Siis kui kaob vool!

[Kapten Trumm]

Vett saab alati ka naabritelt. Olulisem on kütte peale mõelda, seda ju naabritelt ei saa.
Keskkütte puhul vaja ju tsirkulatsioonipump tööle saada, soojuspumpadest rääkimata.

Sellisel juhul pole natuke suuremast diiselgeneraatorist pääsu. Õnneks ei ole meil veel ahikütet ära keelatud ning mõistlik hajaasustuse inimene pigem suurendab kui vähendab ahjude hulka majas .

Me ostsime mõni aeg tagasi kümmekond Cumminsi tööstuslikku diiselgenekat, võimsuse vahemikes 12-20 kW, keskmine hind oli 10 tuhat+KM+paigaldus.
Täitsa arusaamatu, meil inimesed ostavad endale 250 000 eurot maksva maja, kus pole keldrit, genekat jne - taolised peaksidki kriisi korral välja surema, looduslik valik.

Antud rahaga diiselgenekas võtab sul diislit 4-5 liitrit tunnis ja annab piisavalt kvaliteetset voolu, et ka arvuti selle taga ilusti töötab. Paak standardis vist 150 liitrit.

[wolfgang]

Ega see kütus kipub ka otsa saama, kui elekter läinud ja võib karta, et pikaks ajaks. Vaevalt, et kriisiolukorras, seda bensukates igaleühele antakse. Mingi ühe kanistriga kaua jalgu ei kõlguta. Teiseks, ilmselt on mõistlikum olol kütus ära kasutada püüdes pere evakueerida, mitte oodata kui haigeid perverssusi orkid sinu ja su lähedaste peal katsetama hakkavad, enne mahalöömist.
Rahuajal tuleb, üldjuhul, elekter enne tagasi, kui tuli ahju tehtud ja ämbrid täis pumbatud. Igaks juhuks, teleka vaatmiseks mingi paari kW-ne hiinakas muidugi olla võiks. Aga mul ei ole.
Pigem mõtlen, et peaks vbl autoklaavi ostma hoopis, et hakkaks konserve tegema sügavkülmas olevast, kui need ära sulavad. Ka mingi 3 sotti umbes.

[Kilo Tango]

...

Antud rahaga diiselgenekas võtab sul diislit 4-5 liitrit tunnis ja annab piisavalt kvaliteetset voolu, et ka arvuti selle taga ilusti töötab...

Huvi pärast küsin, et kui ülejäänud riigis voolu ei ole, mida sa arvutad seal nii hoolega? Muidugi saab Starlinki ka omale muretseda, aga paljud seda tegelikult teevad?

[Kapten Trumm]

...

Antud rahaga diiselgenekas võtab sul diislit 4-5 liitrit tunnis ja annab piisavalt kvaliteetset voolu, et ka arvuti selle taga ilusti töötab...

Huvi pärast küsin, et kui ülejäänud riigis voolu ei ole, mida sa arvutad seal nii hoolega? Muidugi saab Starlinki ka omale muretseda, aga paljud seda tegelikult teevad?

Meie inimesed peavad ka siis olema täis töövõimelised kui ülejäänud riigis voolu pole. Nett selleks pole kriitiliselt vajalik, küll liikuvad autod (ei mingeid riigiasutuste elektriauto kohustusi) ja inimesed. Starlinkini jõuame ka peagi.

Aga diisliga töötav varutoide sõltub kütusest ja kui mingid riiklikud sõjavarud ei jõua kohale, on vältimatu ka varutoitega tagatavate teenuste ratsioniseerimine, stiilis et vett saab 2 tundi päevas, lasete oma panged täis ja 24 tunni pärast uuesti. Lihtsalt veevärgis surve hoidmiseks, kui kütuse saadavus on ebakindel, ei ole mõttekas ööpäevas sadu liitreid diislit põletada, vaid ühel hetkel tuleb säästma hakata.

Bensujaamades tõenäoliselt tekkiv paanikaostmine on ületatav kütuse puutumatu tagavara loomisega - mis peab kogueg võtta olema ja mis iga mõne aasta takka vahetatakse värske vastu. Diisli puhul on arukas hoida talvist, sest see töötab ka suvel, suvine aga külma käes mitte eriti (proovitud, nähtud).

Kes aga elab kuskil mäda õhuliini taga, see peaks sellistele küsimustele üsna tihti mõtlema, mitte siis kui vool jälle kaob. Ja ärge ostke endale hiina genekaid, vastupidavus küsitav (generaatorid24.ee näiteks). Professionaalsest seadmetest on sõelale jäänud Cummins, korralik maaletooja ja järelteenindus, mõistlik hind ja vastupidavus. Paraku aga alla 17kVA nad ei paku ning selline seade kaalub 900 kilo, niiet käsitsi mässamiseks hästi ei sobi kah. Ja pikemaks töötamiseks unustage õhkjahutusega mootorid. Need on mõeldud max mõni tund järjest töötama. Võrdluseks - Cummins ütleb ise, et max 36 tundi järjest - meil on olnud juhtum, kus töötas nädal aega järjest (tankisime töötavat seadet), midagi ei juhtunud, kõik temperatuurid normis, käis ilusti. Lihtsalt hea õhuvahetusega koht peab olema.

[wolfgang]

Cummins vist pigem diislite tootja? Ses mõttes ju valikut, mis mootor genekat ringi ajab on päris palju - Cummins, CAT, Perkins, Volvo penta, Deer... isegi Daewoo näiteks. Geneka tootjad nn. SDMO kasutab igasuguseid. A need on tavaelamise jaoks selge overkill. Pigem mingi ühistu tarbeks. Kuigi kui Harju elamiste hindu vaadata, ega siis hind niiväga hull ei ole tõest.

[isakene]

Puurkaev 40m- 1300w pump
Pump purunes ja majapidamises alternatiivset veevõtukohta ei ole.

1300W on ikkagi overkill, kui just mingit eriliselt janust veetarbijat majapidamises ei ole. Mis puurkaevu toru läbimõõt on?

[Rebane11]

Mul muidugi sellist sügavust pole, salvkaev 8 m sügav. - 4m on plate, millel veepump hüdrofooriga, imitoru põhjaklapiga. Kaevul on vinn ka, saab kenasti ämbriga võtta kui häda suur. Aga garaazi riiulis on ka mingi hiinakas, vene aegse vibropumba analoog. Sinna saab toru külge panna ja sobivale sügavusele kaevu uputada. Kunagi 90. kasutasin vibropumpa ka survevee saamiseks, nii 2 atti. Andis välja küll, aga kestvus oli umbes pool aastat- kloppis sees mähise korpuse küljest lahti. Tea, kas hädalahendusena lööb 80m pealt vee üles?

[krossipart]

Puurkaev 40m- 1300w pump
Pump purunes ja majapidamises alternatiivset veevõtukohta ei ole.

1300W on ikkagi overkill, kui just mingit eriliselt janust veetarbijat majapidamises ei ole. Mis puurkaevu toru läbimõõt on?

Puurkaevu toru on ca 200mm (mingi vanakooli jämme malmtoru) ja pumbast tuppa 32mm pem toru+rõhuregulaator.
Midagi sellist: https://www.k-rauta.ee/p/sukelveepump-m ... 300-w/9jhm
Ega need pisiasjad ei puutu asjasse, kui puudub elekter ja peale puurkaevu muud vett majapidamises ei ole. Lähim salvkaevuga naaber ca 4 km kaugusel...
Jah genekas varuga (minu hinnangul kriisiolukorraks alla 8kw ei vaataks) KT tegi hea ülevaate (saab ka odavamalt)
Rehkendage kokku oma kriisiolukorra kriitiline elektrivajadus, mis peaks töös olema: külmik? veepump? mingi valgustus? läpaka jätan küll nimekirjast välja..
+varupump kriisiolukorraks? Ma ei ole veel nendesse käsipupadesse süvenenud.. Kirjeldasin lahti reaalse rahuaja olukorra, mis juhtus...5 päeva veeta (elekter oli olemas ja pump läks katki). Mõtteaineks aruteluks. Pigem veevarustuse küsimus kriisiolukorras. Hääd moded tõstavad loodetavasti õigesse kohta.

[Kapten Trumm]

Süvaveepumpadel on mingi eluiga, ühispuurkaevudel see tavaliselt eriti üle 10a ei ole. Kuna uut pumpa riiulil hoida võib kallis tunduda, siis võiks järge pidada, millal viimati vahetati, mälu on petlik ja lendamine tuleb ootamatult.

Muidu süvaveepumpa säästab ja alati mingi hädavajaliku veetilga kodus tagab kaheastmeline veesüsteem. Esiteks süvaveepump saab töötada rahulikult pikkade tsüklitega, mis vähendab kulumist (kui süvaveepumbaga enam veesurvet ei reguleerita) ja teiseks teise astme mahutis võiks alati säilida mingi veekogus, mida saab kraaniga välja lasta.

Tõsi, see on kallim ja keerukam.

[krossipart]

Süvaveepumpadel on mingi eluiga, ühispuurkaevudel see tavaliselt eriti üle 10a ei ole. Kuna uut pumpa riiulil hoida võib kallis tunduda, siis võiks järge pidada, millal viimati vahetati, mälu on petlik ja lendamine tuleb ootamatult.

Muidu süvaveepumpa säästab ja alati mingi hädavajaliku veetilga kodus tagab kaheastmeline veesüsteem. Esiteks süvaveepump saab töötada rahulikult pikkade tsüklitega, mis vähendab kulumist (kui süvaveepumbaga enam veesurvet ei reguleerita) ja teiseks teise astme mahutis võiks alati säilida mingi veekogus, mida saab kraaniga välja lasta.

Tõsi, see on kallim ja keerukam.

Mulle Teie mõte meeldib, kui lahti seletaksite. Kaheastmeline veesüsteem? Milline oleks pumba pikk tsükkel ilma rõhuregulaatorita? Ja milline võiks olla teise astme veemahuti?
Süvaveepump saab töötada rahulikult pikkade tsüklitega? Vähendab kulumist? Mainisite (kui süvaveepumbaga enam veesurvet ei reguleerita)?? Pump ise ju veesurvet ei reguleeri või...Selgitage täpsemalt mida silmas pidasite. Üldjuhul isegi "odavad" puurkaevu pumbad töötavad survega 10+ bar..

[Kapten Trumm]

Süvaveepump pumpab vett maa seest läbi veefiltri (kui see on muidugi) veemahutisse. Näiteks mingi plastikmahuti, tünn või 1000 l konteiner. Pumba tööd juhivad tasemeandurid mahutis, alumine ja ülemine. Alumine paneb käima, ülemine seiskab. Mahutist läheb vesi teise astme pumpa, mis hoiab veesüsteemis vajaliku surve. Survelüliti abil. Paralleelselt sellega on ühendatud hüdrofor.

Mahuti tasemeandurid seadistatakse nii, et alati jääb nt 100 liitrit mahutisse. Teise astme pump vajab lisaks veel ühte andurit (et ta paaki kuivaks ei pumpa).

Kui puurkaevu vees on väävelvesiniku või liigsete gaaside probleem, siis peaks mahuti olema pealt avatud, need gaasid vee segunemise mõjul lenduvad.
Tulemuseks on puhas ja kvaliteetne vesi. Eestis enamasti ilma veefiltrita ei saa (rauafiltrit mõtlen), sest tavaliselt on rauasisaldus kõrgevõitu, isegi normikohane (norm on 200 mikrogrammi liitrile) näeb välja nagu limonaad ja jätab pruune jutte sanitaartehnikale.

Kaheastmeline süsteem on ka siis vajalik, kui teie veetarve on mõnel hetkel suur, aga kaevu veeandvus väike ja kaev kipub liiva andma. Siis on vaja anda pumbale aega rahulikult vett pumbata üles, et tuleks vähem liiva kaasa.

[krossipart]

Sa ise vastad ülal, et 8 m on imemise piir? Ilma põhjaklapita mõtlesid?

Jah see oleks võimalus, puurkaevust vett saada kui Sul on majas alternatiivne veemahuti (mida ei ole) Kahjuks ei leidnud tootelehel tootlikust.. 40 meetrit puurkaevust ma ei kujuta ette..

[krossipart]

Süvaveepump pumpab vett maa seest läbi veefiltri (kui see on muidugi) veemahutisse. Näiteks mingi plastikmahuti, tünn või 1000 l konteiner. Pumba tööd juhivad tasemeandurid mahutis, alumine ja ülemine. Alumine paneb käima, ülemine seiskab. Mahutist läheb vesi teise astme pumpa, mis hoiab veesüsteemis vajaliku surve. Survelüliti abil. Paralleelselt sellega on ühendatud hüdrofor.

Mahuti tasemeandurid seadistatakse nii, et alati jääb nt 100 liitrit mahutisse. Teise astme pump vajab lisaks veel ühte andurit (et ta paaki kuivaks ei pumpa).

Kui puurkaevu vees on väävelvesiniku või liigsete gaaside probleem, siis peaks mahuti olema pealt avatud, need gaasid vee segunemise mõjul lenduvad.
Tulemuseks on puhas ja kvaliteetne vesi. Eestis enamasti ilma veefiltrita ei saa (rauafiltrit mõtlen), sest tavaliselt on rauasisaldus kõrgevõitu, isegi normikohane (norm on 200 mikrogrammi liitrile) näeb välja nagu limonaad ja jätab pruune jutte sanitaartehnikale.

Kaheastmeline süsteem on ka siis vajalik, kui teie veetarve on mõnel hetkel suur, aga kaevu veeandvus väike ja kaev kipub liiva andma. Siis on vaja anda pumbale aega rahulikult vett pumbata üles, et tuleks vähem liiva kaasa.

Tänud vastuse eest. Räägime puurkaevust ja alternatiivne vesi 4 km kaugusel. Ok.. Toodi välja, et alati saab naabrilt vett küsida.. Ja naabril kriisiolukorras päälinnast põgenenud sugulased varjul ja ei jaga vett.. Pane KT palun oma süsteem elektrita tööle kriisiolukorras. Mis pump Su veevarustust toidab? Arvan, et parim vastus veevarustuse osas hetkel. Kas toidaksid ära oma veevarustuse käsipumbaga? Puurkaev ja muid alternatiive ei ole? Naabrid kahtlaselt vaenulikud.. Mu küsimus on reaalsest elust ja arutamiseks heas mõttes.

[krossipart]

Süvaveepumpadel on mingi eluiga, ühispuurkaevudel see tavaliselt eriti üle 10a ei ole. Kuna uut pumpa riiulil hoida võib kallis tunduda, siis võiks järge pidada, millal viimati vahetati, mälu on petlik ja lendamine tuleb ootamatult.

Muidu süvaveepumpa säästab ja alati mingi hädavajaliku veetilga kodus tagab kaheastmeline veesüsteem. Esiteks süvaveepump saab töötada rahulikult pikkade tsüklitega, mis vähendab kulumist (kui süvaveepumbaga enam veesurvet ei reguleerita) ja teiseks teise astme mahutis võiks alati säilida mingi veekogus, mida saab kraaniga välja lasta.

Tõsi, see on kallim ja keerukam.

Toodi välja ka 15 aastat pumba eluiga ja töötab siiani..

[Rebane11]

Ega see kütus kipub ka otsa saama, kui elekter läinud ja võib karta, et pikaks ajaks. Vaevalt, et kriisiolukorras, seda bensukates igaleühele antakse. Mingi ühe kanistriga kaua jalgu ei kõlguta. Teiseks, ilmselt on mõistlikum olol kütus ära kasutada püüdes pere evakueerida, mitte oodata kui haigeid perverssusi orkid sinu ja su lähedaste peal katsetama hakkavad, enne mahalöömist.
Rahuajal tuleb, üldjuhul, elekter enne tagasi, kui tuli ahju tehtud ja ämbrid täis pumbatud. Igaks juhuks, teleka vaatmiseks mingi paari kW-ne hiinakas muidugi olla võiks. Aga mul ei ole.
Pigem mõtlen, et peaks vbl autoklaavi ostma hoopis, et hakkaks konserve tegema sügavkülmas olevast, kui need ära sulavad. Ka mingi 3 sotti umbes.

Geneka kütus on jah kõige suurem probleem. Kui palju seda ikka varud ja seda peab uuendama. Algab siis igavene kanistrimajandus. Ja kui kriis käes, siis vaevalt bensukast saab.
Kui palju kriisi ajal aega telekat vaadata, infi saab arvutist või raadiost. Ka sügavkülmas olevate asjade klaavitamine. Kui on aega. Abiks oleks korralik varu soola ja suhkurt, lihakraam kiirelt soola, marjad ja muu selline suhkru alla. Annab lisaaja otsustada ja edasi toimetada.
Sai just soetatud kiirkeetja, tootja lubab 120 kraadi töötemperatuuri ja sinna mahutab 3 liitrist või 6 pooleliitrist purki. Hea talveõhtuti erinevaid retsepe ja vahekordi katsetada. Suure kolakaga ei viitsi proovipartiid teha ja suuremat kogust katseks teha ka risk.
Teema iseenesest pani mind liigutama - kogunenud 4 hüdrofooriga pumpa, üks neist peaks täiesti korras olema (vahetuse ajal avastasin jääkorgi), teistel mingi viga. Siiani olnud nii, et kui pump vaikne, siis olen tormanud ehituspoodi ja ostnud uue- pole siis aega uurida ja remontida. Hiljem vaatan. Tühjagi, hiljem vett tuleb ja sinna on see jäänud. Täna siis alustasin. Muidugi, kui kriisi pole, siis lapitut pumpa kaevu panna ei taha, vahetus ise võtab aega ja kui see vaev nähtud, siis ei soovi vähemalt aastat 5 kaevu ronida. Keldris mul lisahüdrofoor, kust saan mugavalt survet hoida.