Peeter kirjutas: ↑10 Okt, 2025 12:40Teen vist õhtul veel ühe postituse just teemal kes kellele millele allub ja kes kui tähtis on või ei ole. Sest tundub, et veel ei saada oma rollidest aru. Ja ma ei taha sellega kedagi isiklikut solvata, vaid olukord vajab selgitamist. Mõtlen veel õhtuni, aga kui ma seda teen, siis tõenäoliselt kasutan ka karme/räigeid sõnu ja mõtteid ja väljendeid (ja osa veel bold-is). Mulle tundub, et teisiti ei tule välja. Kuigi mulle nii ei meeldi kirjutada ega rääkida.
Nagu telesaadete eel siis: Olge hoiatatud: Antud postitus on iseseisvalt lugemiseks alla 12(14)(16) aasta vanustele keelatud ja vajab vanemlikke selgitusi.
Alluvusega on meil kodus väga lihtne. Kõik on ilmselt diviisi näpude vahel. See ei vähenda õhutõrje tähtsust ja rolli. Ei pea isiklikult võtma.
Kui oleks minu teha siis mina paneks tunduvalt suurem raha pikamaa õhutõrje alla, kui seni on seda tehtud.
Tommi kirjutas: ↑10 Okt, 2025 14:06
Pikamaa õhutõrje on luksus, mida saavad lubada endale need, kelle maavägi on piisavalt tugev, et rinnet hoida. Meie oleme sellest veel õige kaugel.
Vat täpselt! Ja mitte ainult pikamaa, vaid ka keskmaa ÕT. Ja mitte ainult ÕT, vaid kka muud spetsiifilisemad instrumendid.
Ja siit edasi tuleb aru saada, et luksus pole olnud ja ka ei ole see ese, mis oleks iga matsi kasutada, käsutada ja möliseda.
Keegi siin üritas väita, kuidas viraaži tehes viskab ZRK-l sihitamiselt ehk välja, ja siis ma pidin selgitama ühe märgijälgimis- ja sihitamisradari suunadiagrammi et ülejäänud lugejad mõistaksid, kui ebareaalne selline arvamine on... jne
Jälle paned villast. Aitab ehk sellisest tagaselja asjade kaela määrimisest?
Jutt oli raketivastasest manöövrist "beaming" ja see on töötanud juba Vietnamist alates, miks seda muidu siiani õpetatakse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Alluvusega on meil kodus väga lihtne. Kõik on ilmselt diviisi näpude vahel. See ei vähenda õhutõrje tähtsust ja rolli. Ei pea isiklikult võtma.
Arvan, et ka meid ohustab sama probleem, mis UKR-s - poliitiline õhutõrje. Tõsi, massiivne droonisõda muidugi nendele ÕT süsteemidele rindetsoonis erilisi võimalusi nagunii ei jätaks - eriti väheliikuvatele S-300de ja Patriotidele.
Ehk siis vältimaks rahulolematust tagalas, suunatakse vähesed vahendid tagalakeskuse kaitseks, jättes rinde "palja tagumikuga":
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm, kas sa palun võiksid selle teema jätta spetsialistile ja avada oma "Kapten Trummi õhutõrje" teema, kus siis saaksid piiramatult möliseda asjadest, milles sul on ainult internetiharidus?
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
davidsoniharald kirjutas: ↑11 Okt, 2025 12:33
Kapten Trumm, kas sa palun võiksid selle teema jätta spetsialistile ja avada oma "Kapten Trummi õhutõrje" teema, kus siis saaksid piiramatult möliseda asjadest, milles sul on ainult internetiharidus?
Avaldan toetust. Ühtlasi, kui subjekt peaks keelduma, teen modedele ettepaneku vastava nimega teema tekitada ning sinna saata ka muud erinevate autorite postitused, mille seosed Newtoni mehaanikaga, Ohmi seadustega ning sõjaliste algtõdedega nõrgaks kipuvad jääma.
Viimati muutis isakene, 11 Okt, 2025 13:23, muudetud 1 kord kokku.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Kordan veelkorra: minu siia teemasse tagasi pöördumise põhjus oli teema "peremehe" poolne minu tagaselja laimamine (ka sel korral), kui sellest suudetakse hoiduda, siis palun - ma ei võta siin rohkem sõna. Aga nagu midagi sellist leian, siis vastan samas vaimus.
Isakene, sina ilmselt oled natuke eikeegi, hindamaks minu sõjalisi algteadmisi. Tõsiselt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Okt, 2025 13:21
Isakene, sina ilmselt oled natuke eikeegi, hindamaks minu sõjalisi algteadmisi. Tõsiselt.
100% nõus.
See on muidugi jama. Foorumil hinnatakse inimese teadmisi tema postituste järgi. Mida rohkem sa kirjutad, seda lihtsam on seda hinnangut anda.
Millegipärast mitmete foorumikaaslaste hinnangud ühe palju kirjutava foorumiliikme kohta on üllatavalt sarnased.
Muidugi, on olemas veel kaduvväike võimalus, et inimesel on head teadmised, aga kehv eneseväljendusoskus
Keegi siin üritas väita, kuidas viraaži tehes viskab ZRK-l sihitamiselt ehk välja, ja siis ma pidin selgitama ühe märgijälgimis- ja sihitamisradari suunadiagrammi et ülejäänud lugejad mõistaksid, kui ebareaalne selline arvamine on... jne
Jälle paned villast. Aitab ehk sellisest tagaselja asjade kaela määrimisest?
Jutt oli raketivastasest manöövrist "beaming" ja see on töötanud juba Vietnamist alates, miks seda muidu siiani õpetatakse.
Pole hetkel aega palju tegeleda, õhtul jalkat vaadates vast rohkem.
Manööver on igati asjalik ja olen selle tegevuse vastaseid meetmeid ise ka ZRK operaatorina ju harjutanud. (Olen ju kirjutanud, kuidas tegelesin peast arvutamisega, millises situatsioonis millistel tingimustel mingi lennuk ZRK eest ära läheb, ja millistel ta kätte saan). Probleem on lihtsalt selles, et sihitamisradaril on ka omad võimekused ja alates ei-tea-millistest-sõdadest juba on ka need edasi arenenud. Ja selle pärast ma selgitasingi millise tegevusnurga ulatuses üks märgijägimise ja sihitamise radar töötab, ja kui kaugelt või lähedalt teostatuna kui kiire ja ulatuslik peaks selline viraaž olema, et ta ühe ZRK radaridispeilt välja kukuks. Ja selgitasin, reaalse matemaatikaga, milline selle ulatus peab olema.... ja kui realistlik on selle läbiviimine. Järgmiseks läheb siia juurde, et jutt käis siis A-50-st, mis on nn Il-76 derivaat. See on oma olemuselt hoopis muu lennuk, kui mingi heade manööverdusvõimetega hävitaja. Kui hävitajagagi ei pruugi manööver õnnestuda, siis teoretiseerida Il-76-laadsega koos salongis oleva personali ja aparatuuriga üritada teostada tema tehnilisi võimeid ületavaid aerobaatikatrikke, siis mina seda optimismi ei jaga. Eraldi teema on muidugi viimane lootus pääsemisele....
Antud manöövrit tehes juhtub raketi suunalt vaatleja jaoks järgmine sündmuste jada:
1) lennuki soojusjälg on alguses suur ja selge (mootorid osutavad raketi poole), manöövri käigus kahaneb see minimaalseks (mootorid osutavad raketist eemale)
2) lennuki radarijälg kasvab maksimaalseks (kui tiiva kogu pindala osutab raketi poole) ja siis hakkab kahanema
3) lennuki nurkkiirus vaateväljas kasvab (manööverdamise vajadus tabamiseks kasvab)
Kui lendur selles punktis heidab välja peibutised, siis võib juhtuda, et soojussihikuga rakett jääb lukustatuks taevas kuumalt säravale peibutisele, mis on lennuki soojusjäljest "suuremaks saanud" või radarjuhitav rakett radarit peegeldavale peibutisele, mis on asukohas, kus lennuki jälg viimati suur oli. On mõeldav, et teine piloot või õhutõrje operaator ei saa tehniliselt või ei jõua ajaliselt korrigeerida oma relva tegevust. Järgneb möödalask.
Ülespoole surmasõlme tegemine ei tundu hea idee, kuna see tõstab lennukit, mis parandab termosihikuga raketi jaoks kontrasti ja radari jaoks nähtavust. Minu arusaamise järgi peaks piloot peibutiste välja heitmise järel pikeerima võimalikult järsult alla, et kui ta siiski sihikule jäi, näeks termosihikuga rakett teda maa taustal (maa on soe, maal võib olla muid soojusallikaid) või ta kaoks radarihorisondilt või paistaks raketi radarile maa taustal (kus võib olla radarit peegeldavaid asju).
Kui on teada, kust termosihikuga rakett tuleb, ning on füüsiliselt võimalik asetada end raketi ja Päikese vahele, siis see võib aidata, kuna Päike pimestab termosihiku ja rakett kaotab täpsuse selleks ajaks, kui lennuk "päikeses viibib". Enamasti pole aga sellist teavet ega füüsilist võimalust. Nii et see on loteriivõidu moodi stsenaarium.
Üldiselt maapealse vastasega kohtudes ei kiputa kõrgele, kiputakse maa ligi, et ennast peita. Arvan, et joonis on mõeldud hävituslennukite õhuvõitluse illustreerimiseks.
On üks täiendav tegur, mis joonisel mängus võib olla: raketi provotseerimine järsult manööverdama. Kui piloot oletab, et rakett ei lenda tema suunas, vaid lendab prognoositava kohtumispaiga suunas, siis kui piloot teeb järsu manöövri ja lennuk hakkab raketi vaatenurgast taevas arvestatava kiirusega kõrvale kalduma, teeb rakett oma kursil muutuse, mis ennustab lennukiga kohtumise punkti. Kui lennuk seejärel pöörab vastassuunas, on rakett taas sunnitud ennast pöörama. Raketil aga puudub püsiv veojõud, ta lendab inertsiga (va. mõned nagu MBDA Meteor). Sedasi jõnksutades saab raketi energiavarusid vähendada, aga jõnksutades kaotab ka ise kiirust.
Omale saab kiirust juurde alla pikeerides. Seega võimalik on jõnksutamine ja seejärel pikeerimine et kaugeneda, või pikeerimine et järsult suunda muuta ja seejärel järsk külgpööre - mis täpselt aidata võiks, sõltub raketi algoritmist ja lennukauguse varudest. Kui lennukaugust on küllalt varuks, siis võib juhtuda et miski ei aita.
Primitiivsete (analoog) rakettide puhul olevat ka lootus, et kui lennuk esitleb end raketile maa taustal ja manööverdab kursile, kus rakett läheneb lennukile ja maale ühesama kiirusega, siis rakett "kaotab lennuki maa sisse ära". Seda aga üksnes juhul, kui tema signaalitöötlus on primitiivne.
Küsimus ei ole mitte radarilukust vabanemises, vaid raketi suhtes väga suure nurkkiiruse tekitamises. Nii olen mina aru saanud.
Ja minu teadmiste kohaselt pole siin vahet, kas tegemist on radarjuhitava SARH või IR raketiga.
Radarilukust välja lipsamiseks olen kuulnud ainult vene lennukite puhul - et kuna seal on radari nägemisväli jagatud mitmeks sektoriks, mille vahel tuleb piloodil käsitsi opereerida, siis näiteks MiG-29 puhul on kasutatav võte järsk alla pikeerimine, eesmärgiga väljuda aktiivsest radari sektorist ja sundida vene piloot uuesti sind otsima.
Esimeses lõigus kirjeldatud manöövrile on muidugi ka vastuvõte, lastakse 2 raketti (zalp), seejuures oleks arukas mitte korraga, vaid väikese vahega (et manööverdav sihtmärk oleks end enne teise raketi tulekut energiast tühjaks manööverdanud. See muidugi oli õige nt F-4 vastu, F-16 suudab energia poolest ringiratast lasta senikaua kui piloot kannatab.
Ja lennuki puhul on tähtis ka radarihoiatuse ehk RWR tase. Näiteks ameeriklaste F_16 puhul suudab vastav seade teha kindlaks nii sind valgustava radari "omaniku" kui ka selle, kas sa asud tema tapatsoonis või mitte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
