Üldine ajateenistuskohustus

[Kriku]

Täna pidi algama Andrei Vesterineni kohtuasja sisuline arutelu, ent see lükkus taas edasi tema tervisliku seisundi tõttu. Vesterinen, Janika Butkevitšus ja Armylaw OÜ on saanud süüdistuse kelmuses, haldusorganitele valeandmete esitamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Sisulist arutelu polnud võimalik täna alustada, sest Vesterineni kaitsja sõnul viidi ta haiglasse uuringutele.

Kohtumenetlus pidi algama juba eelmisel nädalal, ent süüdistatavad olid väidetavalt haigestunud, mistõttu lükkus asi edasi sellesse nädalasse. Eile arutati kinniste uste taga Vesterineni terviseseisundit. Süüdistatav nimelt tahtis tervisele viidates kohtuistungitel virtuaalselt osaleda. Kohus ei näinud selleks aga vajadust ning Vesterineni oodati täna kohtusaali.

https://www.delfi.ee/artikkel/120399608 ... ottu-edasi

[Kriku]

Kuna Vesterinen ei ilmunud eelmisele kohtuistungile, pidi täna toimuma sundtoomine, kuid see ebaõnnestus, sest isikut polnud kuskilt leida. Kuulutati tagaotsitavaks, võib olla põgenenud üle piiri: https://www.postimees.ee/8317406/fotod- ... valismaale .

[Kriku]

Kodanik jagab lahkelt intervjuusid. Olevat hetkel Saksamaal ja kavatsevat minna Itaalia kaudu Aafrikasse: https://www.delfi.ee/artikkel/120401472 ... aafrikasse .

[teeline35]

Kodanik jagab lahkelt intervjuusid. Olevat hetkel Saksamaal ja kavatsevat minna Itaalia kaudu Aafrikasse: https://www.delfi.ee/artikkel/120401472 ... aafrikasse .

Kas Wagneri tööpakkumine laual?

[mart2]

Kodanik jagab lahkelt intervjuusid. Olevat hetkel Saksamaal ja kavatsevat minna Itaalia kaudu Aafrikasse: https://www.delfi.ee/artikkel/120401472 ... aafrikasse .

Väita võib mida iganes.
eesti peaks kuulutama ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, siis oleks kusiganes Euroopas jalgealune kuum.

[Sander17]

Kas Wagneri tööpakkumine laual?

Ta on invaliid, vähemalt ühe jala asemel on protees. Propagandatööd muidugi teha saaks.

Väita võib mida iganes.
eesti peaks kuulutama ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, siis oleks kusiganes Euroopas jalgealune kuum.

Tuleks kindlasti seda teha jah. Mul on endal kogemus Saksamaa piirikontrollist, kui tulin lennukiga väljastpoolt Euroopa Liitu. Skänniti mu passi ja küsiti äkki : "Teil läks aastal 2011 Eestis ID-kaart kaduma, mis sellest asjast sai?"
Ehk siis- kui ta reisib enda õige passiga ja soovib Euroopa Liidust välja lennata, siis tagaotsitava staatust nähakse kohe ja ta võetakse rajalt maha.
Samas, mis see maksimaalne karistus tema senise tegevuse eest oleks olnud? Reaalne vangistus vist mitte. Teeb enda jaoks selle pagemisega asjad vaid keerulisemaks ning kui kätte saadakse, istub kuni kohtuistungini vahi all.

[sada]

Siga leidis lõpuks oma pori üles, püherdagu nüüd siis mõnuga.
"Tagaotsitav Andrei Vesterinen pages võimude eest Venemaale"
https://www.delfi.ee/artikkel/120403419 ... -venemaale

[Kriku]

Meeste ja naiste palgalõhet põhjendatakse tihti asjaoluga, et naised panevad oma karjääri pausile, samal ajal kui mehed saavad karjääriredelil segamatult edasi pürgida. Kuigi ajateenistusele kulub selgelt vähem aega kui laste kasvatamisele, oleks ju loogiline väita, et ajateenistusest tingitud hilisem karjääriredelile astumine paneb need mehed ebasoodsamasse positsiooni. Ent ei pane, pilt on hoopis vastupidine.

2024. aastal kaitseministeeriumi tellimusel tehtud statistikaameti uuringust ilmneb selge, vastupidine seos ajateenistuse ja suurema sissetuleku vahel. Aastatel 2006–2021 ajateenistuse läbinud mehed teenisid keskmiselt u 6% rohkem kui need mehed, kes ajateenistuses käinud ei olnud (1915 eurot vs. 1824 eurot). Mediaanpalga erinevus oli veelgi suurem, üle 10%: 1798 eurot vs. 1561 eurot. Ajateenistuse läbinute seas oli rohkem tippspetsialiste ja vähem töötuid. See näitab, et ajateenistus ei ole lihtsalt kohustus, vaid edukama karjääri hüppelaud. Siit tekib küsimus: kas see, et naistel sellist n-ö ellu astumise treeningu kohustust pole, võib olla osaliselt palgalõhe põhjuseks?

Tihti tuuakse palgalõhe vaidlustes esile argument, et mehed töötavad vastutusrikkamatel ja paremini tasustatud ametikohtadel, kuna naised ei ole piisavalt ambitsioonikad või julged, et riskantsematel ametikohtadel töötada või kõrgemat palka küsida. Väidetakse, et naistel ei ole meestega võrreldes tihti nii head pingetaluvust, algatusvõimet, eestvedamisoskust, otsustuskindlust, julgust, arvamuse sõltumatust, organiseeritust ja saavutusele orienteeritust. Aga miks see nii on? Tegu on justnimelt nende oskustega, mida ajateenistuse läbinud mehed on saanud endas arendada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120409035 ... ga-vordsem

[lennumudelist]

Artikli autori üks väide tuleks kahtluse alla panna. Hilisema edu arvestamisel tuleb arvestada ühte lisategurit: tervis. Ajateenistusse ei kutsuta neid, kelle tervis nähtavalt nõrk on.

Valim A: tunnistati terveks

Valim B: kohti nappis / tunnistati haigeks / hoidis ise kõrvale eri põhjustel

Kui edasises elus A ja B käekäiku jälgida, on ootuspärane et valimi A käekäik on parem, kuna selle liikmetel polnud teadaolevaid tervisemuresid, aga valimi B liikmetest osadel olid. Korrektseks võrdluseks tuleb selekteerida B hulgast välja samadele tervisenõuetele vastanud.

Kui seda ei tehta, siis ainus võimalus tulemuseks, et B edeneb elus rutem, oleks kui ajateenistus olulisel protsendil A liikmetest tervist kahjustaks. Kuna aga seal ei jooda ega suitsetata, siis võib isegi mõningane tervise kahjustamine raskema treeninguga statstikas ära kaduda karske eluviisi harrastamise tõttu.

[mongol]

Kuna aga seal ei jooda ega suitsetata, siis võib isegi mõningane tervise kahjustamine raskema treeninguga statstikas ära kaduda karske eluviisi harrastamise tõttu.

Tupsu tehakse meeletult. Suitsetamise osas suht sama nagu 10 aastat tagasi. Joomine - teenistuses joomine on meil meeldivalt minimaalne olnud väga pikka aega, aga ma kahtlustan, et praeguse pea igal nädalavahetusel kojulaskmise tõttu on alkotarbimine suurenenud kardinaalselt.

Pole 8+ aastat ajateenijaid lähedalt näinud, teoretiseerin kõhutunde pealt.

[alari]

Artikli autori üks väide tuleks kahtluse alla panna. Hilisema edu arvestamisel tuleb arvestada ühte lisategurit: tervis. Ajateenistusse ei kutsuta neid, kelle tervis nähtavalt nõrk on.

On veel üks lisategur, mis minu arvates veelgi tähtsam on - haridustase. Ajateenistusse ei võeta inimesi, kes pole põhikooli lõpetanud ja nemad on enamasti need, kes tulevikus teenivad väiksemat palka, kuna teevad lihtsamat tööd.

[muhgel]

Joomine - teenistuses joomine on meil meeldivalt minimaalne olnud väga pikka aega, aga ma kahtlustan, et praeguse pea igal nädalavahetusel kojulaskmise tõttu on alkotarbimine suurenenud kardinaalselt.

Pole 8+ aastat ajateenijaid lähedalt näinud, teoretiseerin kõhutunde pealt.

Kust see arvamus, et ajateenijad linnaloal meeletult joovad? Vanasti kui harva koju sai siis võib-olla tõesti.

[Kapten Trumm]

Võin mongoli juttu kinnitada, minu sõjaväes olnud väimeeskandidaadi puhul rüübati iga nädalavahetus üks pooleliitrine ära.
Isiklikult pean sellises koguses ja regulaarsusega viinavõtmist probleemiks.
Sama tsükliga (5 päeva kasarmus, 2 päeva kodus) kasarmuelu olen ka ise elanud, mingit suurt stressi ei mäleta, metsalaagrist tulles muidugi oli reede õhtul üks 100 grammi küll kasuks, aga ainult ja ei mingit pudelit takkajärgi ja tõesti peale metsalaagrit.

[isonts]

Sellises vanuses peetakse seda ainult joomiseks või pidutsemiseks. Minul ja mu kolleegidel, sõpradel ei möödunud noorena vist küll ühtegi nv ilma, et ennast rohkem või vähemal määral kummuli ei jooodud. Ja see ei alanud reedel vaid pigem juba neljapäeval...
Kui sama harjumus ei taha mõne aasta jooksul kaduda ja muutub igaõhtuseks tegevuseks siis võib seda ehk alkoholismiks pidada...

[A4]

Mul on raske näha seost selle vahel, kui palju ajateenijad joovad ja kui tihti neid nädalavahetuseks koju lastakse. Suur osa noori meil täna Eestis kindlasti tarbivad alkoholi regulaarsemalt ja suurematest kogustes, kui see mõistlik ja tervislik oleks, kuid see on laiem ühiskondlik nähtus, mitte Kaitseväe viga, kes sõdureid „liiga tihti koju laseb“ vms. Noor inimene, kelle tavapärane vaba aja või nädalavahetuse veetmise viis on sõpradega koos tina panna, alustab sellega ilmselt juba enne ajateenistust, jätkab seda ajateenistuse ajal linnaloale saades ning paneb tõenäoliselt ka pärast ajateenistust samamoodi edasi, olenemata sellest, kui tihti ta linnaloale saab. Kahtlen sügavalt, et tegemist on probleemiga, mida Kaitsevägi selle lühikese aja jooksul, mil kodanikud tema „võimuses“ on, muuta saab, või et see üldse peaks olema Kaitseväe lahendada probleem.

Olen skeptiline ka selles osas, et kui ajateenijatele tänasega võrreldes ikkagi märksa vähem linnalubasid anda, siis väheneks nende alkoholitarbimine märkimisväärselt vähemalt selle 8 või 11 kuu jooksul, mil nad teenistuses on. Kui üldine kultuur või mõnel konkreetsel isikul juba sõltuvushäire on selline, et vaba aega tuleb joobega sisustada, siis saavad need inimesed üldiselt oma käraka kätte ka juhul, kui nad terveks nädalavahetuseks tegevusetult kasarmusse molutama jätta. Sellisteks puhkudeks hakkavad napsusõbrad (ja potentsiaalselt ka need, kes tahaksidki kord nädalas pärast sauna 3 õlut libistada) endale linnaloalt naastes „nädalavahetuse varusid“ kasarmusse sisse smuugeldama, või lastakse külalistepäeval külalistel midagi 2-liitrisesse Fanta pudelisse „villida“, või leitakse mõni sagedamini linnakust väljas käib autojuht, kes „poest ruttu läbi lippaks“; või parema variandi puudumisel käiakse kasvõi ise ruttu üle aia ära. Kas nii on parem ja sündsam, kui lasta täiskasvanud inimesed väljaõppe-vahelisel ajal linnaloale ja lasta neil ise otsustada, mida nad oma aja ja rahaga seal teevad?

Isiklikest kogemustest: pole ajateenistuse jooksul kunagi näinud nii palju üle aia hüppamisi, salaja väeossa tassitud viinapudeleid ning selle kõige tagajärjel lagunevat korda, kui ühe jõulude-aegse nädala jooksul, mil pooled ajateenijad lihtsalt nädala aega suht tegevusetult kasarmus oma puhkuse korda ootasid. Ja pole kunagi näinud nii vähe samasuguseid rikkumisi, kui ilmus välja kompaniiülem, kes põhimõtteliselt kõik ajateenijad igal nädalavahetusel ja teenistuse viimastel nädalatel isegi igaõhtuselt koju lasi.

Loomulikult siis linnaloal olles joodi ikka palju, sest „ühiskondlik norm“ oli selline. Aga keegi ei hakanud enam kärakat väeossa tagasi tassima, selle järele üle aia hüppes käima, või oma joomise pärast linnaloalt tagasi tulles hilinema, sest kõik said aru, et teenistuses olles pole vaja sellise jamaga tegeleda, kui tahad järgmisel nädalavahetusel jälle välja saada.