Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[ruger]

orkide drooniõpe sõjaväeakadeemias

Moscow’s top military academy launches a new program — “Command of Unmanned Aerial Vehicle Operators”

For the first time, in the 2025/2026 academic year, Russia’s Higher Military Academy has introduced a new specialty: “Command of Unmanned Aerial Vehicle Operators.”

The move reflects how drones are becoming central to modern warfare.

https://x.com/nexta_tv/status/1974068394237321449

[pwn13]

Hiina konteinerdrooni veoauto

The Chinese launch thousands of drones from special containers carried by a “transformer” truck.
Currently used by a civilian drone light show company, the concept extrapolates to rapid launches of massive military drone swarms.

https://x.com/GrandpaRoy2/status/1973785372019859468

midagi läks nihu seekord neil
https://x.com/visegrad24/status/1974166422860542284

[ruger]

Rootslaste droonitõrjevahend

Europe will receive a new weapon against orc drones.
Swedish company Nordic Air Defence has developed the Kreuger 100, a low-cost mini-missile that shoots down drones in the sky.
It's electric, kinetic, and safe for cities.

https://x.com/NijhuisClaretta/status/19 ... 4505847194

[bluefox]

Rootslaste droonitõrjevahend

Europe will receive a new weapon against orc drones.
Swedish company Nordic Air Defence has developed the Kreuger 100, a low-cost mini-missile that shoots down drones in the sky.
It's electric, kinetic, and safe for cities.

https://x.com/NijhuisClaretta/status/19 ... 4505847194

Sellest pole peale 3D multifilmide midagi eriti nagu näha olnud.

[lennumudelist]

Midagi distants-juhitamatu tehnika vallast. Ei teagi, kas keegi kuliibin arvutas välja, et nii on odav salakaupa saata (tõesti on, aga ole mees ja otsi üles kuhu kukkus), või sai keegi teine vastava käsu KGB kontorist.

https://www.delfi.ee/artikkel/120408151 ... -koidikuni

Vilniuse lennujaama teatel suleti nende õhuruum umbes kell 22.16, kui tuli infot väidetavalt lennujaama poole liikuvatest kuumaõhupallidest. Õhuruumi sulgemine kestis kella 4.50 hommikul. Leedu riikliku kriisikeskuse juht Vilmantas Vitkauskas ütles rahvusringhäälingule LRT, et põhjuseks olid Valgevene poolt startinud õhupallid, mida arvatavasti kasutati salakaubaveoks.

Kokku mõjutasid piirangud 30 lendu ja ligi 6000 reisijat. Öösel toimunu tõttu jätkub lennuaegade hilinemine tõenäoliselt ka pühapäeval.

[Kilo Tango]

Midagi distants-juhitamatu tehnika vallast. Ei teagi, kas keegi kuliibin arvutas välja, et nii on odav salakaupa saata (tõesti on, aga ole mees ja otsi üles kuhu kukkus), või sai keegi teine vastava käsu KGB kontorist.

...

Üks ei välista teist. Aga see üles otsimine on lihtne. Masin saadab maale kukkumise hetkel SMS-iga oma X ja Y. Rohkem polegi tarvis.

[lennumudelist]

Uurisin tausta ja see on neil mingi kestev fenomen. Juba eelmisel aastal lendasid sigarettide smugeldamiseks õhupallid, ja mitte vähe.

The VSAT says it has recorded around 250 incidents involving such balloons in the past month.

Last year, 966 hot-air balloons entering from Belarus were intercepted by Lithuanian authorities. There have been 544 recorded this year.

Seekord lendas 25 palli, millest 11 sai piirivalve kätte. Koguseks hinnatakse 18 000 pakki suitsu.

https://www.independent.co.uk/news/lith ... 39752.html

Arvatakse, et see on smugeldajate reaktsioon Valgevene piiri tihedamaks muutumisele. Suitsuäri on vist tulus äri.

[lootsik]

venelased kasutavad õhutõrje kuulipildujatel Hiina Zhejiang Fanshuang Technology lühimaa radarit.
Tegevusraadius pisike, sõltuvalt mudelist 5-20km. Hinnad kuni ca $220K.
Midagi räägitakse ka oma-võõras tuvastamisest. Huvitav kuidas?
https://t.me/ukr_informant/13121

Hmm. Tundub, et selliseid peaks ka Eesti KV omama/hankima. (Ei ole asjaga kursis)

[maksipoiss]

Midagi räägitakse ka oma-võõras tuvastamisest. Huvitav kuidas?

Pärast tuvastavad, kui juhtuvad midagi alla tulistama .

[Kriku]

Tootjad kiitlevad:

Üks tehisaju arendamise pioneere Ukraina droonitööstuses on Fourth Law’ nimeline ettevõte. Eesmärk on muuta tavaline FPV-enesetapudroon täiesti autonoomseks süsteemiks, rääkis ettevõtte asutaja Jaroslav Ažnjuk Brave1 üritusel Postimehele.

Täieliku autonoomsuse saavutamiseks on vaja, et droon suudaks ise õhku tõusta ja ka maanduda (kui on tegemist korduvkasutusega FPVga, mis on mõeldud pommide heitmiseks), suudaks ise nagiveerida keskkonnas, kus töötavad tugevad segajad, suudaks ise tuvastada ja valida sihtmärgi ning seejärel ründaks iseseisvalt sihtmärki (nn last mile targeting) kas siis kamikadzena või heites sellele lõhkekeha.

Fourth Law’ põhimõte on, et kui midagi neist asjadest on välja töötatud, siis teevad nad sellest kohe eraldi toote. Ukraina üksused kasutavad juba rindel nende tarkvara, mis võimaldab pilootidel drooni n-ö lukustada sihtmärgile 500–800 meetri kauguselt. Piloot valib sihtmärgi, vajutab nuppu ning edasi lendab droon juba ilma piloodi abita sihtmärgi pihta.

«Rindel on tihti tingimused nii halvad, et operaator ei näe täpselt, mis toimub viimasel paarisajal meetril – segajate tõttu pole enam videopilti droonilt või seab piirangud maastik ja ilmastik –, ja siin aitabki meie tehnoloogia,» rääkis Ažnjuk. «Idee oligi arendada midagi, mida saab kasutada seal, kus piloodi võimalused on piiratud.» Viimases etapis lendab Fourth Law tarkvaraga FPV-droon ise, pole vaja mingit juhtimist, see ei karda segajaid ega midagi. «Tabamise tõenäosus on väga-väga kõrge,»​ kinnitas Ažnjuk. «Sajaprotsendilist garantiid ei saa sõjas muidugi millelgi anda.»​

«Piloot valib ekraanilt sihtmärgi – see võib olla isegi kahe kilomeetri kaugusel – millele paneb ristikese peale. Droon lendab selle suunas,»​ rääkis ettevõtte Korsar.AI esindaja. «500 meetri peal juba ta tunneb ise sihtmärgi ära ja lukustub sellele. Edasi lendab droon ise juba sihtmärgi pihta.»

Fourth Law teeb koostööd Ukraina ühe suurima droonitootjaga Vyry, selleks et tehisajuga tarkvara võimalikult suuremalt ja kiiremini kasutusele võtta. Ažnjuki väitel on nende tarkvaraga FPV-droon vaid kümme protsenti kallim kui tavaline FPV-droon maksumusega 400–500 eurot, aga efektiivsus on kaks-neli korda suurem. «Seda on väga palju, kui arvestada, et Ukraina toodab aastas paar miljonit FPV-drooni,» lisas ta. Ukraina üksustel on FPV-droonide tabavusprotsent väga erinev, aga suures pildis on see 20–30 protsenti. «Kujutage ette, kui see oleks 60 protsenti ja seda kahe miljonit FPV juures,» ütles Ažnjuk. «See oleks tohutu vahe lahinguväljal, kui sa praegu suudad iga neljanda või viienda FPVga hävitada vastasel midagi, aga siis hakkab sul iga teine droon sihtmärki tabama. See tõstab oluliselt meie võimekust peatada Vene väed.»

Ukraina ettevõtte Korsar on sisuliselt juba välja töötanud last mile targeting-moodulid, mis võimaldavad droonidel rünnata sihtmärke ilma piloodita. «Droon lendab etteantud tsooni, tunneb ise ära sihtmärgid, oskab neid prioriseerida ja ründab automaatselt. Ilma inimese vahelesegamiseta,» rääkis Korsari esindaja ning näitas Brave1 üritusel Postimehele muljetavaldavat videot, kuidas see välja näeb.

Sihtmärgid on moodulisse tähtsuse järjekorras sisse löödud ja nende järgi droon otsib, mida rünnata. Sellised droonid suudavad Korsari esindaja väitel sihtmärke ka jälitada. Järgmise etapina saaks sellised moodulid panna lennuki tüüpi droonidele ning saata need veelgi kaugemale, juba 100–200 kilomeetri kaugusele, iseseisvalt sihtmärke otsima. Näiteks ballistiliste rakettide Iskander tulistamisplatvorme. «Veel järgmise sammuna paneme meie «lennukid» omavahel suhtlema, kui nad sihtmärke otsivad,» lausus Korsari esindaja. Sellised ja sellesarnaseid lahendusi võime näha juba lähemas tulevikus.

Kõige kuumem Ukraina drooniettevõte on Swarmer. Hiljuti teatasid nad, et USA investorid annavad neile 15 miljonit dollarit – see on suurim välisfirma investeering Ukraina kaitsetehnoloogiaettevõttesse alates täiemahulise sõja algusest. Nemad tegelevad tehisajul põhineva tarkavara kirjutamisega autonoomsetele drooniparvedele. Praegu katsetavad mõned Ukraina üksused Swarmeri tarkvara, mis lubab ühel piloodil korraga välja saata ning anda ülesandeid 10–25 droonile. Valmis on aga juba ka prototüüp 64 droonist koosneva parve juhtimiseks, rääkis üks Swarmeri inseneridest. «Pole vahet, millised droonid parve panna, kas FPVd, pommitajad või suuremad tiibadega luuredroonid,» lisas ta.

Detailides ei soovinud Swarmeri insenerid oma tarkvarast rääkida, aga lühidalt öeldes näeb praegu rindel katsetatava süsteemi põhimõte välja nii: operaator valib välja teda huvitava piirkonna, käsu saamisel lendavad droonid sinna automaatselt ise välja ning täidavad neid ülesandeid, mis on valikust neile ette antud. «See võib olla näiteks parv neljast droonist: kaks on luuredroonid, mis otsivad sihtmärki, ja kaks on FPVd, mis lendavad automaatselt välja, kui sihtmärk on leitud ja operaator klikib kaardile,» rääkis Swarmeri insener. Sihtmärgi ründamise otsustab operaator.

Kasutajad:

Ühe Ukraina spetsiaalse droonirügemendi kompaniiülem ütles, et nende üksuse kasutatavatest droonidest on juba praegu 30 protsendil tehisaru komponent küljes. Tema sõnul on juba mitmed tootjad, mille tarkvara on väga hea kvaliteediga ning mis teevad droonid vaid 200–300 dollarit kallimaks. «Ma olen kindel, et peagi on neid palju rohkem, kui tehis­intellekti kasutamist veelgi täiustatakse,» ütles kompaniiülem kutsungiga Ukrainets.

Ühe Ukraina dessantbrigaadi drooniüksuse komandör väitis aga, et tehisaju komponendiga droonid on usaldusväärseks kasutamiseks veel toored. «See kõik ei tööta, nagu peaks,» ütles ta. «Need on liiga kallid võrreldes tavaliste FPV-droonidega, tarkvara pole veel lõpuni töökindel, nad tuvastavad maskeeritud sihtmärke halvasti, nõrgalt eristavad sõjalisi sihtmärke tsiviilidest. Sellepärast me kasutame selliseid droone praegu väga vähe.» Selle komandöri sõnul jäävad tavalised, odavad FPV-droonid veel tükiks ajaks peamiseks relvaks, millega vaenlast hävitada. «Ma arvan, et läheb minimaalselt veel aasta, kuni tehisajuga droonid on vähemalt 50 protsenti kõikidest droonidest,» pakkus ta ning lisas sarkastiliselt, viidates droonifirmade tema meelest ilustatud jutule: «Lvivis näevad alati asjad paremini välja kui Donetskimaal.» Tema üksus kaitseb juba pikka aega Ida-Ukrainas Donetski oblastit.

https://arvamus.postimees.ee/8344205/po ... -targemaks


"Tehisaju" on muidugi totter termin.

[PaganHorde]

Hiina konteinerdrooni veoauto

The Chinese launch thousands of drones from special containers carried by a “transformer” truck.
Currently used by a civilian drone light show company, the concept extrapolates to rapid launches of massive military drone swarms.

https://x.com/GrandpaRoy2/status/1973785372019859468

Tundub metallist raamid jms seega kerge tuvastada. Aga mõtle kui Ukrainal oleks sellised kasutada olnud.