Indiaanisõjad

[TT69]

Fulguriidid tekivad seal pikselöökidest, ei sisalda kulda.
https://en.wikipedia.org/wiki/Fulgurite

[Kriku]

Samas...genotsiid. -On ikka asjad nii selged?
https://www.historynewsnetwork.org/arti ... f-genocide

Kui 1949. aasta küüditamist Eestis määratleda genotsiidina, on näiteks Pisarate rada seda veel enam: https://en.wikipedia.org/wiki/Trail_of_Tears . Pisarate rada oli eriti reljeefne, sest päritolu põhjal küüditati ning riisuti paljaks paikselt elav rahvastik, kelle tsiviliseerituse tase oli sarnane valgete asunike omaga, ja kes olid ennast USA alamateks pakkunud, aga mitte mingil juhul ainus omataoline juhtum, vaid osa süsteemist. Indiaanlaste oma maalt väheväärtuslikesse reservatsioonidesse küüditamine või jõuga ajamine, kus nad jäid enam või vähem valitsuse abist sõltuma, oli süstemaatiline riiklik poliitika, mis tõi kaasa suure hulga inimohvreid: https://en.wikipedia.org/wiki/Indian_removal .

Põlisrahvusi, eriti kui jõupositsioon kuulub teistele, on alla surutud läbi ajaloo...tehti seda Ameerikas, Venemaal veel hullemini...

Vaieldav. 19. sajandil kindlasti mitte, kui Kaukaasia vallutamine kõrvale jätta.

Et mis siis õelda-tõenäoliselt oleme ajaloost õppinud ja pole vaja tänapäeva ameeriklasi või seda riiki süüdistada selles mis juhtus 150 a tagasi...samuti ka praegusi rootslasi.

Nii et siis unustame mineviku genotsiidid ja muud riiklikud kuriteod ära ja elame sõbralikult edasi? Armeenlaste genotsiidi Türgis ja tšetšeenide küüditamise NSVL-is ka näiteks?

Isegi kui vastus oleks "jah" - millega ma ei nõustu - jääb intervjueeritava vastus, millest arutelu alguse sai, ikkagi tõeseks.

[Jaanus2]

Peaaegu ükski indiaanlastega või nende kohta sõlmitud leping ei jäänud kehtima ja kõiki rikuti või tühistati hiljem. Näiteks Indiaaniterritoorium - eraldati suur maa-ala ja majandust kaasajastades oleksid hõimud võinud seal iseseisvalt hakkama saada. Hiljem jagati ikka maa kolonistidele laiali ja tehti sellest Indiana osariik. Tänapäeval on vähestel hõimudel nii suur reservaat, et seal on võimalik iseseisvalt oma kultuuri säilitada ja olla valitsusest vähesõltuv.

Tuleks eristada otsest genotsiidi (sihilik tapmine etnilise kuuluvuse alusel) ja etnilist puhastust - maa tehakse rahvast puhtaks ja nad küüditatakse mujale, kuid sihilikult ei tapeta. Suremus siiski suureneb raskete elutingimuste tõttu uues asukohas ja toimub edasine assimileerumine. Eestlaste küüditamine oli algselt ette nähtud tähtajatult ("igaveseks").

[Kriku]

USA indiaanisõdade erinevus paljudest muudest vallutustest või kolonisatsioonidest (sh. näiteks Eesti- ja Liivimaa vallutusest 13. sajandil) oligi, et kui Liivimaal integreeriti kohalikud euroopalikku süsteemi, siis USA valitsuse eesmärk oli indiaanlastest lihtsalt lahti saada ja maa valgete jaoks vabaks teha. Mõnikord ka mitte valgetele kasutamiseks, vaid näiteks selleks, et Yellowstone'i rahvuspark moodustada https://www.intermountainhistories.org/items/show/344 .

Lõuna-Ameerikas oli rohkem varieeruvust, seal jäi paljudel juhtudel indiaani päritolu rahvastik alles ja ka kohalik kõige madalama taseme võimusüsteem paika (kasiiked). Kanadas oli ka põlisrahvaste olukord mõnevõrra parem.

[Jaanus2]

USA-s on veel iseloomulik see, et indiaanlased said USA kodanikeks ja sellega kodanikuõigused alles 1924.