Droonid pea kohal

[Kalakala]

Ma tõepoolest sõbra jaoks küsin. Mul on üks noor Ukrainlasest kolleeg, kes aegajalt genereerib ideid kuidas kodumaale kasulik olla ja midagi militaarselt efektiivset leiutada. Viimase aja jutt käib jahipüssiga laskmisest kus kasutatakse magneesiumist moona. See kuidas ta püssiga droonile pihta kavatseb saada on omaette teema aga kas sellisel magneesiumiga tulistamisel ka mõte sees on? Moona nimega Dragonbreath on netis näha, aga kas sellest ka droonide vastu abi peaks olema?

[Kilo Tango]

Ma tõepoolest sõbra jaoks küsin. Mul on üks noor Ukrainlasest kolleeg, kes aegajalt genereerib ideid kuidas kodumaale kasulik olla ja midagi militaarselt efektiivset leiutada. Viimase aja jutt käib jahipüssiga laskmisest kus kasutatakse magneesiumist moona. See kuidas ta püssiga droonile pihta kavatseb saada on omaette teema aga kas sellisel magneesiumiga tulistamisel ka mõte sees on? Moona nimega Dragonbreath on netis näha, aga kas sellest ka droonide vastu abi peaks olema?

Dragonbreathi laskeulatus on väike (30m) ja ma ei saa aru, mis eelist see tavaliste haavlite ees antud situatsioonis peaks andma peale laskja asukoha paljastamise.

IMHO oleks parem lahendus varustada kaliiber 12 jahipüssid moonaga, mis sarnaselt normaalsele ÕT moonale plahvatab objekti läheduses ja paiskab laiali hunniku kilde. 18,5mm sisse peaks tänapäeval olema võimalik vajalik mant ära paigutada küll. Ise küsimus, kas see laiali paiskuv lehvik saab olema suurem, kui haavlipauk.

[mongol]

A mis hind oleks ühel padrunil ja kas RKIK ostaks sellise hinna eest?

[Kilo Tango]

A mis hind oleks ühel padrunil ja kas RKIK ostaks sellise hinna eest?

No kuna sellist moona ei ole olemas, siis saab võtta ainult väga ligikaudse analoogi ja sellest midagi tuletada. Rheinmetalli 30mm PABM airburst moon paksab jämedalt 1000€ plaks. Pakun, et selliselt tuletades võiks säärase 12-kaliibrise toru moona hind jääda kusagile 2-300€ kanti. Kui tõhusus on suurusjärgu võrra suurem, siis ilmselt on arukas, sest inimesi on meil teatavasti vähe ja sõduril on kiire drooni vastu heal juhul 2-3 lasku. Isegi 5 lasu puhul - 1000€ sõduri elu eesti ei ole just palju makstud.

[Kapten Trumm]

Ega sellist moona palju ka ei kulu. Meil on CV90 õhumärkide laskmisel märke alla saadud kuuldavasti 2-3 pauguga. Sergeiga võib lahinglaskmistel droonide pihta moona kastitäite kaupa taevasse lasta sama efekti saamiseks.

Ma ise arvan, et droonide tõrjumisel mingi 3 km kaugusel saabki kõige efektiivsemaks pilliks selline relv ja moon nagu meil CV-del on. Asi on ikka väga täpne. Sergeile ei hakka seda keegi leiutama, kuna seal on venelased juba leidnud lahenduse, lendame lihtsalt natuke kõrgemalt. Ehk siis 30, 35 ja 40, võibolla ka 57 mm, selline moon millele rauast välja lennates öeldakse, mitme sekundi pärast pauku teha. Samad jutud käivad ka 0,50, DshK jne kohta. Kasutatav, aga pigem piiratud taktikaliste droonidega.

Asja pluss on selles, et sellise moona tulistamiseks saab upgradeda põhimõtteliselt ka WWII aegsed 40 mm Boforsid. Relvale on vaja lisaseadmeid (mis määravad suure täpsusega kauguse ja teevad ballistilise arvestuse ning annavad rauast lendavale mürsule raua otsas teada, mitme sekundi pärast pauku teha. Ja vaja on seda "spets" moona. Piisavalt kiire meeskonna ja rumala piloodi puhul saaks sellega edukalt tulistada ka lennukeid-koptereid, sa pead lihtsalt suutma oma laseri sihtmärgil hoida.

Algselt oli see lahendus mõeldud ikkagi maismaamärkide tulistamiseks (nt vastase jalavägi maastikul).

[Kriku]

Iga asjaga on nii, et mida rohkematele inimestele seda välja jagatakse, seda rohkem reaalsuses kulub. Oletatavasti ka moonaga.

[Kapten Trumm]

Üks probleem on muidugi veel - vatnik saadab oma operatiivtaktikalisi ründedroone enamasti pimedas. Just nimelt seepärast, et vähendada igasugu käepärase õhutõrje võimalusi. Ukrainlased kuuldavasti kasutavad ka WWII aegseid ÕT prozektoreid, aga ka valgustusrakette ("jõulupuid"). Näib. et Ukrainas olid päris suured WWII jääkide laod igaks juhuks NSVL ajast, sealt need mitmik-Maximid ja TT püssid tulevadki.

[nukkel]

Trumm ma tõsiselt kahtlen sinu ettekujutusest " Sergeide " võimekuses.

[seersant Angua]

Ja mina kahtlen maailmasõja aegsetes prozhektorites. Eesti abistajad on Ukrainasse saatnud muuhulgas ka selliseid riistapuid:
https://www.amazon.in/IMALENT-SR32-Irra ... B0C6TMXCTH
Kui 120 000 luumenit on suur number, siis teadmatutele infoks, et on olemas juba miljoniluumenilised käsilambid. Kuid erakätesse neid ei müüa, sest põhimõtteliselt on tegemist jõhkra relvaga... Mõelge ise edasi oma rikutuse tasemel.

[lennumudelist]

Üks märkus: see Imalent on hea lähivalgusti, aga õhutõrje prožektorina kehv. Otsene soovitus - õhumärkide otsingu jaoks mitte osta. Vajadusel annan retsepti, kuidas 3 x odavamalt 2 x parem teha. Selle prožektori kiir ei ole kollimeeritud ega ka kollimeeritav.

Õhutõrje prožektori tootmine pole raske, õige retsept aitab lihtsalt esimese korraga tööle saada. Minuteada ukrainlased DIY-tavad neid omajagu ja olen ise kah DIY variante teinud. Kes tahab kohe töötavat toodet, otsige DC lavaprožektorit (kallimad mudelid on kolmjala peal). Lihtsalt lavaprožektori Fresneli läätsed ei ole väga suured. Läätse suurus loeb - aitab koguda viimasegi valguse ja vähendab hajumist. Ja õhutõrjes on pea eranditult kas Fresneli lääts valgusallika ees või paraboolpeegel taga (kallim lahendus, vanasti tehti nii).

Retsepti peamised osad on sobiva fookuskaugusega Fresneli lääts (PMMA plastikust, näites 3 mm paks), lavaprožektori 200...1000 W alalisvoolu LED kruvituna suure alumiiniumist CPU radiaatori külge, ja sobiva võimusega DC/DC muundur (voolupiirajaga, enaasti step up, mitte step down). Õhutõrje prožektorit sobib siis toita drooni akupakist (6S või 8S). Ventilaatorid peavad head olema, kuna alumiiniumist radikas on ilma ventileerimata tulikuum. Mõistlik konstruktsioon jätab LED-i korpuse põhja sisepinnale ning radiaatorid korpuse põhja välispinnale.

...ja reaalselt sellega kõrgel väikest objekti ei näe. Lennukit ehk jah. Nimelt hoolimata sellest, et kiir on täielikult kollimeeritud, on valguse levimise meediumiks õhk, ja õhk hajutab kiirt ning hakkab ise helendama. Valgus kulub kiire joonistamiseks. Vean kihla, et 5 km peal ei näe sellega essugi isegi tüübid, kelle hüüdnimi on "Kullisilm".

Positiivse poole pealt - kui miski lendab nii kõrgel, on tal palju energiat ning ta on maalt vaadates väga külma kosmose taustal. Selliseid asju ei valgustata, nad leitakse termovaatlusega, kuna kiirgavad soojust. Kui nad just liuelda ei suuda. Liuglemine on kuratlik, siis aitab ainult radar.