Ne imejuštšii analogov

[sada]

ERR'is samuti uudis:
https://www.err.ee/1609840056/venemaa-t ... atsetusest

Füürer kompenseerib positiivsete rindeuudiste nappust Wunderwaffe (muinas)juttudega?

[PaganHorde]

Sellega püütakse vist Trumpi hirmutada.

[lennumudelist]

Mina pole tuumareaktoriga tiibraketi osas tänaseni aru saanud, kas see on lahendus mingile päriselus tekkinud probleemile, või lahendus, mis alles otsib omale probleemi.

Tegemist on lennuki suuruse asjaga. Kui AWACS on õhus, siis see ei jää märkamata. Nii umbes 300 km kauguselt.

[lootsik]

Selle jublaks põhiline enesekaitse on vist ikka, et keegi ei taha seda oma territoiriumi lähedal alla tulistada.
Isegi ilma tuumalõhkepeata on tegu räpase tuumapommiga.

[Walter2]

Mina pole tuumareaktoriga tiibraketi osas tänaseni aru saanud, kas see on lahendus mingile päriselus tekkinud probleemile, või lahendus, mis alles otsib omale probleemi.

Põhirõhk on sõnal ''tuuma-''. Lääne roosas õndsusmullis hõljuv inimene laseb seda kuuldes püksi - või on see Puutja soovmõtlemine/märg unelm ja sellele ta mängib.

[Kilo Tango]

Mina pole tuumareaktoriga tiibraketi osas tänaseni aru saanud, kas see on lahendus mingile päriselus tekkinud probleemile, või lahendus, mis alles otsib omale probleemi.

Tegemist on lennuki suuruse asjaga. Kui AWACS on õhus, siis see ei jää märkamata. Nii umbes 300 km kauguselt.

USA-l oli sarnane projekt kunagi. 1964 otsustadi katkestada. Põhjuseks ebapraktilisus (peaaegu võimatu testida, vajadus ületada liitlaste territooriumi tiibraketiga, mille sabast lendab välja tuumajäätmeid suurel kiirusel ja hulgakaupa). Idee oli selles, et see kihutas M3-ga üle vastase territooriumi ja popsas aeg-ajalt tuumapomme välja. M3-ga lendamise lööklaine peksis samal ajal majakestel katuseid lamedaks:

https://en.wikipedia.org/wiki/Supersoni ... de_Missile

[Kriku]

Norra luureteenistus on ametlikult kinnitanud, et Venemaa viis läbi tuumajõul töötava tiibraketi 9M730 Burevestnik katsetuse. See toimus Novaja Zemlja polügoonilt – paigast, mis on ajalooliselt tihedalt seotud Nõukogude Liidu ja Venemaa tuumakatsetustega. See kinnitab Moskva varasemaid väiteid, mis kõlasid esmalt kui järjekordne propagandatrikk. Kreml teatas 21. oktoobril, et Burevestnik lendas 15 tunni jooksul 14 000 kilomeetrit. Venemaa on pikka aega reklaaminud Burevestnikut kui «piiramatu lennukaugusega» strateegilist relva, mis suudab tänu oma tuumamootorile püsida õhus päevi ja hiilida mööda traditsioonilistest raketitõrjesüsteemidest, kuna lendab ülimadalal.

Mootoritehnoloogia suhtes ollakse aga maailmas skeptilised. Oma kõige lihtsamal kujul töötab tuumajõul töötav otsevoolu-reaktiivmootor (nuclear ramjet engine) nii, et see sunnib sissetuleva õhu liikuma läbi reaktori aktiivse südamiku. Õhk kuumeneb seal enam kui 1000 kraadini, tekitades tõukejõu. Sisuliselt loob see raketi taha radioaktiivse heitgaasijoa, kirjutab Defense Express. See idee pole aga tegelikult päris uus. USA uuris seda juba 1950. aastate lõpus Project Pluto nime all, mille eesmärk oli arendada ülimadalal lendav helikiiruseline rakett (SLAM). See pidi kiirgusele vastupidamiseks olema kaetud kullaga, kuid programm tühistati lõpuks kontrollimatute ohutusriskide tõttu. See oli sõna otseses mõttes tehnoloogiline Pandora laegas, mida ei julgetud avada.

Norra luure jälgib kogu Venemaa tuumaalast tegevust Arktikas ülima täpsusega ja tuvastab tavaliselt ka kõige väiksemad kiirguse tõusud. Ometi ei ole Oslo pärast seda viimast katsetust teatanud mingist ebanormaalsest kiirgustasemest. Analüütikud pakuvad välja kaks võimalikku seletust: kas katsetusest pärinev radioaktiivne pilv pole veel Norrani jõudnud või – ja see on tehnoloogiliselt palju huvitavam – kasutas Venemaa teistsugust mootorikonfiguratsiooni. Täpsemalt arvatakse, et see võis olla ka «suletud ahelaga tuumatermiline süsteem».

Suletud tsükliga konstruktsioonis ei puutu õhk reaktori südamikuga otse kokku. Selle asemel kuumutatakse seda kaudselt soojusvaheti kaudu, kasutades vedelmetall-jahutusvedelikku, näiteks plii-vismutit. Nõukogude Liit arendas kunagi selliseid kompaktseid reaktoreid allveelaevade jaoks, eriti eksperimentaalse K-27 ja hiljem Projekti 705 (Lira) klassi laevadele. Kuigi see tehnoloogia pakkus muljetavaldavat võimsustihedust, oli sel üks Achilleuse kand: süsteem nõudis pidevat hooldust ja temperatuurikontrolli, et jahutusvedelik ei tahkuks. Vedelmetallreaktori töös hoidmine ongi kurikuulsalt keeruline. Plii-vismuti segu peab püsima üle 125°C ning kui see jahtub ja tahkub, külmub kogu reaktori torustik kinni nagu talvine veetoru ja on pöördumatult katki. See keerukus viiski lõpuks kõigi selliste reaktoritega varustatud Nõukogude allveelaevade pensionile saatmiseni ja vanarauaks muutmiseni.

Kuid tiibraketi puhul muutub see piirang ebaoluliseks. Burevestniku reaktor oleks mõeldud ühekordseks kasutamiseks, mis aktiveeritakse ainult selleks, et toetada raketi ainsat lendu. See eemaldab küll pikaajalise hoolduse logistilised peavalud, kuid ei leevenda vähimalgi määral sellise relva katsetamisega kaasnevaid tohutuid keskkonna- ja ohutusprobleeme.

https://tehnika.postimees.ee/8351413/no ... m-kui-enne