Õhutõrje

[Kilo Tango]

30 m kõrgusel on tema radari silmapiir 22 km kaugusel, maapinnal kuskil künka otsas (10 m kõrgune) on sama silmapiir 4 km. ...

Kust need arvud tulevad? Mina oma kahtlase arvutamisoskusega saan, et 10 m kõrguselt näeb 11,3 km kaugusele ja 30 m kõrguselt 19,6 km kaugusele.
Ja kuivõrd vaatepunkti kõrgus on silmapiiri kauguse arvutamise valemis ruutjuure all, siis ei saa kõrguse kolmekordne muutumine silmapiiri kaugust küll viis korda suurendada.

https://www.omnicalculator.com/physics/ ... to-horizon annab sama tulemuse (11,3km)

[seersant Angua]

Tänud vastamise eest. Seega on õhutõrjetorni mõte saada eelist just madalalt tulevate objektide vastu. Järeldan, et selline torn on püstitatud hiljuti. Kuid nõndaviisi talitades kaotatakse Pantsiri peamine eelis, mobiilsus. Järelikult on selle torni kaitse all mingi ülioluline objekt...
Kuid, selline suur mürakas ei jää märkamatuks satelliidipiltidel ja OSINT otsijatel. Arvan, et ukrainlastel on võimalik õpetada oma droone seda piirkonda vältima... See on see koht, millest ma aru ei saa: kogu see üritus on siis nagu heidutus?

Jah, ma tean et õhutõrjetorn on sakslaste II ms aegne leiutis. Kuid nii silmaringi laiendamise kohalt oleks huvitav teada; kas keegi teab midagi nõukogude või VF aegsetest õhutõrjetornidest?

[Peeter]

Ukraina blogija kaart õhutõrje positsioonidest Moskva ümber
https://t.me/Ukraine_365News/111025

Tegemist on ettevalmistatud positsioonidega. Kõik positsioonid ei ole tehnikaga. Toimub pidev ümberpaiknemine.

Kas seal "piimapuki" otsas on Pantsir? Antud tegevuse mõttekus ja võimaliku tegevusraadiuse suurenemise hinnang, palun.

30 m kõrgusel on tema radari silmapiir 22 km kaugusel, maapinnal kuskil künka otsas (10 m kõrgune) on sama silmapiir 4 km.
Päris märkimisväärne vahe.

Kui masina enda tegevusulatus kannatab, siis sellise tõstmisega saab palju vähemate masinatega hakkama.

Võtan õhtul aja ja selgitan seda positsioneerumist tehnilises ja ka organisatoorses plaanis.
Hetkel on toimekas periood. Ja homme jälle. Kui õhtul ei jõua, siis jääb kirjatükk nädala lõppu.
P.S. Trummi postituse asjus: Suund ja eel(ettevalmistus)teadmised on õiged ... aga loengute materialide ja konspekteerimise ja süstematiseerimise ja anlüüsimisega ei ole viitsitud vaeva näha. Ehk nagu mulle ütles koolis füüsika õpetaja (ma olin isegi elektriala laboratoorsete tööde ajal ülendatud tema poolt abiõpetajaks ): näha on, et sa tead, midagi tead ja suudad midagi mulle seletada (kolme peale), aga vaata ma jälle näen, et õppinud sa küll ei ole.
Siin on jälle situatsioon, kus kui nüüd edasi kangutama ja küsima Trummi käest hakkaks, siis järgmis(te)ele täpsustava(te)le küsimusele teadmiste asjus võib tulla selline prohmakas, et saaks lõdvalt puuduliku ära panna. Aga hetkel saaks ohates kolme ära panna ja moraali lugeda: õpi, loe, analüüsi, tegele endaga! Sinus on alusteadmisi ja ainest viie väärilisuseks! Tegele endaga!

[Kapten Trumm]

30 m kõrgusel on tema radari silmapiir 22 km kaugusel, maapinnal kuskil künka otsas (10 m kõrgune) on sama silmapiir 4 km. ...

Kust need arvud tulevad? Mina oma kahtlase arvutamisoskusega saan, et 10 m kõrguselt näeb 11,3 km kaugusele ja 30 m kõrguselt 19,6 km kaugusele.
Ja kuivõrd vaatepunkti kõrgus on silmapiiri kauguse arvutamise valemis ruutjuure all, siis ei saa kõrguse kolmekordne muutumine silmapiiri kaugust küll viis korda suurendada.

https://www.omnicalculator.com/physics/ ... to-horizon annab sama tulemuse (11,3km)

Õige vastus on radar 30 vs 10 m maapinna kõrgusel asuva objekti vastu (silmapiir) - esimesel juhul 22,6 km ja teisel juhul tõesti 13 km. Probleem oli selles, kas sisestada sihtmärgi kõrguseks null või sinna mitte midagi panna (viimasel juhul paistab, et see nulliks ei lähe).

[andrus]

Õige vastus on radar 30 vs 10 m maapinna kõrgusel asuva objekti vastu (silmapiir) - esimesel juhul 22,6 km ja teisel juhul tõesti 13 km. Probleem oli selles, kas sisestada sihtmärgi kõrguseks null või sinna mitte midagi panna (viimasel juhul paistab, et see nulliks ei lähe).

Keegi sellest segasest eneseõigustusest midagi aru sai? Milleks kõrguse lahtrit tühjaks jätta kui me võrdleme 10 ja 30 meetri kõrgust? Kust see 13 km tuleb kui kõik räägivad 11,3 km?

[Kapten Trumm]

Komanu*** pole siin prioriteet - ilmne on, et nii radari kui tulesüsteemi tõstmine maapinna suhtes kõrgemale suurendab nende mõju-ulatust tunduvalt.
Eriti vägevalt suureneb radari nägemisulatus siis, kui tõsta see (lennukiga koos) nt 10 km kõrgusele - avastamiskaugust hakkab seal juba piirama radari võimsus, mitte niipalju silmapiir.

Seepärast küsimuse vastus on, et pildil näidatud ÕT vahendi tõstmine mingi torni otsa on tehniliselt õigustatud samm.

[olevtoom]

...ilmne on, et nii radari kui tulesüsteemi tõstmine maapinna suhtes kõrgemale suurendab nende mõju-ulatust tunduvalt....

Ma nii igaks juhuks meenutan, et vaatekõrguse suurendamine x korda suurendab vaatekaugust sqrt(x) korda. Ehk eeltoodud näites kõrguse suurendamine 3 korda (10 m --> 30 m) suurendab vaatepiiri umbes 1,7 korda.

[Kapten Trumm]

See kõik kehtib eeldusel, et on segamatu vaateväli. Kuna aga Moskva ümbrus pole päris stepp, siis radari tõstmine puulatvadest kõrgemale annab rohkem efekti kui vald füüsikareeglid lubaks.

[Peeter]

https://t.me/Ukraine_365News/111025
Alustame nüüd siis lubatud kommentaariga.

Kõigepealt

Kas seal "piimapuki" otsas on Pantsir? Antud tegevuse mõttekus ja võimaliku tegevusraadiuse suurenemise hinnang, palun.

Esimene küsimus.
Jah, see on seal tõesti Pantsir, sellise tüüpilise tornehitise otsa on tavaliselt tõstetud Pantsiri konteinerversioon. See on siis pealisehitis, mida saab suvalisele alusele paigaldada, demovideos on näidatud nn vahetatava pealisehitisega ja/või vahetatava alusvankriga versioone. Olen seda versiooni siin ka varem käsitlenud ja kui mälu ei peta, siis panin tookord ka lingid.
Nüüd teine ja kolmas küsimus.
Mõttekus on tõsta seade kõrgemale, et parandada "vaadet" (sh ka otsevaadet). Ja see on ju tegelikult hästi vana ja väga elementaarne trikk. Tegevusraadius sellest ei suurene, küll aga suureneb selles tegevusraadiuses töötamise efektiivsus. Siin on vaja eraldi selgitust. Kõigepealt: igal ÕT-kompleksil sõltuvalt konfiguratsioonist on omad saatjad ja vastuvõtjad ja relvainstrumendid. Omade tehniliste andmetega. Antud juhul siis Pantsiril on
*oma ringseireradar,
*oma märgijälgimise radar, oma sihitamisradar (ühildatud üheks radariks),
*oma relvainstrumendid
See kõik moodustab kokku terviku. Kõigepealt kõige kaugemale "vaatab" ringseire, seejärel on oma ulatuselt jälgimis- ja sihitamisradar, ja siis kõige lähemale töötavad instrumendid, st raketid või kuuliprits. Kõik see radaritulem kuvatakse 360 kraadisele ümardispleile, mille keskpunktiks on ZRK ise. Kõik see on ühte mõõtkavasse ühildatud. Nüüd KUI isegi "ootamatult" ringseire ulatuks kaugemalt midagi püüdma (st mõõtma tagasipeegeldunud signaali viivituse nii suureks, mis displei senisesse mõõtkavva enam ei mahu), siis ilma graafika ümberprogrammeerimiseta need "kuskilt kaugelt leitud signaalipeegeldused" ka ringdispleil ei kajastu. Küll aga tõhustub seire võimekus midagi avastada, kui see objekt paikneb ZRK ringradari tööpiirkonnas. Eriti käib see madalal kõrgusel objektidega töötamise kohta. Täpselt sama jutt on ka märgijälgimise- ja sihitamise radariga. Seal ei muutu mitte midagi muud, kui et oluliselt suureneb madalal lendavate objektide jälgimise ja sihitamise efektiivsus. Noh jälgimisele saab ehk tibake varem "võtta", st arvuti suudab märgi ära "töödelda", aga sihitamiseks juba kaugemalt sellest suurt tolku pole, sest relvastust (raketi tööparameetreid) see kõrgemale tõstmine üldsegi pikemaks ei loksuta. Eraldi märkimist vajab asjaolu, et nagu teistelgi ZRK-del on ka Pantsiril nn mäestikus töötamise setting, st maakeeles siis suudavad radarid töötada ka allapoole, no nii puusalt kirjutades kuni 20-25 kraadi. Kui keegi tahab nt Pantsiri või Tori, vmt kohta täpsemalt sellest teada, siis peaksin arvud täpsemalt üle vaatama, aga oli vist nii, et Pantsiril isegi antennisüsteemis jälgija-sihitaja-radari keeras -5 kraadi peale alla, ja sealt edasi siis veel saatja/vastuvõtja töö vertikaalteljel kuni +/-20 kraadi.
Ehk siis üles tõstmine on alles üks töö, aga edasi tuleks hakata juba siis kogu üles tõstetavat kompleksi modifitseerima et kõrguseffekti ka ära kasutada. Hetkel pannakse (pandi) sinna juba välja töötatud mudelid, aga poleks ka mingi ime, kui sinna ÕT-torni paigaldamiseks on juba spetsiifilised täiendatud (kompleksselt täiendatud!!!) versioonid kas paigaldatud, välja töötatud ja katsetustes, või välja töötamisel. Süsteemid ju nagunii püsivalt arenevad.

Postitas Kapten Trumm » 28 Okt, 2025 13:30
Kui masina enda tegevusulatus kannatab, siis sellise tõstmisega saab palju vähemate masinatega hakkama.

Kui kasutatakse standardlahendust (vastavalt nn kasutusmäärusele), siis nagu just selgitasin, mingit "vähema arvuga masinatega" hakkama saamisest pole mingit juttu, lihtsalt paraneb madalam sektor. AGAAAA..... kui mõni kõrge ülemus on ütelnud, et "ma ei taha, et ükski droonihakatiski läbi ei tuleks", siis ega samades tingimustes muud üle jäägi, kui masinad üles tõsta, või veelgi tihedamalt ringikestega kokku liita ümber kaitstava objekti, antud juhul siis Moskva. Pildilt näeme Moskva ümber Pantsiri-positsioone just täpselt 5 km vahega. Kumbki ulatub kumbagi katma. Need 5 km vahega positsioonid vihjavad aga lähimaaZRK-de standardlahendusele, isegi kui neid mobiilseid liigutatakse nn ühekaupa paremale-vasakule vmt ka siis jääks katvust veel kuhjaga. Ehk siis positsioonid hõredamalt küll ei ole, kui nad ka "üleühe" tehnikaga varustatud eaksid olema. Kui aga iga post on aktiivne, siis isegi tihedamini, kui tavaline võrk. See tornidevärk algas juba ammu, sõja alguses, kui ilmusid pildid neist ZRK-de katustele tõstmistest Moskva kesklinnas ja esimestest tornidest. Vahepeal oli pildimateriali jne, aga kui nüüd seda materjali uskuda, siis on venelased loonud Moskva ümber kaks rõngast lähimaa-ÕT-st. Keskmine on mobiilne, aga välimine siis tornide otsa rajatud. Standardsammuga. Selle sisse välimises ringis on taotud ka S300/400 divisione/polkusid. Igal ühel neist on (nagu olen juba selgitanud) oma komandirski käsuahel, mis siis jookseb kuskile "peamisemasse komandopunkti". Igal ühel neist on oma ringseire võimekus ruumipildi loomiseks, aga täiendavalt on veel kolmandast ringist kaugemale oma ringina ehitatud üles ka täiendav esmase avastamise seirevõrk, mis nagu juba varem olen selgitanud, annab täpselt samamoodi oma seiretulemi sinna "peamisemasse komandopunkti", kes siis omakorda on suuteline saatma selle info alla sellesse ZRK-sse, mis töö jaoks kõige paremas positsioonis on. Ja vajadusel saab see kõik lõpetades raketilaskmisega toimuda ka automaatselt ilma inimese sekkumiseta.

Postitas seersant Angua » 29 Okt, 2025 9:26
Tänud vastamise eest. Seega on õhutõrjetorni mõte saada eelist just madalalt tulevate objektide vastu. Järeldan, et selline torn on püstitatud hiljuti. Kuid nõndaviisi talitades kaotatakse Pantsiri peamine eelis, mobiilsus. Järelikult on selle torni kaitse all mingi ülioluline objekt...
Kuid, selline suur mürakas ei jää märkamatuks satelliidipiltidel ja OSINT otsijatel. Arvan, et ukrainlastel on võimalik õpetada oma droone seda piirkonda vältima... See on see koht, millest ma aru ei saa: kogu see üritus on siis nagu heidutus?

Esiteks, nagu juba selgitasin on torni otsas konteinerversioon. See ei olegi iseseisvalt mobiilne. Viiakse/paigutatakse sinna, kuhu vaja. Jah, teda on võimalik ümber paigutada, aga.... ta vajab selleks masinat, mille pealisehitis omakorda on suuteline selle omale selga võtma. Teine teema on see, et konteinerversioonil ei ole operaatori töökohad 2tk selles pealisehitises niimoodi nagu Kamaz-i versioonis, vaid eraldi. St töökohad võivad asuda ka APU-st (antenni-stardi-alus) eraldi hoopis mujal, tiba eemal. Nt mereversioon, kus APU istub kuskil tekile kinnitatult, aga seadmestik operaatoritele paikneb kuskil aluse sisemuses. Pantsiril on spetsiifiline energiavarusutuse konteiner, mis sisaldab endas generaatorit, mootorit, küttepaaki jne kogukaaluga oli vist 1,5 või 2 tonni. Konteinerversioonil on eraldi lahendus ka toitemooduliks, ehk seda ei pruugi olla APU küljes. Kamaz-i versioonil on see ekstra APU-pealisehitise tagaküljes toitemooduli nime all (ja vahetatav). Ehk siis: need üles tõstetud ei olegi nagunii nii mobiilsed versioonid selles Kamaz-i peal nähtud versiooni mõistes.
Nüüd järgmine lause: Järelikult on selle torni kaitse all mingi ülioluline objekt... on liiga lihtsustatud. On kohti, kus ongi igal postil, või ka kolmel-neljal postil oma personaalne ülesanne, aga antud juhul Moskva linna ümbritsevas rõngas on neil kõigil kaitsta lihtsalt üks +/-10 km lõik linna sisse pääsemise takistamiseks. Aga nüüd panen siia samas lingid, kus asuvatel postidel on kõigil oma ja see üks-sama personaalne objekt kaitsta. Panen kolm positsiooni Pantsiridest ümber põhiobjekti 5km vahedega, aga sama masina jaoks postisoone ümber objekti oli mingeil andmeil isegi terve PVO-polgu jaoks. Ma praegu ei leidnud rohkem üles, kui ainult need 3. Pildid pole just kõige värskemad, aga mõnele olid juba ka masinad peale tõstetud. Üks neist on pundis veel täiendava turvaelemendina S400 polguga NB! Mitte üksik kompleks, vaid terve S400 polk ja lisaks veel lähimaa-PVO-polk! Ja ikka selle sama ühe personaalse objekti pärast.
https://www.google.com/maps/@57.9760141 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@58.026389, ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@58.0340495 ... FQAw%3D%3D
viimasest kohast siis natuke suurem pilt koos S400-dega, nb kõik raketid on pidevalt stardiasendis stardivalmiduses!
https://www.google.com/maps/@58.0351356 ... FQAw%3D%3D
Kui nüüd tiba välja zoomida, siis saab selgeks, millise objekti ja kelle jaoks kogu see värk püsti on pandud: Valdai. Ka seal Piiteri taga mingi järvekese ääres olevat sama käekirjaga ZRK-positsioon(id) üles seatud.
Arvan, et ukrainlastel on võimalik õpetada oma droone seda piirkonda vältima... See on see koht, millest ma aru ei saa: kogu see üritus on siis nagu heidutus? Keeruline on vältida, kui ümber Moskva on kaks ringi positsioone ülekattega tihedalt täis tikitud. Ja see ei ole mitte heidutus, vaid vant on muutunud ÕT-lahingvalvesituatsioonis üles ehitanud uue süsteemi oma pealinna ja/või teiste oluliste objektide kaitseks.

Postitas Kapten Trumm » 30 Okt, 2025 9:20
Komanu*** pole siin prioriteet - ilmne on, et nii radari kui tulesüsteemi tõstmine maapinna suhtes kõrgemale suurendab nende mõju-ulatust tunduvalt.
Eriti vägevalt suureneb radari nägemisulatus siis, kui tõsta see (lennukiga koos) nt 10 km kõrgusele - avastamiskaugust hakkab seal juba piirama radari võimsus, mitte niipalju silmapiir.
Seepärast küsimuse vastus on, et pildil näidatud ÕT vahendi tõstmine mingi torni otsa on tehniliselt õigustatud samm.

Selle tsitaadi viimane lause on asjalik aga teekond selle viimase lauseni eelnevas lõigus on ikka paras koogel-moogel. Vat see on nüüd see koht, kus kui teadmistekontrollis natukenegi edasi kangutama hakkaks, siis saaks puuduliku rahuliku südamega ilma süümepiinadeta ära panna, aga saaks ka niisama jätta ja ohates 3-e (pika-pika miinusega) kirjutada. (Põhjuseks lünklikud tehnilised teadmised ja hooletu ja üleolev suhtumine senistesse loengumaterjalidesse). Ma juba selgitasin, millisel põhjusel mingi ZRK postiotsa tõstmine ei suurenda tunduvalt mõjuulatust. Jah, parendab ja tõhustab jne ja loomulikult ka madalal kõrgusel töö tulemuslikkust ja kvalteeti, aga seda ei saa kirjeldada ülepakutud sõnadega suurendab nende mõju-ulatust tunduvalt. Tuleks sõnastada: Suurendab töökvaliteeti ja tabavusprotsenti oma töökauguse ulatuses. Siin tuleb eraldi ära märkida, et Pantsir on lähimaa-ÕT-instrument ja ka siin teemas on juba just praegusel leheküljelgi erinevate matemaatikute poolt selgitatud kui vähe või kui palju just lähimaa tööalas (10-15 km) muutub see alumise töökõrguse piir.
Eriti vägevalt suureneb radari nägemisulatus siis... Siia saab kohe öelda, et tegemist on siis tüüpilise tehnikaga mitte-just-eriti-sina-peal oleva maakaitseväelase/pehhootamehe arvamusega tehniliste asjade kohta elik siis "laboratoorse arendustegevuse lihtsalt jutu-work-shop-is kirjeldamisega". Kui lihtsalt Pantsiri radar (või ka Tor-i, või Buki oma) tõsta kuskile kõrgemale (nt lennukile), siis ilma modifitseerimata ja ümber konfigureerimata ei hakka ta midagi rohkem ja kaugemale nägema/näitama. Selgitan veelkord: Kui radar on seadistatud peegelduse viidet (kaugust peegeldava objektini) mõõtma nt vahemikus 4 mikrosekundit kuni 100 mikrosekundit (suvaline näide), siis ükskõik kui kõrgele sa ka radarit ei tõstaks, siis 100-st mikrosekundist kaugemalt tulevat peegeldussignaali ta displeil ei kajasta. Kui seadistada tööpiirkond ringi näiteks ulatusse 4-900 mikrosekundit, siis ilmuvad need kaugemalt tulnud peegeldused kah mõõtealasse. Siis aga tuleb omakorda selle kaugemalt objektilt tulnud signaali tagasipeegelduse "kinni püüdmiseks" tõsta saatejaama võimsust või vastuvõtja tundlikust koos sellega kaasnevate spetiifiiste meetmetega ja seda vastavalt tehnilisele olukorra-analüüsile. Ma arvan, et olen nüüd piisavalt selgitanud, et ZRK saatja-vastuvõtja antenni lihtsalt üles kõrgemale tõstmisega nägemisulatust juurde ei saa. Tuleb kompleksselt uute olude jaoks teha ümber konfigureerimine ja häälestamine. Aga senises tööulatuses parema tulemuse selleüles tõstmisega saab.
Ja kui nüüd võtta teema vaatesse binokliga kahurväelane või muidu-pehhootamehest vaatleja, siis näeb küll kõrgemalt kaugemale (sest kõrgemalt näeb ikka ju kaugemale), aga nagu igaüks ka ise kohe aru saab: aga siis tuleb ka "kaugemale nägemiseks" vingem "biksnoksel" puu otsa ronides või lennuki peale minnes kaasa võtta.

Postitas Kapten Trumm » 30 Okt, 2025 12:46
See kõik kehtib eeldusel, et on segamatu vaateväli. Kuna aga Moskva ümbrus pole päris stepp, siis radari tõstmine puulatvadest kõrgemale annab rohkem efekti kui vald füüsikareeglid lubaks.

Lõpetame nüüd selle "rohkem effekti kui kui füüsikareeglid lubaks"-stiilis uhuu-möga ära: Radari tõstmine puulatvadest kõrgemale annab rohkem efekti täpselt niipalju, kui füüsikareeglid lubavad.
Punkt.

P.S. Viimastes arengutes on ukrainlased märkinud ära, et Pantsir on (arenenud) vägagi mõjukaks relvainstrumendiks ÕT-arsenalis. Ju siis on vantide arendustöö vilja kandnud.
P.S. Selle üles tõstetud ÕT-kompleksi töö organiseerimisest ja töö tagamisest ja käitlemisest saaks kah eraldi postituse teha, ka see oleks põnev lugemise aspekt.


Aga tänaseks aitab. Loodan, et loeng ilmestas mismoodi ÕT-teema vajab kompleksset tehnilist mõistmist ja analüüsi ja teadmisi. Järjekordselt saan öelda: kõigist sellistest loengutest koguneb ja koosnebki ÕT-know-how, millest meil seni vajaka on olnud. Ja selle tulemuseks ongi väärad järeldused, millede alusel tehakse juba järgmised väärad järeldused. (Eesti klassikasse kuuluv lause: Piisab mul natuke ära käia, kui kohe mingi õnnetus juhtub... (siia sobivana ...kui kohe jutt valedel rööbastele sõidab)

[Kriku]

Keeruline on vältida, kui ümber Moskva on kaks ringi positsioone ülekattega tihedalt täis tikitud. Ja see ei ole mitte heidutus, vaid vant on muutunud ÕT-lahingusituatsioonis üles ehitanud uue süsteemi oma pealinna ja/või teiste oluliste objektide kaitsel.

Minu pool senti: idanaabri jaoks on Moskva õhukaitse Külmast sõjast saadik põhimõttelise tähtsusega olnud. Tuumarakettide vastane ÕT A-35/135 ( https://en.wikipedia.org/wiki/A-135_ant ... ile_system ) koondati ka ümber Moskva. St. kõik ressursid, mida tõrjeraketivastane leping lubas, koondas NSVL Moskva ümber. Ma ei imestaks, kui sinna moodustataks ka mingeid "tavalise" ÕT erilahendusi.

[Peeter]

Lisan veel Valdai positsioonide pilte:
https://www.google.com/maps/@58.0226382 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@58.0076863 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@57.9791591 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@57.9438714 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@57.9539514 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@57.9548563 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@57.9406768 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@57.9866134 ... FQAw%3D%3D
https://www.google.com/maps/@58.0110568 ... FQAw%3D%3D

Kokku 12 positsiooni ümber Valdai, mõlemad kaks divisioni eraldiseisvast lähimaa-ÕT polgust. Viimasel pildil paistaks olevat ka komandirski tehnika. Ka neid peaks olema kaks tükki, kumbki 6 masina juhtimiseks ja siis sealt edasi polgu juhtimiskeskus. Ja siis selle kõrval istub loomulikult ka kaugmaaPVO S400.

[Peeter]

Siin on veel lisaks pilt Moskva kaugemast kolmandast ringist A113/A107 ja selle ristumisest M-4-ga.
https://www.google.com/maps/@55.3305053 ... FQAw%3D%3D
S300/400 positsioon. Jällegi kari stardiseadmeid, sihitamisradar ja sideseadmeid. Ka siin on raketid püsti pidevalt.

P.S. Redigeerisin ja mõtestasin täpsemaks oma öist postitust.