Riigikaitse eelarve

[nimetu]

Peagi loobuti ka kaitseväe pensionisüsteemi kestlikkusest

Minu arust loobuti pigem pensionisüsteemi mitte-kestlikusest. Kui iga aasta sajad miljonid eurod kaitse-eelarvest lähevad erusõjaväelaste pensioniteks, siis kestlikkusest on asi kaugel.
Ja nagu küsitlused näitavad, siis sõjaväelaste värbamisel pole kunagise pensioni suurus teise, kolmanda ega isegi neljanda järgu tähtsusega.

[isonts]

Peagi loobuti ka kaitseväe pensionisüsteemi kestlikkusest

Minu arust loobuti pigem pensionisüsteemi mitte-kestlikusest. Kui iga aasta sajad miljonid eurod kaitse-eelarvest lähevad erusõjaväelaste pensioniteks, siis kestlikkusest on asi kaugel.
Ja nagu küsitlused näitavad, siis sõjaväelaste värbamisel pole kunagise pensioni suurus teise, kolmanda ega isegi neljanda järgu tähtsusega.

Millise kalkulatsioni järgi saad sa sajad miljonid kulu kaitseeelarvele kaitseväelaste pensionite näol?
Ja palun ole hea inimene ning näita neid küsitlusi ka?
Edit:
Mina olen kuulud, et küsitlus viidi läbi Kaitseväe akadeemia kadetidele. Kas see ka tõele vastab ei tea. Ma nüüd muidugi liialdan, aga kui küsida idioodilt arvamust siis saad ka idiootse vastuse. Tõsisemalt rääkides siis elukogemuseta inimesele küsimusi esitada saad vastused, kus puudub elukogemuslik sisu...

[Kapten Trumm]

Kogu selle loba juures läheb täiesti kaduma fakt, et PRAEGU on sõjaaja koosseis 43 000: https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/kaitsevae-koosseis/ . Mistõttu kogu see 44 000 -> 21 000 on ainult ajaloolise tähtsusega jutt.

Ma imestan, et antud seltskond pole seda arvu juba oma vankri ette rakendanud - et näete, MEIL oligi õigus ja isegi Herem sai saru 40+ tuhande vajadusest. Tegelikult muidugi on see pisuke probleem, et viimase 15a jooksul on eelarve tublisti kasvanud ja selles 43 000 sees sisaldub ju ka10 000 minimalistliku varustusega ussisõdalast.

[Korrutustabel]

Olles lugenud läbi Lisa B, millega olen olnud isiklikult seotud, ning ka korra paarile rapordi koostajale olukorda kirjeldanud, siis võin öelda, et neile ei ole viimase 2 aasta jooksul midagi külge jäänud, sest jauratakse ikka oma vanat arvamust asjast, kuigi neile on konkreetselt selgitatud, mitu korda, kuidas asjad liikusid, ning mis on müjutatud ning mis mitte.
Kuid kirja pandi ikka see kinnisidee, mis enda kaks ajurakku kokku on leppinud.

[AndresTy]

Ja Heremile ikka ei andestata raportis ka seda, et ta kohe Helmede õhutõrje soetamise afääriga kaasa ei läinud. See on seal serveeritud - nii nagu seda on kogu aeg tehtud - et mitte Helmede afäär oli lubamatu totrus ja kalkuleeritud riigikaitse arendamise suunast vaadates poliitikute egotripina täielik jama, vaid hoopis Herem ei saa aru õhutõrje vajadusest ja rollist üldse.

Ühesõnaga, poliitikute rumaluste peessesaatmist ei andestata.

[Kapten Trumm]

Herem sai ÕT rollist suurepäraselt aru, ta on ka selgitanud, et on vaja, kuid hetkel on veel karjuvamaid vajadusi. Maaväepõhise armee puhul on need tihtipeale moonavarud ja soomusetõrje, mida pole kunagi liiga palju.

[isonts]

Mis eesmärki kannaks sellise struktuuri hoidmine, millest suudab oma ülesandeid tähta ehk 10%? Umbes selline seis 2000ndatel oli.

95 polnud ka mitte midagi. Kui 2000ndatel oleks neid üksuseid brigaadiks nimetatud oleksid nad ikka ilma varustuseta olnud. Struktuur oleks olnud kindlasti parem, aga varustust ikka ei olnud.
Sinu mõtet järgides tuleks 2.brigaad ka laiali saata, sest kõigile ei ole varustust. Need Maakaisteüksused ka likvideerida, kellel varustust ei ole?

Mida nende üksustega teha saab kellel varustust ei ole ? Relvi ka ei ole? Või käsirelvad on?

Ma isegi ei mäleta. See on nii kaua aega tagasi. Ma tean ainult et selle ajal valitses krooniline varustuse puudus. Kas isegi 42 tuhat nime oli struktuuris?
Ma olen isegi skeptiline täna välja öeldud numbrite suhtes. Inimesi vbl vastav arv väljaõpetatud ja reservi määratud, aga näiteks liikursuurtükke ülesse lugemiseks piisab enda ja sõbra sõrmedest. Reservis võib meil olla, aga tuhandeid suurtükkiväelasi... Ja nii on ilmselt kõigi erialadega. Lõpuks on nad kõik mõnekümne aasta pärast mingi maakaitsepataljoni "laskursanitarid"...

[sada]

Inimesi vbl vastav arv väljaõpetatud ja reservi määratud, aga näiteks liikursuurtükke ülesse lugemiseks piisab enda ja sõbra sõrmedest. Reservis võib meil olla, aga tuhandeid suurtükkiväelasi... Ja nii on ilmselt kõigi erialadega. Lõpuks on nad kõik mõnekümne aasta pärast mingi maakaitsepataljoni "laskursanitarid"...

Vähemalt ennevanasti koolitas Suurtükiväegrupp ka miinipildureid. Osad reservis olevad suurtükiväelased peaks olema miinipildujate üksustes. Ja see, et mõnikümmend aastat peale ajateenistust määratakse inimene näiteks ussisõdalaseks on täiesti mõistlik.

[Veiko Palm]

Ma ei soovi praegu kommenteerida riigikogu riigikaitsekomisjoni riigikaitseraportit, kuid ühel killul siiski peatun ning võtan sõna eripensionite teemal.

On täiesti jabur väita, et KVJ oli nõus eripensionite kaotamisega, ükskõik, kes siis see KVJ on olnud. Ei olnud. Samas on täiesti jabur väita, et see oleks kuidagi olnud KVJ otsustuspädevuses või et isegi tema sõnal oleks olulist kaalu olnud. Peab tegelikult mütsi maha võtma, et seda "rinnet" niikauagi hoida suudeti.

Hea ülevaade avalikust ruumist https://www.err.ee/1608927380/ametnik-e ... ise-suunas, kus selgelt näha, et kaitsevägi ja selle pensionid on meil Eestis ja Euroopas olnud suure-suure pildi pisike kild ja seega mitmendajärguline küsimus.

Ise protsessi sees olnuna kinnitan, et kaitseväe pensionite alalhoidmine muutus võimatuks peale seda, kui siseministeerium leppis politseiametnike eripensionite kaotamisega (vaadake ülaltoodud artiklis selget siseministri seisukohta).

Selge erisus on, et politseametnikele säilitati õigus pensionile jäädes ka edasi töötada ning saada korraga pensionit ja palka, kuid kaitseväelastele selline tegevus ei laienenud ja pani paljud kaitseväelased pensioniõiguslikku ikka jõudes sisuliselt paremat marjamaad otsima. Või siis tsivilistina kaitseväkke tagasi tulema. Huvitava nüansina võib välja tuua, et KVJ kindral Herem käis sellist erisuse laiendamist ka 2023 riigikaitsekomisjonis kaitsmas, kuid komisjon seda ei toetanud (protokoll https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokume ... 60e3f7854/. Tasub tähele panna, et seller konkreetsel komisjoni istungil räägiti personaliteemadest laeimalt, aga ega see ainuke koht ja kord olnud. Personali"teenuse" KRA-sse üleviimise kohta ütleb protokollitult KVJ selliselt: "Kaitseväe juhataja otsustab ja vastutab. KRA teeb taustatööd, et otsustamine lihtsam oleks.". Aga lugege ise.

Koos pensionite kaotamisega lubati "riigi" poolt (meelega umbmäärane, panen ühte patta lugematud ametnikud ja poliitikud) välja töötada kompensatsioonimehhanism (piisavalt umbmäärane sõnaühend, et mitte kedagi liigselt ärritada), mis siis oleks sama rolli täitnud, kuid senini on kõik taolised üritused vastu kivimüüri põrganud. Osalt on selle põhjuseks kujutelm, et peabki liikuma edasi-tagasi riigi ja erasektori vahel, kuigi nüüd tuleb välja, et liikuma peab vaid "õigete" sektorite vahel. Kindlasti on selle taga ka sulaselge kadedus - miks nemad saavad, aga mina mitte (samuti selgelt artiklis välja toodud)? On demagoogiat - me koolitame väga häid inimesi, kellel ei ole mingit probleemi leida rakendust tsiviilis, vaadake kasvõi Palmi ennast. Kuid põhiliseks põhjuseks on absoluutne taipamatus, kuidas toimub personalipoliitika kaitseväes. Lihtsalt ei saada aru ja kõik.

Kas pensionid vms on tähtis? See on ülioluline ja ilma selleta on raske ettekujutada jätkusuutlikku kaitseväge. Vastab täiesti tõele nimetu kommentaar, et värbamisel ei mängi pensioni olemasolu või puudumine mingit rolli, kuid inimeste organisatsioonis säilitamisel ja organisatsiooni tugevana hoidmisel on sellel määrav mõju. Ühelt poolt on kõikidel sõjavägedel vaja hoida inimesi tippjuhtkonna valiku jaoks 20-25 aastat sees ja teisalt peab olema võimalus paljudele nägemist öelda. Ei hakka praegu otsima, aga mälu järgi ütlen, et nt USA maaväe näite põhjal oli neil suur otsusekoht 12 teenistusaasta paiku ja seal lükkas inimeste teenistusest lahkumise edasi 20 aasta pealt tulev pension.

Kuid muidugi tunnistan, et sellisel kujul oli raske näha selle süsteemi jätkumist täpselt samasugusel kujul ning selle reaalsusega leppimist oleks poliitikutelt, kes selle raporti kirjutasid, kindlasti oodanud.

[isonts]

Inimesi vbl vastav arv väljaõpetatud ja reservi määratud, aga näiteks liikursuurtükke ülesse lugemiseks piisab enda ja sõbra sõrmedest. Reservis võib meil olla, aga tuhandeid suurtükkiväelasi... Ja nii on ilmselt kõigi erialadega. Lõpuks on nad kõik mõnekümne aasta pärast mingi maakaitsepataljoni "laskursanitarid"...

Vähemalt ennevanasti koolitas Suurtükiväegrupp ka miinipildureid. Osad reservis olevad suurtükiväelased peaks olema miinipildujate üksustes. Ja see, et mõnikümmend aastat peale ajateenistust määratakse inimene näiteks ussisõdalaseks on täiesti mõistlik.

Milleks siis ressurssi kulutada ja neid kohe miinipilduriteks ei toodeta? Minu jaoks kõlab palju loogilisemalt see, et "ussisõdalaste " jaoks oleks ka kusagil mõni toru, mida saab mehitada 20 aaastat tagasi välja õppinud suurtükiväelane. See näitab jõudu ja jätkusuutlikust. Muidu on tegu paberilarmeega.
Ilmselt hakatakse kunagi kui Ukraina sõda lõpeb nende jaoks sealt torusi tagasi tooma. Ma loodan.
Mis saab tuhandetest välaõpetatud õhutõrjujatest? Miinipidurid? Pioneeridega ilmselt seda probleemi ei ole. Labidaid, kirkasi ja okastraati ilmselt jagub.....

[sada]

Milleks siis ressurssi kulutada ja neid kohe miinipilduriteks ei toodeta?

Toodetigi kohe miinipilduriteks mitukümmend aastat tagasi. Suurtükiväegrupp õpetas patarei jagu MP rühmasi välja ja need saadeti siis väljaõppe lõpus jalaväekompaniide juurde. Ilmselt kuskil on nad kõik kirjas suurtükiväelastena. Seda üritasingi öelda.

105mm peal vist ajateenijaid ei koolitatud? Võin eksida kuna pole aega uurida. Muud suurtükid tulidki umbes 20 aastat tagasi. Ma ei tea kui palju inimesi on suurtükkide peal välja õpetatud aga need "tuhanded" ei saa olla väga suured tuhanded.

[alari]

105mm peal vist ajateenijaid ei koolitatud? Võin eksida kuna pole aega uurida.

Ajateenijaid koolitati 105mm peale välja