Teenistus totška peal

[Sten1111]

Palun vabandust väga lolli küsimuse pärast, aga misasi on paberelemendiga filter? St. kas seda paberelementi ei olnud võimalik ise kompunnida millestki...?

Jäin mõtlema et kui tõesti häda käes ja filtrit pole kuskilt võtta siis kas aitaks veidi kui kord 100km tagant õli välja lasta ja läbi mingi riide või asja mootorisse tagasi valada.
Ilmselt aitaks ka veidi see kui panna magnetid karteri põhja külge, veel parem sisse.

[parkija]

Sõjategevuse piirkonnas kui sureb mõni mootor pole see mingi probleem , sõjas võib tehasest tulnud uue auto või mis iganes asja eluiga olla 10 minutit või mitu aastat , õnne või vedamise või ebaõnne küsimus .

[kaupo51]

Palun vabandust väga lolli küsimuse pärast, aga misasi on paberelemendiga filter? St. kas seda paberelementi ei olnud võimalik ise kompunnida millestki...?

Jäin mõtlema et kui tõesti häda käes ja filtrit pole kuskilt võtta siis kas aitaks veidi kui kord 100km tagant õli välja lasta ja läbi mingi riide või asja mootorisse tagasi valada.
Ilmselt aitaks ka veidi see kui panna magnetid karteri põhja külge, veel parem sisse.

Samas õli Afganistanis defitsiit ei olnud, aga õlifilter oli. Halenaljakas, suur Nõukogude armee, aga õlifiltrit pole anda. Õnneks läbisõidud suured ei olnud. Variant oli lihtsalt õli vahetada ilma filtrit vahetamata. Teine võimalus oli vana filtrit natukene diiselkütuses leotada ja siis tagasi panna koos õlivahetusega. Ma detaile enam nii täpselt ei mäleta.

[kaupo51]

Sõjategevuse piirkonnas kui sureb mõni mootor pole see mingi probleem , sõjas võib tehasest tulnud uue auto või mis iganes asja eluiga olla 10 minutit või mitu aastat , õnne või vedamise või ebaõnne küsimus .

Ma teenisin seal totska peal peaaegu kaks aastat kokku ja minu ajal me ei kaotanud ühtegi GAZ 66 või BTR 70 lahingutegevuse käigus. Mootoreid ka kokku ei jooksutatud. Ma ei oska kommenteerida, kuidas käis lahingutegevuse käigus kaotatud tehnika asendamine Afganistanis. Need kes reididel käisid, need ikka kaotasid aeg ajalt mõne masina.

[Walter2]

Vene aja lõpus oli ka tsiviilis defitsiit õlifiltritega. Ilmusid siis kuliibinite poolt turule vahetatavate sisudega õlifiltrid, mis käisid lahti ja mille sisudeks olid pestavad tekstiilist sukad (näit Ladadele müüdi ja isegi sai kasutatud). Kas probleem oli papist sisude puuduses või muus ei oska kommenteerida.

[Urams]

Töötasin 1987 aastast traktoristina ,mingit filtrite probleemi sovhoos küll ei olnud,tavaliselt armeed varustati eelis järjekorras aga vist lao prapporid tegutsesid afgaanis.Talve diislit küll ei olnud,panime bensiini diisli sisse ,et paksuks ei läheks .

[kaupo51]

Toitlustamisest.
Meil oli totska peal oma söökla ja oma kokk (sõdur). Kokk ei pidanud valvepostil aega veetma, aga igahommikune varajane ärkamine oli garanteeritud. Üks sõdur oli lisaks veel narjaadis abiks, need sõdurid siis vahetusid. Toitu tõime suurest polgust, sealsest laost (nagu ka laskemoona). Enamus oli igasugu konserveeritud värk. Mäletan lihakonserve ja kuivikuid. Söögiks olid igasugu pudrud, vahel kartul. Keedumune pühapäevase päeva puhul ei antud, selle asemel oli magus kondenspiim. Läti oma äkki. Nälga ei jäänud, aga maitseelamusi ka ei saanud. Aga kus neid maitseelamusi vene kroonus ikka sai, ilmselt peaaegu mitte kuskil. Teisel aastal, kui raha rohkem liikuma hakkas (müügitegevus), siis sai juurde osta kohalikelt värsket kraami.

[kaupo51]

Lugesin selle teema esimeselt lehelt, et lubasin rääkida, kuidas ma tankist tulistasin. Totska peal valvas silda motoriseeritud jalaväepolgu protivotankovõi zvod, mille koosseisus ma siis teenisin. Meie relvastuses olid alguses tankitõrjerelvad (SPG-9), aga mingi poole aja pealt vahetati need välja miinipildujate vastu, mis nägi välja nagu pisike kahur. Marki ei mäleta, aga algselt käis ta GAZ-66 kastis. Selle auto juhtimisega tegelesin ma siis samuti, aga miinipilduja meeskonnas olin ma number 4. Number 4 andis miinid kätte numbe 3-le, kes siis miinikasseti miinipildujasse sisestas. Kassetti käis neli miini. Number 1 ja 2 olid siis komandör ja sihtur. Kaks tanki oli ka totska peal silla kummaski otsas, mõlema meeskonnas neli liiget. Ning siis pidi ühel päeval saabuma meile jälle üks kontroll või inspektor. Neid vahel ikka käis, ma arvan, et nad olid pärit suurest N Liidust ja käisid siis kontrollimas väeosasid. Seekord oli teemaks vsaimozamenjajemost. See tähendab üksteise asendamine, õigemini selle võimekus. Natuke jabur aga nii oli. Tegelikult oli see ette teada ning me saime olukorra ette läbi mängida. Point oli siis selles, et kui näiteks tankimeeskond hukkub, siis miinipildurid (sealhulgas mina) peavad olema võimelised tankiga edasi sõdima. Ja vastupidi. Tankistid peavad oskama miinipildujaga tulistada. Sellise asja oli keegi välja suutnud mõelda (ilmselt N Liidu mingis staabis). No inspektor siis saabus BTR-ga, kiiver ilusti peas. Ta nägi valja teistsugune, sest meil keegi väga sel ajal kiivreid ei kandnud (umbes nagu kunagi lombi taga jäähokis, kus profid kiivreid ei kandnud). Ja "etendus" algas. Miinipiduja meeskond kamandati tanki. Mina olin tankis ka number 4, kelle ülesanne oli tankimürsk võtta ja õigesse kohta panna. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis selle töö olid tankistid minu eest ära teinud, mürsk oootas õiges kohas ja ootas ainult "torusse lükkamist" või kuidas seda nimetada. Anti käsk, sihtur sihtis ja siis tank tulistas. Müra oli vali. Pidin veel vaatama, et tagasi tuleva mürsukestaga pihta ei saaks. Üldiselt lõppes kõik hästi, eksperimendi käigus keegi kannatada ei saanud ning kõik jäid ellu. Tankistid tegid meie miinipidujast vastu pauku. Inspektor tegi ilmselt mingeid märkmeid ja lahkus rahulolevana. Miks sellist asja päriselt vaja oli, pagan seda teab. Võib olla see asendatavus oli N Armees üldiselt ka teemaks, ma ei tea.

[speedsta]

Lugesin selle teema esimeselt lehelt, et lubasin rääkida, kuidas ma tankist tulistasin. Totska peal valvas silda motoriseeritud jalaväepolgu protivotankovõi zvod, mille koosseisus ma siis teenisin. Meie relvastuses olid alguses tankitõrjerelvad (SPG-9), aga mingi poole aja pealt vahetati need välja miinipildujate vastu, mis nägi välja nagu pisike kahur.

https://et.wikipedia.org/wiki/2B9_Vassiljok

[Kriku]

Totska peal valvas silda motoriseeritud jalaväepolgu protivotankovõi zvod, mille koosseisus ma siis teenisin.

Kas siis kohalikelt eeldati tankirünnakut...?

[kaupo51]

Lugesin selle teema esimeselt lehelt, et lubasin rääkida, kuidas ma tankist tulistasin. Totska peal valvas silda motoriseeritud jalaväepolgu protivotankovõi zvod, mille koosseisus ma siis teenisin. Meie relvastuses olid alguses tankitõrjerelvad (SPG-9), aga mingi poole aja pealt vahetati need välja miinipildujate vastu, mis nägi välja nagu pisike kahur.

https://et.wikipedia.org/wiki/2B9_Vassiljok

Vaatasin pilte ja küllap see Vassiljok oli. Algselt oli ta GAZ 66 kastis, sealt oli teda võimalik rööpaid kasutades maha veeretada. Meil paiknes miinipilduja alaliselt kaevikus ja veoautot kasutati transpordivahendina muudeks asjaajamisteks. Temaga sai polgu vahet sõita, Herati linnas käia, kishlakki sõita.

[kaupo51]

Totska peal valvas silda motoriseeritud jalaväepolgu protivotankovõi zvod, mille koosseisus ma siis teenisin.

Kas siis kohalikelt eeldati tankirünnakut...?

Silla kaitseks olid meie zvodi viis BTR 70 ja siis kaks tanki. Mina arvasin et tankid olid kuskilt mujalt pärit, aga asjatundjad väitsid siin teemas, et olla meie polgu tangid. Aga vahet pole, kust nad pärit olid. Tank seisis põhiliselt oma koha peal ja vast neli korda aastas sõitis sealt minema. Näiteks jõkke pesema. Dusmanitel tanke ei olnud ja nemad meid rünnata ei saanud. Sammuti oli tank selles mõttes suur kolakas, et kishlakki temaga sõita samuti ei saanud, ta ei mahtunud seal lihtsalt liiklema. Ükskord läks tankistide komandör (leitnant või vanemleitnant, temast oli kuskil eespool pilt ka) tankiga sõitma, miskil seletamata põhjusel ronis kaasa meie rühma kuldhammastega turkmeen (ainuke selle rahvuse esindaja), kes pidi nädala pärast demblisse minema. Aga juhtus selline paha lugu, et betonka (tee) oli libe ja tank kaotas juhitavuse ning võttis mõned puud tee äärest maha. Tankistid vupsti luugist sisse (eks nad olid seda ju treeninud), aga turkmeen istus torni peal kahe luugi vahel ning ega tal kuhugi minna ei olnud. Üks langev puu sai talle pihta ning mees suri mingite tundide pärast ära. Loll surm kui tagantjärgi mõelda. Ilmselt kirja läks see kangelasliku surmana võideldes dusmanitega. Ma vähemalt arvan nii. Igatahes seda juhtumit väga ei uuritud ning elu läks edasi.