Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[krossipart]

Siin on teema rohkem selles, et eestlastele on seda suunda rohkem vaja kui lätlastele. Riia lennujaam on märksõnaks. Kas sinna peaks läbi Tartu just sõitma on iseküsimus - ilmselt tulevikus saaks otsem. Samas tappis see ära bussiühenduse Riiaga mis jätab eestlased ilma 5 Luxexpressi väljumisest ja paindlikest väljumisaegadest. Miks bussiliinid riigilt dotatsiooni ei saa ei oska öelda.

Olles mitmeid kordi Tartu-Riia bussiga sõitnud, pean ütlema et bussis rohkem kui 7-8 inimest ei näinudki. Ja seda juba enne rongi.
Mõni inimene harilikult lisandus Valgast.
Elronil on olnud mingi kinnisidee selle Riia rongiga juba pikemat aega. Millist turutõrget likvideerivad - vot seda ei oska öelda. Aga noh vähemalt lätlased tänavad.

Üks rong päevas, mis sõidab õhtul Riiga ja hommikul tagasi, vajab prognooside järgi umbes miljon eurot riiklikku dotatsiooni aastas...

https://www.err.ee/1609908712/elron-alu ... tartu-riia

Luxexpress pilet kahele täiskasvanule edasi-tagasi Tallinn Riia ca 50-90 eur.. Mind huvitaks rongipileti hind...Tallinn Riia..

[Some]

Luxexpress pilet kahele täiskasvanule edasi-tagasi Tallinn Riia ca 50-90 eur.. Mind huvitaks rongipileti hind...Tallinn Riia..

Tallinn-Tartu-Riia üks ots ühele on €19, väljub 17:05 ja saabub 20:46, sõiduaeg 3h 41 min. Ehk siis kahele edasi-tagasi €76 + hotell.

[krossipart]

Luxexpress pilet kahele täiskasvanule edasi-tagasi Tallinn Riia ca 50-90 eur.. Mind huvitaks rongipileti hind...Tallinn Riia..

Tallinn-Tartu-Riia üks ots ühele on €19, väljub 17:05 ja saabub 20:46, sõiduaeg 3h 41 min. Ehk siis kahele edasi-tagasi €76 + hotell.

Jah.. Jääb mu kirjutatud hinna vahemiku sisse. Jah paar aastat tagasi sõitsime kaasaga lihtsalt 40 eur (2 täiskasvanut) edasi tagasi (kliendi soodukas+ tühjad istekohad- bussis oli ca 6 sõitjat), et Riias jalutada. Muus osas: Vahemaa ca 320 km autoga sõites.. Kütusekulu autol näiteks 8L/100km siis kütuse hind ca 75 eur Tallinn-Riia edasi tagasi sõit

[Some]

Eks nad bussipiletite hindasid jälgivadki, dotatsioon nii suur, et võivad bussist odavamat hinda pakkuda küll.
Tegelikult pean vabandama, toodud info oli Tartu-Riia oma. Tallinn-Tartu-Riia maksab €29 üks ots. Väljumine 14:50 saabumine 20:46 ja aega kulub 5h 56 min.

Edit: Võrdluseks Flixbus sõidab 330km, lõpp-peatus Riia lennujaam, hind €13-€19 üks ots, LuxExpressil hinnad samas vahemikus. Flixbus 3 väljumist Riiga, LuxExpressil 10. Tallinlasel puudub igasugune mõte rongiga minna, see rongiühendus ikka rohkem Riia-Tartu kliendile orienteeritud.

[krossipart]

Eks nad bussipiletite hindasid jälgivadki, dotatsioon nii suur, et võivad bussist odavamat hinda pakkuda küll.
Tegelikult pean vabandama, toodud info oli Tartu-Riia oma. Tallinn-Tartu-Riia maksab €29 üks ots. Väljumine 14:50 saabumine 20:46 ja aega kulub 5h 56 min.

Edit: Võrdluseks Flixbus sõidab 330km, lõpp-peatus Riia lennujaam, hind €13-€19 üks ots, LuxExpressil hinnad samas vahemikus. Flixbus 3 väljumist Riiga, LuxExpressil 10. Tallinlasel puudub igasugune mõte rongiga minna, see rongiühendus ikka rohkem Riia-Tartu kliendile orienteeritud.

Kui Tallinn-Riia rongipilet maksab 15 eur täiskasvanud inimene, ehk edasi tagasi 30 eur.. Loomulikult sõidaks vahelduseks rongiga.

[vanahalb]

... Rail Balitca omapära on see, et kogu trass täies ulatuses konkureerib laevavedudega.

Konkureerib, aga mitte täies ulatuses. Ma ei tea, kuidas teha laevaga vedusid VIlniusesse, Varssavisse jms. sisemaal Rail Balticu trassil olevatesse linnadesse. Ehk siis laeva puhul tekib vahepeal lisak ümber lossimise etapp kas teisele rongile või maanteetranspordile. Muus osas õigus.

Kõigepealt tuleks ära märkida et mida konkreetselt Vilniusesse viia on tarvis. Laevaga on Vilniusesse kõige lihtsam nii viia et laev sõidab Klaipedasse ja sealt edasi läheb kiirtee kui on jaotusvedu. Või Leedu kõige olulisem raudtee kui on vaja terve laevatäis ühte kohta liigutada.
Kogu probleem ongi ainult hinnas ja vahemaades. Laev on kõige odavam, rong on kõige kallim (kui lennuk valikust välja jätta). No mingi graniitkillustik Soomest - igal juhul on mõistlik ta laevaga Leetu saata , ümber laadida ja seal laiali vedada. Selle asemel et läbi Talsinki tunneli (võrdlus Eurotunneliga) ja RB (olemasoleva raudteetranspordi hind) end pankrotti maksta. Euroopas veetakse jõgesid mööda ajalooliselt väga edukalt ja Varssavisse peaks mööda Vislat saama.

[Erureamees]

Päris huvitav oleks teada, et mis kaubad liiguvad laevaga

Pole mingit vahet. Oleneb logistiku maitse- eelistustest ja piletite saadavusest ja krt teab, millest veel. Mingit muud vahet ei tea. Ei mäleta, kas tunnelis ADR võimalus oli. Mõlemad veavad vaid autosid, mitte tüki-, puiste- või muid kaupu.

[Kilo Tango]

... rong on kõige kallim (kui lennuk valikust välja jätta). ...

No ei ole. Rahvusvaheline kogemus ütleb ikka järgmist, et veetud tonni kohta on järjekord järgmine (odavamad eespool).
1. Laev
2. Rong (2-4x kallim)
3. Maanteevedu (3–5x raudteest kallim)
4. Lennuk (>10x kallim)

Raudtee ja laeva puhul on olulised ka alg-ja lõpp-punkti kulud (ehk siis lossimine), mis muudavad need kasulikuks suurematel distantsidel.

[Erureamees]

Rongiveod ongi odavad kui neid õigesti teha. Kui kasutada auto asemel siis vaevalt.

[Fucs]

See "laevandusonodavamkuirongiveod" jms käib siin lainetena ja umbes aastaste intervallidega...

24 Mai, 2024

Paar ebaolulist märkust.
Rail Baltic tuleb elektriraudtee.
Fossiilsed kütused (s.h. laevakütus) maksustatakse (lähi?)tulevikus ilmselt surnuks.

2014

Juba varem oli teada, et 2015. aasta algusest hakkab Põhja- ja Läänemerel sõitvate laevade suhtes kehtima ELi direktiiv, mille järgi ei tohi laevakütuste väävlisisaldus ületada 0,1 protsenti. Pommina mõjus Soomes aga 2013. aastal valminud Lahti ülikooli uuring, mille järgi toob direktiivi nõuete täitmine aastas Soome väliskaubandusele 600 miljonit eurot kahju ja mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet. 80 protsenti Soome väliskaubandusest ehk 80 miljonit tonni aastas kulgeb meritsi.
https://www.aripaev.ee/uudised/2014/04/ ... s-tunnelit

2020

Keskkonnanõuded laevadele ja sadamatele karmistuvad. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on seadnud eesmärgiks vähendada laevanduse süsinikuheidet 2050. aastaks 50% võrra. Praeguseks ei ole veel selge, kuidas selle eesmärgini jõutakse. Muuhulgas vajab kokku leppimist see, milliseks kujuneb tulevikus kasutatav laevakütus – ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmine tänapäevase kütuseseguga on välistatud.

Investeeringuvajadus on olenemata kütusevalikust väga suur. Hiljuti avaldatud uuringu kohaselt51 maksab CO2 vähendamise eesmärgi saavutamine ajavahemikus 2030–2050 vähemalt 50 miljardit dollarit aastas. Enamik investeeringutest ei ole seotud mitte laevade uuendamisega, vaid kütuste tootmisvõimsuste loomisega (uuringus leiti, et kõige kuluefektiivsemalt oleks võimalik süsinikueesmärke täita siis, kui uueks kütuseks oleks ammoniaak).

Terviklikku lahendust ei ole veel olemas ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja huvigrupid on pakkunud välja erinevaid võimalusi süsinikuvabale laevandusele üleminekuks vajalike lahenduste loomise rahastamiseks. Rahvusvaheline Laevanduskoda avaldas koos teiste esindusorganisatsioonidega hiljuti raporti, milles soovitatakse süsinikuneutraalsele meretranspordile ülemineku kiirendamiseks luua teadus- ja arendusfond, mida rahastatakse laevakütuse tonnilt kogutavatest maksudest (viidatavas ettepanekus soovitatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks koguda ca 5 mld dollarit ning selleks tuleks rakendada laevakütusele maksu 2 dollarit tonni kohta). Fondi eesmärgiks oleks jõuda nii kaugele, et aastal 2030 saaksid hakata turule tulema süsinikuvabal kütusel sõitvad laevad....

...Kütuste väävlisisalduse vähendamiseks on olulised seadusemuudatused vastu võetud juba mõne aasta eest ning alates 1. jaanuarist 2020 ei tohi laevad, millel puuduvad puhastusseadmed (scrubbers), kasutada kütust, mille väävlisisaldus on kõrgem kui 0,5%.55 See on 2019. aastal kehtinud reeglitega võrreldes seitsmekordne nõuete karmistumine.
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... anne-1.pdf

2023

Laevakütuse hinnad tõusid ajavahemikul 2020–2021 kokku 48 % ja hiljem veelgi, jõudes 2022. aastal rekordiliselt kõrgele tasemele, kusjuures tipuhinnad olid tunduvalt kõrgemad kui 1,00 eurot liitri kohta. 2022. aasta esimesel üheksal kuul oli laevakütuse keskmine hind ligikaudu 1,00 eurot liitri kohta ehk enam kui kaks korda kõrgem kui 2021. aasta keskmine hind.
https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/downlo ... 684971147a

Laeva heitgaasides CO2 vähendamise lühi- ja pikaajalised strateegiad 2021-2050
https://digikogu.taltech.ee/et/Download ... 4d138a6213

08 Mai, 2025

Paar ebaolulist märkust.
Rail Baltic tuleb elektriraudtee.
Fossiilsed kütused (s.h. laevakütus) maksustatakse (lähi?)tulevikus ilmselt surnuks.

Kui fossiilsed mootorikütused ja maanteetransport (teemaksud jms s.h. transpordivahendid ise - sõiduki/veoki maksud) maksustatakse surnuks.... ja elektriraudtee "toetatakse imeodavaks", siis hakkavad lühemaid otsi kusagil kohapeal/sihtpunktis ilmselt tegema mingid uued elektrkärud

Kas see TI arvestas raudteevedude hinda kalkuleerides seda, et tulevikus tahab EU viia kogu raudtee elektrile?
Kas see TI arvestas merevedude hinda kalkuleerides seda, et tulevikus tõusevad laevakütuste hinnad?

Kui ma neid rohepöörde visioone vaatan ja vastavaid dokumente loen, siis tundub tulevik üsna "tume"
Erinevate transpordiliikide "kasutegurid" ja hinnad mängitakse ilmselgelt seal kusagil 2035 paiku ümber.
Kus mis suunas ja kui palju on hea küsimus.

Praegu juba käib (ehitamine käib) hoogsalt ka siseriikliku olemasoleva raudteevõrgu hoogne elektrifitseerimine.
Palju ja mis suunas see muudab tulevikus raudteetranspordi hindasid on selles mõttes muidugi hea küsimus, et meil on selle "odava elektriga" nii nagu ta on....

Ühesõnaga, juhiksin vahepeal jälle AKF-ide tähelepanu sellele, et EU lükkab nagunii varsti kõik transa elektri-, vesiniku-, biogaasi- vms überkütuste peale ja käsib sisepõlemismootoritega kärud kõigil ära põletada ja maha matta. Need võimalused mis praegu on, need me varsti unustame kõik ilusasti ära...

Euroopa Liit soovib 2030. aastaks teedele 30 miljonit elektrisõidukit
https://digi.geenius.ee/blogi/tuleviku- ... isoidukit/

Euroopa liit: 2035. aastast võid osta mistahes uue auto… kui see on elektriline
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektri ... ektriline/

EL tahab alates 2035. aastast keelustada sisepõlemismootoriga autode müügi
14.02.2023
https://www.err.ee/1608885089/el-tahab- ... tode-muugi

Euroopa Liit ei kavatse sisepõlemismootoriga autode keelustamise plaanist loobuda
17.10.2024
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12032 ... st-loobuda

CO₂ emission standards for heavy-duty vehicles

According to the Regulation on CO2 emission standards for HDVs, manufacturers will have to comply with targets for fleet-wide average CO2 emissions starting from 2025. These targets will apply to new HDVs registered in the reporting period of a given year, namely from 1 July of that year to 30 June of the following year.

The first-ever EU-wide CO2 emission standards for HDVs were established by Regulation (EU) 2019/1242

, which set a 15% reduction target by 2025. Adopted in 2019, these standards are applicable to heavy lorries over 16 tonnes with standard axle configurations, which account for approximately 70% of the CO2 emissions produced by all HDVs.

As part of the 'Fit for 55'
legislative package, the emission standards for HDVs set by Regulation (EU) 2019/1242

were revised. The amendments to the Regulation entered into force on 26 June 2024.

The amended Regulation has a wider scope, covering nearly all emissions from HDVs as it applies not only to heavy lorries but also to medium lorries, city buses, coaches, and trailers. As illustrated below, the revised targets are also more ambitious, aiming for increasing CO2 emission reductions in the coming decades:

45% by 2030
65% by 2035
90% by 2040
https://climate.ec.europa.eu/eu-action/ ... ehicles_en

CO2 emissions from trucks in the European Union

On February 14, 2023, the European Commission released a proposal to amend the existing CO2 standards for Europe's heavy-duty vehicles. The proposal increases the 2030 target to 45% and introduces targets of 65% in 2035 and 90% in 2040
https://theicct.org/wp-content/uploads/ ... -jul23.pdf

Euroopa Liit asub tõhustama ohtlike sõidukite vastast võitlust ja uuendama sõidukite registreerimise ja kontrolli eeskirju
08.05.2025

Lisaks ei ole praeguseid katsemeetodeid kohandatud uute tehnoloogiate, näiteks täiustatud juhiabifunktsioonide (ADAS) ja elektrisõidukite laialdasema kasutuselevõtuga. Samuti ei ole sõidukite õhusaasteainete ja müra heitkoguseid ikka veel piisavalt kontrollitud, kuna mõned praegused kaugseirega seotud katsed ei ole piisavalt tundlikud, et tuvastada heitkoguseid, mis ületavad sõidukite suhtes kohaldatavaid õiguslikke piirnorme, ning praegused katsemenetlused ei aita vähendada õhusaastet (lämmastikoksiidide (NOx) ja nanoosakesed) ja müra....
https://www.koda.ee/et/uudised/euroopa- ... -soidukite

Euroopa Liit kiidab heaks plaani paigaldada laadimispunktid: üks iga 60 km järel
20.10.2022
https://www.drivingeco.com/et/union-eur ... ada-60-km/

ELi toel rajatakse 122 uut elektrisõidukite laadimispunkti
22.09.2023
https://www.logistikauudised.ee/uudised ... imispunkti

Eestisse rajatakse Euroopa Liidu toel täiendavad sõidukite elektrilaadimispunktid
05.05.2024
https://kliimaministeerium.ee/uudised/e ... mispunktid

Eestisse rajatakse 214 uut elektrisõidukite laadimispunkti
14.02.2025
https://kliimaministeerium.ee/uudised/e ... imispunkti

Nullheitega sõidukite ostutoetus
https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/ ... ostutoetus

Euroopa Liit on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus.
6. veebr 2024
https://ec.europa.eu/commission/pressco ... /ip_24_585

Rohkem ei viitsi

*

Lisame täna siia uut materjali ka siis...

ELi heitkogustega kauplemise süsteem laevandussektoris

ELi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on selle eesmärgi saavutamise peamine vahend. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on lühend sõnadest European Union Emissions Trading System (ELi heitkogustega kauplemise süsteem). See on maailma esimene heitkogustega kauplemise süsteem, mis loodi 2005. aastal. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on endiselt suurim heitkogustega kauplemise süsteem, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine mitmes riigis ja sektoris.
Alates 1. jaanuarist 2024 hõlmatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ka laevandussektori heitkoguseid

Praegu hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteem elektri- ja soojusenergia tootmist, energiamahukaid tööstusharusid ja ärilist lennuliiklust Euroopa Majanduspiirkonnas. Alates 1. jaanuarist 2024 ühineb laevandussektor ja selle käitajad järk-järgult ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, et üheskoos saavutada ELi kliimaeesmärke.

Meretranspordil on Euroopa majanduses oluline ja keskne roll. See on üks energiatõhusamaid transpordiliike ja samal ajal peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas. Meretransport moodustab 3-4% kõigist ELi CO2 heitkogustest: 2021. aastal oli see üle 124 miljoni tonni (allikas EL Komisjoni koduleht, inglise keeles).

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine kehtib suurte laevade süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes (kogumahutavus üle 5000 tonni), olenemata lipust, mille all nad sõidavad.

Süsteem hõlmab:

kõik Euroopa Liidu sisesel reisil ELi liikmesriigi sadamas peatuvate laevade heitkoguseid;
50 % heitkogustest, kui laeva teekond algab väljaspool ELi või lõpeb väljaspool ELi;
kõiki heitkoguseid võetakse arvesse, kui laev on ELi sadamas ankrus.

Alates 2024. aasta algusest maksab Eckerö Line ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutuste raames oma laevade MS Finlandia ja MS Finbo Cargo CO2 heitkoguste eest ning aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Sujuvamaks liitumiseks heitkogustega kauplemise süsteemiga suurendavad laevandusettevõtted igal aastal ostetavate heiteõiguste arvu koguheite suhtes järgnevalt:

40 % teatatud heitkogustest 2024. aastal;
70 % 2025. aastal;
100 % alates 2026. aastast.

Kuidas süsteem töötab?

Ettevõtted omandavad saastekvoote igal aastal ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.....

https://www.eckeroline.ee/eli-heitkogus ... ussektoris

Laevanduse roheline kurss: väljakutsed ja võimalused
08.09.2025

Laevandus seisab veelahkmel: ühel poolt on vaja vähendada heitmeid ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, teiselt poolt kaasnevad rohepöördega hiigelkulud. TalTechis doktoritööd kaitsnud Sina Atari uuris põhjalikult laevandussektori rahavooge ning leidis üllatavaid kitsaskohti, aga ka võimalusi, mis võivad merenduse investeerimisstrateegiaid oluliselt muuta....

https://trialoog.taltech.ee/laevanduse- ... oimalused/

Meretranspordi vaieldamatu eelis on madalad transpordikulud. Võrreldes teiste transpordivahenditega on kaubavedu meritsi sageli kõige ökonoomsem. Kaupade laevaga vedamise ühikukulud on tavaliselt madalamad kui õhu-, maantee- või raudteetranspordi puhul. Suured konteinerlaevad, mis veavad korraga suuri kaubakoguseid, võimaldavad mastaabisäästu ja vähendavad transpordikulusid. Siiski tasub meeles pidada, et ühe konteineri transpordi hind ei ole alati odavam kui teistel transpordivahenditel – raudtee võib olla meretranspordi osas üha suurenev konkurents. Näiteks Hiina ja Euroopa vahel Uuel Siiditeel sõitvad kiirkaubarongid. Seal juhtus nii, et konteineri raudteetransport oli odavam, kui kaubavedu laevaga. Samuti tuleks meeles pidada, et nende transpordivahenditega transpordi hinnad kõikuvad pidevalt ja enne transpordi tellimist tasub iga kord kontrollida raudtee- ja meretranspordi hinnapakkumist. Huvitaval kombel on raudtee väga konkurentsivõimeline ka grupeeritud kaubaveo osas. Kui impordite kaupu, mis täidavad konteineri ainult osaliselt, kaaluge raudteeveo pakkumise kasutamist, mis on sageli odavam kui grupeeritud meretransport.

https://symlog.eu/en/baza-wiedzy/transp ... -i-zalety/

________________________________________________________
Lisalugemist seonduvatest arvamustest ja prognoosidest
Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju ajakohastatud analüüs.
https://kliimaministeerium.ee/sites/def ... s_2022.pdf

[parkija]

Pealkiri meediast : Rail Balticu reisiterminali alal algab puude mahavõtmine

linki ei pane kuna on tegemist meediaga .
Kes puidu eest raha saab ?

[vanahalb]

... rong on kõige kallim (kui lennuk valikust välja jätta). ...

No ei ole. Rahvusvaheline kogemus ütleb ikka järgmist, et veetud tonni kohta on järjekord järgmine (odavamad eespool).
1. Laev
2. Rong (2-4x kallim)
3. Maanteevedu (3–5x raudteest kallim)
4. Lennuk (>10x kallim)

Raudtee ja laeva puhul on olulised ka alg-ja lõpp-punkti kulud (ehk siis lossimine), mis muudavad need kasulikuks suurematel distantsidel.

Siin ei ole sellist olulist tegurit nagu veokaugus välja toodud. Ilma selleta pole järjestamisel mõtet. Laialt levinud rusikareegli järgi hakkab rongi eelis autotranspordi ees avalduma nii 300+ km veokaugus puhul ja ka siis mitte ilmtingimata. Olen ka varem näite toonud et Paldiskist veeti Venemaale sõiduautosid just autotranspordi ja mitte rongiga. Kuigi spetsiaalsed autoveovagunid kuhu vargad rüüstama ei pääse on samuti olemas. Kivisütt Kuzbassist , enne 2007 aastat, veeti Muugale tõesti rongiga.
Kui see Rail Baltic trass tõesti nii ahvatlev oleks siis oleks ka kaubarong ammu käigus. Üks mu enda varasem viide rääkis Operaili , oli vist "Merevaiguekspressist" , kaubaveoks , mis loojakarja läks. Ei olnud huvilisi. Huvilised võivad tulla kui mere- ja autotransport surnuks maksustatakse. Aga see pole mitte turumajandus vaid mingi tuulikuäri sarnane kampaania. Pärast vingutakse jälle et vaadake mis Trump teeb ja hiinlased lähevad oma majandusega mööda nagu sittuvast kassist.

Vaatasin veel mingite mõttekodalaste kunagisi prognoose - märgiti et läbi Kesk-Euroopa mn praegult trass Aadria merest Gdanskini (läbi Viini ja Varssavi). Sellega seoses - Rail Balticul on perspektiivi sest vähemalt osa Skandinaavia kaubast saaks viia Tallinnani. Mumeelest pole see perspektiiv ülemäära suur sest vähemalt Soomes nagunii mingit arvestatavat raudteetransporti pole. Tuuakse autodega sadamasse ja lähebki Gdanskisse või vastupidi. Kui ei ole just väga kiire tarne siis paralleelselt sõitev laev on nagunii odavam.

Fucs-i eespool toodud näite juurde et nn Uue Siiditee raudteeveo proovirong osutus üllatavalt soodsaks peab lisama selgituse et see raudtee on palju lühem kui samade sihtpunktide vahel laevaga midagi tuua. Selle Siiditee põhiprobleem on erinevad riigid, tolliformaalsused, vedajad jms . Kui need nööri mööda jooksma saab on muidugi odavam kui laev. Nõukaajal veeti samuti Euroopa-osast Kaug-Itta nii inimesi kui kaupa üldiselt ikka rongiga ja mitte laevaga ümber maailma. Samas aga pole ma Siiditee ( hiinlaste algatus tegelikult) plaanidel silmanud olulist rolli Rail Balticul. Enne sõda oli Skandinaavia kaup läbi Moskva ja Peterburi ja Kesk-ning Lõuna-Euroopasse ka Türgi kaudu. Võib-olla on nüüd midagi seoses Venemaa staatusega muutunud kuid ka Hiina ise on põlu alla sattunud. Aga las ehitavad kui tahavad. Kuni raudtee valmis saab jõuab maailma kord veel mitu korda muutuda.

[manjabes]

Pealkiri meediast : Rail Balticu reisiterminali alal algab puude mahavõtmine

linki ei pane kuna on tegemist meediaga .
Kes puidu eest raha saab ?

Ilma täpsustamata eeldan, et tegu on Ülemiste terminaliga (mitte Pärnu peatusega) ja küsin, tsiteerides Peeter Võsa, et "kus need garaažid siin on?" (tahtsin youtube linki panna, aga seda otsides leiab vaid kedagi Zevakinit, niiet sellest "heast" jäävad AKFid paraku ilma...)
Seal alal pole aastaid mingeid krdi puid kasvanud ja kui kuskilt territooriumi servast kaks vitsa maha murtaksegi siis selle eest ei saa keegi küll üht pliiditäitki...

[Some]

Milline linnas kasvav puuliik üldse puiduna väärtust võiks omada?

[maksipoiss]

Ilma täpsustamata eeldan, et tegu on Ülemiste terminaliga (mitte Pärnu peatusega) ja küsin, tsiteerides Peeter Võsa, et "kus need garaažid siin on?" (tahtsin youtube linki panna, aga seda otsides leiab vaid kedagi Zevakinit, niiet sellest "heast" jäävad AKFid paraku ilma...)
Seal alal pole aastaid mingeid krdi puid kasvanud ja kui kuskilt territooriumi servast kaks vitsa maha murtaksegi siis selle eest ei saa keegi küll üht pliiditäitki...

Ikkagi Pärnu peatusest käib jutt.