Prantsuse [soomus]masinad

[fossiil]

Aga õhuvõtuvõred väga näha ju ei jää..
Ehk piirdub originaalidega, kas tasub vaeva..?

Eks tegelikult ongi nii, et vaevalt keegi neid võresid niiväga üksikasjalikult uurida viitsib, see on rohkem iseenda jaoks, et ma pärast ka tehtuga rahul oleksin. Siin on võrdluseks originaalid koos enda aretatud restidega, no ideaalsed ei tulnud, aga väga kräpp ka ei tundu:



Ja siin samad võred mudelite küljes:



Summutitega oli üksjagu palju mässamist, enne kui asi ilmet võtma hakkas, sest mingit valmis kraami lisade näol lihtsalt ei ole olemas. Kui midagi leiab, siis see on paras vuhvel. Summi viimased põlved tegin üksjagu peenemad, kui komplektis kaasas olid, aga pärast sain aru, et need peavad veel peenemad olema. Nii et kui leian sobivad toorikud, siis teen arvatavasti uued.

[fossiil]

Summutitega sain ühele poole, aga pildid ehk järgmisel korral, põhiliseks teemaks on sel korral veoratas. See oli omal ajal päris suurte vaidluste allikas, piike murti parasjagu, ent sellele vaatamata ei ole ma kõikide nende aastate jooksul juhtunud päris veoratta mõõtudele. Ikka võrreldi ühe ja teise valmistaja toodangut, et kelle jupp tõelisem paistab. Aga kui lõpuks jõudis kohale Tamiya, siis sarnanes selle tähik vähemalt fotodel nähtavatega. Ja et mõõtsuhted andsid samuti adekvaatse tulemuse, siis sellest lähtungi. Siin on neli tähikut reas:



Vasakult paremale - ürgvana Heller, seejärel Bronco, Trumpeter ja lõpuks Tamiya. Nagu näha erinevad nad läbimõõdu poolest üsna märgatavalt, lisaks on Trumpeteri tähikul kaks hammast rohkem, kui vaja. Tamiya on enam-vähem viimase peal, kuigi kinnituspoltide ring võiks veidi parem olla. Selles mõttes jäi mulle silma Trumpeteri looming ja nii tuligi mõte need omavahel ristata. Paras ports nõidumist treipingi taga ja tulemus käes. Kõrval siis originaal, no et kas on piisavalt sarnane:



Mõned pisiasjad võiks muidugi paremad olla, aga seekord jääb nii. Ning siis juba tavaline sissetallatud rada – vormid, nende täitmine ja siin on esimesed valmis jupid:



Millalgi jälle...

[Joss Metsast]

Äge, tõsiselt ilus tulemus.

10 punkti läheb ka igivanale (või siis pigem igihaljale) Hellerile mis visuaalis on vägagi sarnane. va keskmine poldipea.

Üks tähelepanek kas mis küll midagi ei muuda, kas need lohud veoratta servades olid kulumisjälg või juba tehases tehtud ? Neid on üritanud järgi aimata vaid Bronko , aga väga veidral kombel.

[vaoinas]

See, kui suur on suuruse ja detailierinevus erinevate tootjate tähikute vahel, on päris hämmastav
kohati nagu oleks erinevate masinate asjad hoopis. Aga see ristatud tähik on küll väga hea saanud.

Nende eelmises postis olevate võrede kohta ütleks ka, et suurepärane tulemus!
Minu meelest ongi hea, et nad liiga korrektsed just ei ole, sest sellel näitel
päris masinast on nad ka küllaltki robustsed.

[fossiil]

Tänan positiivsete hinnangute eest!
Aga need kulumisjäljed - need ongi roomiku hammaste poolt selliseks nühitud. Korra käis peast läbi ketserlik mõte tähikule midagi sarnast tekitada, aga siis sain aru, et selleks peab mingi tehnilise lahenduse välja mõtlema, sest väga ühtlast monotoonsust on näpu vahel suht keeruline saavutada ja lõin käega.

[fossiil]

Nüüd siis järgmine etapp - summutid. Tiba aega tagasi olid need liikuritel ka küljes, aga pärast piltide tegemist sain aru, et põlved on liiga jämedad, nüüd on korrigeerimine tehtud ja mõlemal uued torud olemas:



Edasi tankid, et Tamiya mudelil on summiga kõik peaaegu väga hästi, siis võtsin selle etaloniks ning tegin selle baasil ka teisele H39 -le sarnase riistapuu valimis:



Tükk tegemist oli, summi ja kattepleki vahel oli originaalil ilmselt asbestist matt, üritasin kogu seda värki nii hästi kui oskasin, järele aimata:



Ja siis lõpuks H35, vana hea Heller on nii mitmeski mõttes veel suht kobe, aga summiga on lood nutused - isegi see koht, kus pauguraud läbi kere tuleb, on ikka päris palju vales kohas, detailsemat juttu parem üles ei võtagi. Aga valmis ta sai, tõsi küll, sain aru, et päris masinatel oli variante palju, erinesid nii pikkus, asetuse kõrgus, väjalasketoru otsa kuju, kui ka konstruktsioon. Selge värk, et tootmise käigus tehti muudatusi ja hilisemad summid said juba ka kaitseplekid peale, aga ka need on tihtipeale erinevad. Seepärast võtsin ette ühe varasema variandi - ilma katteplekita siiski vähem jama - pealegi peaks minu H35 tulemagi üsna paljude varajase tooteseeria masina tunnustega. Selline siis sai:





Nonii, nüüd on posting tehtud ja ei pea kokkutulekul aru andma, et miks midagi kaasas ei ole...
Järgmise korrani.

[vaoinas]

Väga hea töö!

Küsimus selle Tamiyaga - et kui sa juba ühele kattepleki tegid, miks sa siis teisel Tamiya plasti ka
juba pleki vastu ei vahetanud? Noh, et plekk on ikka plekk ja et oleks ühesugune või nii.

[fossiil]

Tänan!

Eks selline mõte jooksis mul peast läbi küll, aga mul ei tulnud see plekk üldse nii hea, kui oleksin tahtnud, vaatasin ja võrdlesin ja lõikasin Tamiya summi katte vähemalt õigesse profiili ja serva õhukeseks. Tegelt tuleb veel mõned õhukesed plastikribalad nurkadesse liimida ning kahtlustan, et pärast värvimist võib see isegi parem näida, kui teine. Aga pärast paistab.

[calico]

Nagu ikka- väga pedantne ja hoolikas töö! Mõnus!