Nursipalust, Keskpolügoonist jm KV harjutusväljadest

[Kriku]

Paljudes NATO riikides on keelatud näiteks ka droone üle üksuste peade lennutada väljaõppe ajal. Reegleid on palju.

Ja ebaolulise märkusena juurde - "äkki kukub poolel teel alla" ei ole füüsiliselt võimalik.

Erinevalt droonidest. Tsiviilis aga lennutatakse droone ka rahvast täis platside kohal näiteks ja pole häda midagi. Üksusel on vähemalt kiivrid peas või peaksid olema.

[Fucs]

sellist laskmist on VÄGA keeruline korraldada. Siin ei ole küsimus niiväga piiravates reeglites, kui põhimõttes "parem karta, kui..."

Novot jah. Ma seda tahtsingi ennist akf retti "Aidust-Uhtjule" jutu kontekstis rõhutada (sellest saigi minu jutt sellel teemal alguse), et keegi ei hakka STV-ga rahuajal harjutamiseks laskma üle külade ja alevike, kus elamised-majapidamised jms jäävad trajekotoori alla. Võib tekkida tehnilisi probleeme (nendega tuleb arvestada) ja paraku kõigele vaatamata ikkagi aeg-ajalt vigu tegev ja eksiv inimfaktor jääb ka alati (ka sellega tuleb arvestada).

Ja ebaolulise märkusena juurde - "äkki kukub poolel teel alla" ei ole füüsiliselt võimalik. Ohtlik on laskepaiga ja sihtmärgi ala ümbrus (teatud piirides), aga lihtsalt selline 30km asemel 15km lend ei ole võimalik. Selline on minu arusaam.

Jah, see "kolmveerand või poolel teel" oli pandud spetsiaalselt jutumärkidesse. Mõte oli, et rahuajal õppelaskmiste ohuhinnagute koostamisel tuleks pigem arvestada ka statistiliselt ükskõik kui ebatõenäolise veaga, kui see arvestamata jätta, sealhulgas varem või hiljem alla tuleva mürsu või selle lõhkemisega kusagil kohas X... Igasuguste ERROR-ite eest pole ilmselt keegi kunagi 100% kaitstud ja kõike võib ette tulla...

Ukraine raises concerns over faulty Western ammo

A significant portion of artillery shells provided to Ukraine by Western allies has been found unsuitable for use. The ammunition did not explode several kilometers away from the launch site as intended but detonated just 20-60 meters from the barrel after firing.

https://uawire.org/ukraine-raises-conce ... stern-ammo

Artillery Shell Detonated Over Interstate 5 During Marines’ Celebration, California Officials Say

A 155-millimeter shell fired during a live-fire demonstration for the 250th anniversary of the Marine Corps at Camp Pendleton on Saturday prematurely detonated, dropping fragments of the shell on a California Highway Patrol vehicle and motorcycle that were part of Vice President JD Vance’s protective detail, according to a patrol report.

https://www.nytimes.com/2025/10/19/us/p ... ornia.html

Meelelahutuslik osa:
Mul matemaatika nõrk, mölarobot selles vallas kõvem tegija, lasin tal arvutada ja mulle rääkida sellel teemal natuke...
PS kirjapilt muutmata, midaiganes asjad need fuus, breech, artillerie breek jms asjad seal ka pole...

Allpool on ligikaudne, kuid realistlik ballistiline hinnang, mida kasutatakse ka suurtükiväe koolituses (mitte täpne tulejuhtimise arvutus, vaid füüsikaline suurusjärk).

1. Võtame tüüpilise näite (155 mm suurtükk)
Tüüpilised suurused 155 mm haubits (nt M777 / PzH2000):
Algkiirus: ~800 m/s (täislaeng, tavaline HE)
Maksimaalne laskekaugus: ilma RAP/BB: ~24–30 km
base bleed / RAP: ~35–40+ km
Arvutame konservatiivselt 30 km lasu pealt.

Ballistiline põhireegel (oluline!) Ideaaltingimustes (õhutakistuseta):
Laskekaugus on võrdelises seoses algkiiruse ruuduga R∝v²
Reaalses elus (õhutakistus, mürsu kuju jne): * seos on veidi nõrgem * aga suurusjärk jääb samaks

Algne laskekaugus: 30 km
Soovitud lühenemine: 10 km
Uus kaugus: 20 km

R2/R1=20/30=0,67
V2/V1= √0,67  ≈ 0,82
Algkiirus peab langema ~18%
Numbriliselt:
800 m/s → ~655 m/s
langus: ~145 m/s

145 m/s algkiiruse kaotus on VÄGA suur
Võrdluseks algkiirusele mõjuvad erinevad tegurid:
- tavaline toru kulumine: → 5–20 m/s
- vale laeng (üks laengurõngas puudu): → ~50–80 m/s
- propellandi osaline põlemine: → võib anda 100+ m/s kaotuse
- RAP-mürsu mootori mittesüttimine: → 5–15 km kaotust on täiesti realistlik

Mis SUUDAB põhjustada 10 km lühema lasu?
Reaalselt usutavad põhjused:

vale või puudulik propellant
märg, vananenud või defektne laeng
RAP / base-bleed mittetöötamine
vale tuleandmete sisestus (vale laeng / vale sihik)
toru osaline blokeerumine (äärmuslik, ohtlik)

2. On dokumenteeritud rikkumisi ja tehnilisi rikkeid, mis võivad põhjustada, et suurtükimürsk kukub alla või plahvatab enne kavandatud sihtmärki. Selle põhjuseks võivad olla:

- fuusi või detonatsiooni mehhanismi rikked (sh vananenud fuusid)
- propellandi mittetäielik põlemine või kehv kvaliteet
- barrelis toimuvad plahvatused või toru sees esinevad vead
- barrelite kulumine või hoolduse puudumine, mis mõjutab laskude trajektoori ja ohutust.

Siin on harvad, aga füüsikaliselt võimalikud erandid:
A. Katastroofiline rike väga VARAJASES faasis
Kui:
- toru lukustus,
- breech,
- või kui recoil-mehhanism annab järele enne kui mürsk on torust lahkunud,
siis osa energiast läheb:
- toru enneaegseks liikumiseks
- konstruktsioonide deformatsiooniks
- rõhukõver muutub

See kõik võib vähendada algkiirust, ja mürsk võib kukkuda lühemale distantsile.
Kuid: selline olukord on äärmuslik avarii ning sageli lõpeb see toru purunemise või plahvatusega.

B. Suurtükk liigub lasu hetkel (lafett libiseb, alus annab järele)
Kui:
- relv ei ole korralikult ankurdatud,
- pinnas annab järele,
- relv “hüppab” või pöördub mikroskoopiliselt lasu hetkel,

siis lasketelg muutub, eriti vertikaalsuunas ja isegi väike nurga muutus = suur vahemaa muutus
See võib viia nii lühema KUI ka pikema lasuni, mis sõltub liikumissuunast.
See on tõenäolisem põhjus lühikese lasu tekkeks kui recoil-mehhanismi rike üksinda.

Laskekauguse anomaaliaid seostatakse pigem:
- vale laeng
- mittetäielik propellandi põlemine
- vale sihtimisnurk
- toru kulumine
- RAP-mürsu mootori mittesüttimine

Artillerie toru või breeki mehhanism võib ebaõnnestuda (nt tekitada lekkiva tihendi, pragusid, struktuurseid nõrkusi, ülekoormust), mis võib põhjustada vigase või ohtliku tulireaktsiooni. Teistes kaasaegsetes juhtumites arhiveeritud materjalide järgi on samuti hang-fired (ehk viivitatud süütamise tõttu torus pikalt kinni jäänud mürsud) või barreli ülekuumenemine põhjustanud äärmiselt ohtlikke olukordi.

Põhjused erinevate tehniliste rikete taga:

A. Fuus või detonatsiooni mehhanismi rike.
Fuus võib plahvatada liiga vara või ilma sihtmärgini jõudmata. Seda on nähtud nii ajaloolises kui ka kaasaegses laskemoona raskes kasutuses.

B. Propellandi mittetäielik põlemine.
Kui propellant ei põle täielikult, võib mürsk saada liiga vähe energiat ja kukkuda alla kavandatud vahemiku. Seda kirjeldatakse kui propellandi kvaliteedi probleemid.

C. Barreli kulumine või rike.
Barreli sisestruktuur võib aja ja intensiivse kasutuse tõttu kuluda, mis vähendab täpsust ja lase võib nihkuda lühemale vahemaale.

D. Mürsu deformatsioon või sisemine plahvatus.
Kui mürsu fuus või lõhkeaine on kahjustatud või halvas seisukorras, võib see plahvatus toimuda enne kavandatud aja ja distantsi möödumist.

Kokkuvõte:

On dokumenteeritud rikkumisi ja tehnilisi rikkeid, mis võivad põhjustada, et suurtükimürsk kukub alla või plahvatab enne kavandatud sihtmärki. Selle põhjuseks võivad olla:

- fuusi või detonatsiooni mehhanismi rikked (sh vananenud fuusid)
- propellandi mittetäielik põlemine või kehv kvaliteet
- barrelis toimuvad plahvatused või toru sees esinevad vead
- barrelite kulumine või hoolduse puudumine, mis mõjutab laskude trajektoori ja ohutust

[maksipoiss]

. Tsiviilis aga lennutatakse droone ka rahvast täis platside kohal näiteks ja pole häda midagi.

Mingi aeg oli see vist ka keelatud?

[AMvA]

. Tsiviilis aga lennutatakse droone ka rahvast täis platside kohal näiteks ja pole häda midagi.

Mingi aeg oli see vist ka keelatud?

Minu teada ka praegu

[Kriku]

Huvitav, kui mitu aastat tagasi nägin lennutajaid keset päeva Viljandi turuplatsi kohal lennutamas, siis helistasin isegi 112 ja küsisin, et kas see on normaalne. Öeldi, et ei ole keelatud. Millal ära keelati?

[ra4anik]

Huvitav, kui mitu aastat tagasi nägin lennutajaid keset päeva Viljandi turuplatsi kohal lennutamas, siis helistasin isegi 112 ja küsisin, et kas see on normaalne. Öeldi, et ei ole keelatud. Millal ära keelati?

Avatud kategoorias A1 tohib üle inimeste lennata kuid keelatud on lennutada üle INIMMASSIDE. Ehk oli rahvahulk piisavalt hõre?

viide: https://www.transpordiamet.ee/avatud-kategooria

[Peeter]

Droon drooniks, aga ega see lennupäevadel Haaslaval otse rahva ees piloteerimistrikkide tegemine targem ei tundu.
Toimub juba aastaid. Erinevaid lennuvahendeid ja lendajaid on käinud.

Ei pea vist selgitama mida tähendab nimi Ivo Nutarelli ja mis sorti üritused üldse ja kuskohas ära keelati peale seda, või millistel tingimustel mida teha võib.

[Walter2]

Huvitav, kui mitu aastat tagasi nägin lennutajaid keset päeva Viljandi turuplatsi kohal lennutamas, siis helistasin isegi 112 ja küsisin, et kas see on normaalne. Öeldi, et ei ole keelatud. Millal ära keelati?

Avatud kategoorias A1 tohib üle inimeste lennata kuid keelatud on lennutada üle INIMMASSIDE. Ehk oli rahvahulk piisavalt hõre?

Viljandi turuplats ei kvalifitseeru ilmselt inimmasside asukohaks..

[Kriku]

Ei tea, plats oli rahvast täis nagu ikka. Oleks midagi alla kukkunud, siis suure tõenäosusega kellelegi pähe. Vabandan teemavälise pärast

[Erureamees]

Jätan siia lihtsalt ühe kommentaari Petteri (Mentour Pilot) video alt:

RAF fly at supersonic speeds ar 100 to 250 ft in our valley in Northumberland. Our farm is 600ft and we LOOK DOWN on those fighters when they are training.
The RAF does specialise in high speed very low flying and they are remarkably safe, the last crash was in 2012 when two Tornadoes collided over the Moray Firth when practicing a low level bombing raid on Helmsdale. However that incident was not when they were at speed over land but when they were positioning over the sea.
Sometimes our Farmhouse is 'the target' and it's pretty impressive seeing these planes roar overhead at 200 ft.
Tõlge:
RAF lendab ülehelikiirusel 100–250 jalga meie orus Northumberlandis. Meie talu asub 600 jalga kõrgusel ja me VAATAME ALLA neile hävituslennukitele, kui nad treenivad.
RAF on spetsialiseerunud kiirele ja väga madalale lennule ning nad on märkimisväärselt ohutud. Viimane õnnetus toimus 2012. aastal, kui kaks Tornado lennukit põrkasid kokku Moray Firthi kohal, harjutades madalal lennukõrgusel pommitamist Helmsdale'is. See õnnetus ei toimunud aga siis, kui nad lendasid kiiresti üle maa, vaid kui nad asusid positsioonile mere kohal.
Mõnikord on meie talu „sihtmärk” ja on üsna muljetavaldav näha neid lennukeid 200 jala kõrgusel üle pea möirgamas.