pwn13 kirjutas: ↑20 Jaan, 2026 1:02
Tänud sisuka vastuse eest.
Aga kuidas selle niidikerimisega on, kohast seda võiks saada?
Valmis komplekti saab (hinge hinna eest) AliExpressist kah, kui otsida "drone fiber spool".
Mina ostan transsiivereid / meediakonvertereid ("fiber media converter") Hiinast. Need on telekomi / IT transsiiverid, 100% tsiviilotstarbeline kaup, maksavad ca. 10..15 € / paar. Kui keelavad ekspordi, siis kogu ülejäänud maailm tuleb tõrvikutega hiinlaste ukse taha, et "kus transsiiverid on?". Transsiiverid on kahe lainepikkuste komplektiga, A saadab ühel ja võtab teisel vastu, B teeb vastupidi. Töötavad paaris. Reaalsus on, et õhus lendavat poolt kulub märksa rohkem. Vajavad 5V toidet umbes 1 ampri jagu.
Fiibrit ("single mode bare fiber") olen võtnud 50 km rullidena Hiinast ja Poola kaudu Lõuna-Koreast. Kerin ise, pole nii rikas, et valmis keritud rulle omale lubada. Vahe on mitmekordne. Kerimise masin on 3D printeri juppidest tehtud asjandus. Üks sammumootor keerutab vastuvõtvat rulli, teine nihutab fiibri juhikut. Raspberry Pi juhib protsessi. Kerimine on aeglane, umbes 1 km / h. Olen näinud Ukraina masinaid, mis mitu korda rutem kerivad, ja Hiina tehaste masinaid, mis veel rutem kerivad. Pole olnud jaksu kerimise pinki optimeerida, muud mured on kõrgemat prioriteeti tahtnud.
Kerimisel üks fiibri ots jäetakse südamiku sisse vabaks (läheb drooni külge, vajalik pikkus + veidi reservi). Pärast kerimist pannakse külge pistikud. Seda saab teha kas fiibri keevitamisega või külmalt. Mõlemal juhul algab protsess sellega, et fiiber lõigatakse spets lõikuriga (odav) ja ots kooritakse spetsiaalsete tangidega (odavad) akrüülkattest paljaks ja puhastatakse piiritusega.
Keevitus tagab pistikule parima ühenduse, telekomid vähemaga ei lepi. Aga keevituse masin on kallis, korralik masin maksab tuhandeid, vaevu talutav Hiina masin mitusada euri. Ma pole raatsinud osta, kasutan külmpistikuid, vajadusel palun tuttava võrguspetsialisti abi. Keevituse masinasse pistetakse kooritud fiibriotsad ettenähtud sügavusele, tal on ülitäpsed servod ja automaatne mikroskoop / kaamera, millega ta viib otsad kokku ja kaarleegiga keevitab.
Külmjätkamisel pistetakse kooritud ots pistikusse, mille põhjas on tilk valguse murdumisteguri sobitamise geeli. On püsimontaažiks mõeldud pistikud (korraliku lukuga) ja siis on "labori pistikud" (nupuvajutusega tuleb vabaks). Minu kogemuses labori pistikud drooni peale ei sobi vibratsiooni tõttu, korraliku lukuga külmjätkamise pistikud aga sobivad.
Rull... rull on asi, millest ma netis ainult teooriat saan rääkida ja päriselus olen tänaseni palunud inimestel, et nad hoiaks rahvapärimuse suulisena. Sest rulli väljatöötamisele kulub reaalselt palju katseid, ning kel on odavam ja kergem rull, selle droon lendab kaugemale ja veab rohkem koormat. Kunagi tulevikus ilmselt ei ole rulliteemad enam ärisaladuse loori all. Minul on rullid COTS odavmaterjalide kombinatsioonist, millest mõned on piinlikult laiatarbe asjad, mida saab osta toidupoest, ehituspoest ja kontoritarvete poest. Vaatan muiates, kuidas hiinlased 3D prindivad - hirmus ajaraisk. Vaatan murega, kuidas venelased moosiämbreid proovivad. Ilmselt on ukrainlastel kah oma retseptid, aga neid on paremini hoitud kui vene moosiämbri omi - ma ei tea.
Üldiselt, rull peaks olema pigem pikergune, moosiämber lennukil oleks kohutav õhutakistus. Samas, rulli südamik ei tohiks olla liiga peenike, kuna fiiber ei salli enda järsku painutamist. Ilmselgelt tekib kiusatus kasutada rulli südamikku mingi muud kraami mahutamiseks, aga seal on õrn fiibriots - ei saa. Nii et südamiku sisemus on pigem surnud ruum, millega palju tarka ei tee.
Südamik ise peaks olema jäik, aga kaetud pehme puhvermaterjali kihiga, mis kaitseb jahtumisel kahanemise vastu. Muidu võib juhtuda, et fiiber kahanedes teeb midagi katki. Komplekteeritud rull peaks olema kuivas keskkonnas, et külmumisel niiskus ei jäätuks. Rullil peaks olema otsaseinad, mis peaks olema siledad ja ümara servaga, et fiiber üle otsaseina lennates sinna ei takerduks ega järsult ei painduks. Tagumise otsaseina ja rulli väliskesta vahel võiks olla ca. 1 cm ruumi. Väliskest võiks lõppeda aheneva ja laieneva düüsiga. Fiiber võib hakata düüse ja juhikuid sööma / saagima, eriti kui nurga all ja lennuki kiirustel üle lendab. Düüs peaks olema libedast materjalist. Kerimisel peaks kasutama sidurit (kas mehhaanilist või elektrilist), et mitte liiga tugevalt pingule kerida...
...kindlasti oli midagi veel. Kui keegi usalduväärne inimene või asutus peaks vajama fiibri rulle, siis suudan valmistada. Kuid hetkel ainult ühte mõõtu (umbes 50 cm pikad ja kusagil 20 cm diameeter). Aga - suudan neid valmistada odavalt. Aga - erinevalt Hiina droonitarvete müüjatest kasutan ma kandilisi telekomi / IT pistikuid, nii et levinumate Hiina fiiberdrooni süsteemidega ühendamiseks peab siis keeratavad pistikud külge ajama, ja neid mul pole ainsatki. Nagu sellest järeldada võib, on mul kodukootud droonisüsteem valdavalt digitaalne, ainuke analoogsignaal on PWM mootorikontrolleri ja servode suunas.