Droonid pea kohal

[sada]

Muidugi on meil enamik droone hiina komponentidest koostatud või hiinakad (DJI/Autel poedroonidest) ja kui ongi FPV-sid mingis koguses, siis need on ka hiinakad. Ja FPV-de osas võin öelda, et hiinakad on täitsa okeid, kui tead, mis komponente peab sisaldama. Mujalt mõistliku raha eest midagi ei saa niikuinii, pigem tuleks juba praegu kuhjade kaupa komponente varuda (ei lähe nad hapuks ega sureta "lähenev digidroonindus" neid ka välja, kõik saab ära kasutada). Seda kama on lihtne ka fiiberoptikale kohandada.

Tahaks pakkuda, et kui Ukraina sõja kuumem faas ühel või teisel põhjusel jahtub siis tekib droonikomponentide turul mõningane ülepakkumine ja saab komponente varuda oluliselt odavamalt ja suuremas mahus. Eeldatavasti ka tehniliselt paremaid sest areng toimub hetkel väga kiiresti. See plaan sisaldab muidugi riski/eeldust, et tjibla ei võta meie suunal midagi suuremat ette nii kaua kui asi Ukrainas veel täie hooga käib.

Väljaõppesse peab muidugi toppima droone nii palju kui mahub, suuremas mahus lattu ostmise osas ma võtaks riski ja ootaks veidi.

[batcomms]

Muidugi on meil enamik droone hiina komponentidest koostatud või hiinakad (DJI/Autel poedroonidest) ja kui ongi FPV-sid mingis koguses, siis need on ka hiinakad. Ja FPV-de osas võin öelda, et hiinakad on täitsa okeid, kui tead, mis komponente peab sisaldama. Mujalt mõistliku raha eest midagi ei saa niikuinii, pigem tuleks juba praegu kuhjade kaupa komponente varuda (ei lähe nad hapuks ega sureta "lähenev digidroonindus" neid ka välja, kõik saab ära kasutada). Seda kama on lihtne ka fiiberoptikale kohandada.

Tahaks pakkuda, et kui Ukraina sõja kuumem faas ühel või teisel põhjusel jahtub siis tekib droonikomponentide turul mõningane ülepakkumine ja saab komponente varuda oluliselt odavamalt ja suuremas mahus. Eeldatavasti ka tehniliselt paremaid sest areng toimub hetkel väga kiiresti. See plaan sisaldab muidugi riski/eeldust, et tjibla ei võta meie suunal midagi suuremat ette nii kaua kui asi Ukrainas veel täie hooga käib.

Väljaõppesse peab muidugi toppima droone nii palju kui mahub, suuremas mahus lattu ostmise osas ma võtaks riski ja ootaks veidi.

Tundub, et Hiina ei kasvata tootmist vaid pigem piirab eksporti (valib kellele tarnib). Siit ja sealt on kuulda ja lugeda, et küll ei tule üht komponenti ja siis ei tule teist. Kes ei saa VTX-e kätte, kes ei saa pulte, kes ei saa antenne, kes midagi muud.. Selles valguses ei paista ületootmist ja odavamat hinda kuskilt.

Mis puudutab Eestis tootmist ja arendamist, siis eelnevad kommentaatorid on tõe ära öelnud. Suht kehva seis on.

[pwn13]

Erinevaid komponente saab varuda ja ega nendega tõesti midagi ei juhtu, kasutatav kraam. Nagu eespool hr mongol on öelnud.
Aga kuidas on akudega, need lipo akud on üsna kapriissed.

[sada]

Tundub, et Hiina ei kasvata tootmist vaid pigem piirab eksporti (valib kellele tarnib). Siit ja sealt on kuulda ja lugeda, et küll ei tule üht komponenti ja siis ei tule teist. Kes ei saa VTX-e kätte, kes ei saa pulte, kes ei saa antenne, kes midagi muud.. Selles valguses ei paista ületootmist ja odavamat hinda kuskilt.

Nii kaua kui droone aktiivses sõjas suures mahus puruks lastakse ei saagi ületootmist tekkida. Teoorias võib tekkida ülepakkumine kui neid enam nii palju iga päev ära ei kulu ja ladudes juba midagi on.

Samas hea point, et kuna mängus on ka Hiina siis ei saa seda ainult turumajanduslikust vaatepunktist võtta ja nad võiva eksporti piirata. See oleks siis teine risk.

[mongol]

Aga kuidas on akudega, need lipo akud on üsna kapriissed.

Akutootmine on lihtsam - neid saab mujalt ka. Pealegi kaugele lendamiseks pole LiPot vaja, võid LiIon ka kasutada. Pigem kasutadki seda. LiPo on agressiivseks lendamiseks parem lihtsalt oma omadustelt, aga FPV võib vabalt vaikselt sihtmärki külastama lennata ka LiIoniga tegelikult.

[lennumudelist]

Nii ongi. LiPo elemendi elektroodide pindala (määrab voolu andmise võime) on üüratu. Suurt voolu saab kergelt. Täis elemendi pinge on 4.2 V, tohib tühjendada no umbes 3.3 voldini, alla selle läheb mõni punni ja edaspidi tõrgub või on ohtlik. Ehk siis kasutatav pingevahemik on 1.1 volti kõrge.

Li-Ion tohib samuti laadida 4.2 voldini (nominaalselt lubatud 4.1 volti, üle pannes eluiga kahaneb) aga tühjendada võib kõige visamaid lausa 2.5 voldini. Kuigi elemendi nimipinge on madalam, on kasutatav pingevahemik 1.7 volti kõrge. Seda aeglaselt välja võttes jõuab hulga kaugemale.

(Inimesed, kes tahavad et nende droon kaua kestaks, võivad antud kohal vahele hüüda, et 2.5 ja 3.3 on aku lõhkumine ja mõistlikud piirid on hoopis 2.7 ja 3.5 volti, aga sõjalised droonid reeglina ei pea ülikaua kestma, vaid pigem palju suutma.)

Li-Ion akude probleem viimase ajani oli, et sealt ei saanud suurt voolu kätte. Neid pidi tüdimuseni paraleelselt ühendama (3P, 4P) et lendamiseks vajalikku voolu saada. Viimase kahe aasta jooksul on aga hakanud tulema Li-Ion elemente, mille võime voolu anda on röögatu. Ise sain hiljuti Hollandi kaudu (jällegi Hiina päritolu, aga saab ka Korea, Jaapani ja Vietnami omi) pulk-elemendid, millest tohib 105 amprit tõmmata. Ehk siis, võimalik on lennata 1P konfiguratsioonis.

Liitium-akudel on "shelf life". Rumal kaupmees ladustab soojas ja hiljem müüb kahjudega, kuna akud kaotasid mahtuvuse. Kaval hoiab külmkapis ja säilivad hulga kauem. Kui sõjaline asutus kriisivaru hoiab, tasub vist samuti külmas keldris või jahutusega kohas hoida, välja vahetamise kulud kahanevad.

Samas pikamaa lendusid on mõistlik lennata kütust põletades. Kui vastase juurde kohale jõuab, saab ehk mootori vaiksemaks keerata. Kahjuks täiesti vaikseks lennukimootoreid ei keera.

Hiinlastega asju ajades on mõistlik üritada valida selliseid juppe, mida ekspordi piiramisel Aafrika vennasvabariikide kaudu smugeldada saaks, ehk asju millel on tsiviilkasutus nii suur, et neid kinni keerates saab kogu maailmalt arvamusi kuulda.

[pwn13]

Tänud sisuka vastuse eest.
Aga kuidas selle niidikerimisega on, kohast seda võiks saada?

[lennumudelist]

Tänud sisuka vastuse eest.
Aga kuidas selle niidikerimisega on, kohast seda võiks saada?

Valmis komplekti saab (hinge hinna eest) AliExpressist kah, kui otsida "drone fiber spool".

Mina ostan transsiivereid / meediakonvertereid ("fiber media converter") Hiinast. Need on telekomi / IT transsiiverid, 100% tsiviilotstarbeline kaup, maksavad ca. 10..15 € / paar. Kui keelavad ekspordi, siis kogu ülejäänud maailm tuleb tõrvikutega hiinlaste ukse taha, et "kus transsiiverid on?". Transsiiverid on kahe lainepikkuste komplektiga, A saadab ühel ja võtab teisel vastu, B teeb vastupidi. Töötavad paaris. Reaalsus on, et õhus lendavat poolt kulub märksa rohkem. Vajavad 5V toidet umbes 1 ampri jagu.

Fiibrit ("single mode bare fiber") olen võtnud 50 km rullidena Hiinast ja Poola kaudu Lõuna-Koreast. Kerin ise, pole nii rikas, et valmis keritud rulle omale lubada. Vahe on mitmekordne. Kerimise masin on 3D printeri juppidest tehtud asjandus. Üks sammumootor keerutab vastuvõtvat rulli, teine nihutab fiibri juhikut. Raspberry Pi juhib protsessi. Kerimine on aeglane, umbes 1 km / h. Olen näinud Ukraina masinaid, mis mitu korda rutem kerivad, ja Hiina tehaste masinaid, mis veel rutem kerivad. Pole olnud jaksu kerimise pinki optimeerida, muud mured on kõrgemat prioriteeti tahtnud.

Kerimisel üks fiibri ots jäetakse südamiku sisse vabaks (läheb drooni külge, vajalik pikkus + veidi reservi). Pärast kerimist pannakse külge pistikud. Seda saab teha kas fiibri keevitamisega või külmalt. Mõlemal juhul algab protsess sellega, et fiiber lõigatakse spets lõikuriga (odav) ja ots kooritakse spetsiaalsete tangidega (odavad) akrüülkattest paljaks ja puhastatakse piiritusega.

Keevitus tagab pistikule parima ühenduse, telekomid vähemaga ei lepi. Aga keevituse masin on kallis, korralik masin maksab tuhandeid, vaevu talutav Hiina masin mitusada euri. Ma pole raatsinud osta, kasutan külmpistikuid, vajadusel palun tuttava võrguspetsialisti abi. Keevituse masinasse pistetakse kooritud fiibriotsad ettenähtud sügavusele, tal on ülitäpsed servod ja automaatne mikroskoop / kaamera, millega ta viib otsad kokku ja kaarleegiga keevitab.

Külmjätkamisel pistetakse kooritud ots pistikusse, mille põhjas on tilk valguse murdumisteguri sobitamise geeli. On püsimontaažiks mõeldud pistikud (korraliku lukuga) ja siis on "labori pistikud" (nupuvajutusega tuleb vabaks). Minu kogemuses labori pistikud drooni peale ei sobi vibratsiooni tõttu, korraliku lukuga külmjätkamise pistikud aga sobivad.

Rull... rull on asi, millest ma netis ainult teooriat saan rääkida ja päriselus olen tänaseni palunud inimestel, et nad hoiaks rahvapärimuse suulisena. Sest rulli väljatöötamisele kulub reaalselt palju katseid, ning kel on odavam ja kergem rull, selle droon lendab kaugemale ja veab rohkem koormat. Kunagi tulevikus ilmselt ei ole rulliteemad enam ärisaladuse loori all. Minul on rullid COTS odavmaterjalide kombinatsioonist, millest mõned on piinlikult laiatarbe asjad, mida saab osta toidupoest, ehituspoest ja kontoritarvete poest. Vaatan muiates, kuidas hiinlased 3D prindivad - hirmus ajaraisk. Vaatan murega, kuidas venelased moosiämbreid proovivad. Ilmselt on ukrainlastel kah oma retseptid, aga neid on paremini hoitud kui vene moosiämbri omi - ma ei tea.

Üldiselt, rull peaks olema pigem pikergune, moosiämber lennukil oleks kohutav õhutakistus. Samas, rulli südamik ei tohiks olla liiga peenike, kuna fiiber ei salli enda järsku painutamist. Ilmselgelt tekib kiusatus kasutada rulli südamikku mingi muud kraami mahutamiseks, aga seal on õrn fiibriots - ei saa. Nii et südamiku sisemus on pigem surnud ruum, millega palju tarka ei tee.

Südamik ise peaks olema jäik, aga kaetud pehme puhvermaterjali kihiga, mis kaitseb jahtumisel kahanemise vastu. Muidu võib juhtuda, et fiiber kahanedes teeb midagi katki. Komplekteeritud rull peaks olema kuivas keskkonnas, et külmumisel niiskus ei jäätuks. Rullil peaks olema otsaseinad, mis peaks olema siledad ja ümara servaga, et fiiber üle otsaseina lennates sinna ei takerduks ega järsult ei painduks. Tagumise otsaseina ja rulli väliskesta vahel võiks olla ca. 1 cm ruumi. Väliskest võiks lõppeda aheneva ja laieneva düüsiga. Fiiber võib hakata düüse ja juhikuid sööma / saagima, eriti kui nurga all ja lennuki kiirustel üle lendab. Düüs peaks olema libedast materjalist. Kerimisel peaks kasutama sidurit (kas mehhaanilist või elektrilist), et mitte liiga tugevalt pingule kerida...

...kindlasti oli midagi veel. Kui keegi usalduväärne inimene või asutus peaks vajama fiibri rulle, siis suudan valmistada. Kuid hetkel ainult ühte mõõtu (umbes 50 cm pikad ja kusagil 20 cm diameeter). Aga - suudan neid valmistada odavalt. Aga - erinevalt Hiina droonitarvete müüjatest kasutan ma kandilisi telekomi / IT pistikuid, nii et levinumate Hiina fiiberdrooni süsteemidega ühendamiseks peab siis keeratavad pistikud külge ajama, ja neid mul pole ainsatki. Nagu sellest järeldada võib, on mul kodukootud droonisüsteem valdavalt digitaalne, ainuke analoogsignaal on PWM mootorikontrolleri ja servode suunas.

[maskeerimisvork]

Tänud sisuka vastuse eest.
Aga kuidas selle niidikerimisega on, kohast seda võiks saada?

Üldiselt, rull peaks olema pigem pikergune, moosiämber lennukil oleks kohutav õhutakistus. Samas, rulli südamik ei tohiks olla liiga peenike, kuna fiiber ei salli enda järsku painutamist. Ilmselgelt tekib kiusatus kasutada rulli südamikku mingi muud kraami mahutamiseks, aga seal on õrn fiibriots - ei saa. Nii et südamiku sisemus on pigem surnud ruum, millega palju tarka ei tee.

Südamik trotti täis valada ja saab kaks-ühes lahenduse?

[lennumudelist]

Südamik trotti täis valada ja saab kaks-ühes lahenduse?

Ma pole kaitsetööstusest, sama hästi võiksin kapolt paluda, et nad mulle tasuta trotüüli tooks. :) Arendan ainult lennuvahendit, mitte midagi pauku tegevat ei tohi ettenähtavas tulevikus puutuda.

Droon peab saama korvuvalt kasutatav, nii et kui just fiibri rulli vastasele pähe ei viska, siis on ka teine põhjus, miks minu käes antud kombo ei töötaks. Ühekordsel droonil muidugi saaks teha.

Kui oleks kaitsetööstusest ja saaks sellised asju kokku integreerida, siis massi kandmise seisukohalt oleks ideel jumet - kui oled jõudnud vastaseni, viskad talle pähe kõik, mida kojulennuks enam vaja pole. Nii et tehnika ja juriidika kõrgemal tasemel saaks seda teha.

Olen mõeldnud, et akusid saaks rullisüdamikku villida, aga kandilised ei lähe. Ümargusi alles aretan, idee poolest võiks minna. Aga - rullisüdamik on ainult ühest otsast toetatud struktuur - tagumine ots on fiibri välja lendamise ala, seega toetamata. Tema kandevõime on pehmelt öeldes nõrk. Aku on samas drooni üks raskemaid osi. Ma ei ole kindel, kui hästi see variant põrumisele vastu peaks.

[Trips]

Vana An-28 kärab drooni tõrjeks samuti

https://tehnika.postimees.ee/8411021/vi ... ce=mail.ee

https://militarnyi.com/en/news/ukraine- ... ed-hunter/