Eesti õhukaitse imeline maailm..

[ashenden]

Mulle justkui meenub, et (äkki brittide) transpordilennukid on ka maanteedel ja vanadel lennuväljadel maandunud.

Sakslaste C-130J ja täpsustamata liitlase Casa C-212, juunis 2025: https://mil.ee/uudised/piibe-maanteele- ... ilennukit/

[Kapten Trumm]

Sõjaväe transpordilennukid on ka "off-road". Nõukas olid ka väiksed ja keskmised reisilennukid. Jak-40, Tu-134. Igal pool "suurel ja jagamatul" polnud igal pool bentoonradu. Tuli ka maanduda pefoplekile või jäätanud tundrapinnasele.

Aga selline kasutus pidi hirmsalt lennuki ressurssi võtma, sest kere ja tiibade väsimine pidi ilmuma üsna varakult, sestab seda tehakse ainult hädavajadusel.

[Sakamoto]

ei tea kaugel see Frankenburgi arendus on?

https://youtu.be/yM-xwrjUGQs?si=-w-4LD_16g-HMm4Q
raketi hind siis 52000 us raha
lennu kaugus,kõrgus ? 1,2 miili u.1,9 km.
Mk1 vers. peab shahleedile pihta saama vahetult enne kui see sihtmärgini jõuab(lendavad
juba kõrgemal)

[teeline35]

Veidike valgust plaanide kohta;
https://www.err.ee/1609916846/sajad-mil ... je-tulevik

Kaitseministeerium plaanib koos kaitseväe juhatajaga kevadel otsustada, millises mahus soetada ballistilist õhutõrjet: kui miinimumkava järgi soetaks Eesti õhutõrjet sadade miljonite eurode eest, siis maksimumkava järgi kuluks süsteemidele üle miljardi euro. Laskeseaded ise peaks Eestisse jõudma kuskil järgmise kümnendi alguses.

Millised võimed peaks olema välja valitud süsteemil

Lisaks sellele, et Eesti hangib Saksamaalt IRIS-T keskmaa õhutõrjesüsteeme, on juba eelmisest kevadest teada, et on kavas hankida ka kaugmaa õhutõrjesüsteeme, millel oleks võime tõrjuda ballistilisi rakette.
Sellise õhutõrjesüsteemiga saaks kaitsta strateegilisi sihtmärke, mille hävitamine võib Eesti ja liitlaste võimeid oluliselt halvata. Sellisteks sihtmärkideks võivad olla näiteks lennuväljad, sadamad, kaitseväe juhtimispunktid või raudteesõlmed.

Maksumusest

Kui baasvõimekuse loomine jääks sadadesse miljonitesse eurodesse, siis suurema hulga rakettide ja lisavarustuse korral oleks tegu juba miljardiinvesteeringuga.
"See vahe miinimum- ja maksimumprogrammi vahel võib ulatuda tõesti sadadesse miljonitesse. See sõltub väga palju sellest, kui palju me rakette soetame, millise hoolduslepingu me saame ja väga paljudest muudest detailidest, kas või sellest, mitu patareid me hangime," rääkis kaitseminister.

mis valikus

Toodangu osas on endiselt kaalumisel nii USA Patriotid, Iisraeli Taaveti ling kui ka Prantsuse-Itaalia SAMP/T.

üldiselt rahast kaitsevaldkonnale ka

Kümne aastaga suunab riik kaitsesse 24 miljardit eurot

.

[Martin Herem]

Ukrainas toimuva näitel võiks konventsionaalse sõja korral venelane meie vastu kasutada esimestel päevadel:
15x ballistilist raketti
40x tibraketti
160x Gerani
... päevas.
Seega esimese 5e päeva jooksul
75x ballistilist
200x tiiba
800x Gerani.
Ballistilise vastu on ÕTna ainult KMÕT (Patriot).
Tiibade vastu on KMÕT (IRIS-T), LMÕT (Mistral, Piorun) ja tegelikult ka liitlaste lennukid.
Geranide vastu on 12,7mm, 23mm, 35mm ja eelpool nimetatud vahendid.

KMÕT puhul ei ole küsimus ainult laskemoonas, vaid ka laskeseadmetes ja radarites. Ega nende ulatus palju üle 20km ei ole ... vist.

[Some]

Saan aru, et Eesti on ühinenud ESSI_ga (European Sky Shield Initiative), kas see tähendab, et ballistiliste vastu tuleb Arrow 3? Tundub liiga kallis, ei suuda palju osta... L-Korea omad peaksid ka päris hästi kihilisse ühutõrjesse sobima ja on poole odavamad. USA osas ma enam väga kindel ei oleks. Homme lähevad Trumpi saadikud Putinit Rahunõukokku värbama.

[diesel]

kas on kättesaadavad, tibIade poolt, ukrainasse saadetava kangema kraami tabamistäpsuse andmed?
kui on, siis kas sellega mingil määral arvestatakse ka tummisema õhutõrje ostu planeerides?

[Martin Herem]

Riikidel ikka on. Tsiviilidest pensionärid selliseid andmeid ai saa. Paremal juhul saavad midagi Osintist ja midagi tuletavad

[lennumudelist]

Ballistiliste rakettide tõrjest... peamine, et mingi tähesõdade asjaga pankrotti ei tõmmataks end. Just nagu Haigekassa ei rahasta kahjuks iga haiguse ravi, ei suuda tõrje tõrjuda igat ründevahendit.

Tõrjuda saab kindlasti mõndagi, aga mõne asja tõrjumise asemel tuleb tunnistada "pole kuluefektiivne, tabagu kui tabab, odavam on vastu lasta, tõrjugu siis nemad kah".

Ennekõike panevad sedasi mõtlema mitme pealised raketid, mis heidavad oma pead välja atmosfäärist väljaspool. Vastane võib tulistada 1 kanderaketi, mis võib oma trajektooril üsna vara eraldada 36 odavat jurakat (viitan Orešnikule)... kui nüüd tõrje peab laskma 36 mitmeastmelist raketti, on see pankroti valem. Kuluefektiivsem on jätta tõrjumata, vastu lasta samuti 1 mitmeastmeline kanderakett ja palju odavaid jurakaid.

Kui ühel maal on raha osta THAAD või mingi sarnane pill, siis on raha piisavalt, et arendada või osta (ma ei tea, kes müüks) oma Orešnik. Ning kumb oleks tõhusam heidutus, kas sõnum "tõrjusime teie imerelva ühe lasu, veerand riigieelarvet läks, teist korda ei jaksa" või "teie tähtsale objektile kukkus 36 meteoriiti, soovi korral saab juurde".

[Martin Herem]

Ma saan lennumudelistist aru ja olen nõus. Mitte ainult mina. Ehk mäletate mõne aasta tagust poliitikute retoorikat, et me ei kaitse elanikkonda. Ka viimane nn Riigikaitse raport räägib sellest, et otsused pole suunatud elanikkonna kaitseks. See on üldjuhul asjatundmatus, populism ja demagoogia. Selle tulemus on liiga tihti tegelike vastutajate usaldamatus. Mitte ainult ühiskonnas või valitsuses, vaid ka organisatsioonis. Sarnane droonimüüri ja Balti kaitseliiniga. Neid sõnu kasutavad tihti inimesed, kellel ei ole tegelikult arusaama oma sõnade sisust.
Sõja võitmiseks tuleb ohverdada ja võtta riske. Ja enne seda tuleb mõista, et sõda on üks elamise vorme. Paanikat tuleb vältida nagu ka ignoreerimist – sõda ei tule.
Ma ei tea täpselt mis on KMÕT laskekaugus ballistiliste vastu. Ma pakun, et umbes 20km. Kui Eesti tahab kaitsta Tallinnat ja Paldiskit, siis ei piisa ühest laskeseadmest. Tõenäoliselt peavad seadmed töötama paarides, neil on vaja oma radarit ja juhtimiselementi. Mis piirkondi me veel tahame kaitsta? Ma ei taha öelda, et KMÕTd pole vaja või et see on kallis, vaid et hankides näiteks 6x patareid igas 2x laskeseadet, 1x radar ja 1x juhtimiselement, ei kata me ära tervet Eestit ega isegi mitte suuremaid linnu. Seda peavad teadma poliitikud ja kodanikud.
Mõned näited Ukrainast.
2025 aastal lasid venelased:
979 ballistilist raketti, millest tõrjuti 180 ehk 18%. 799 raketti tabas sihtmärki.
1315 tiibraketti, millest tõrjuti 949 ehk 72%. 366 raketti tabas sihtmärki.
54593 Gerani/Shahedi/Gerberit, millest tõrjuti 47052 ehk 86%. 7541 LOWAt tabas sihtmärki.
44782 KABi, millest tõrjuti 22 ehk 1%. 44760 KABi tabas sihtmärki.
LOWA - Long range One Way Attack drone

Õhutõrjena kasutatakse:
Ballistiline = KMÕT
Tiib = KMÕT ja LMÕT (Mistral, Stinger, Piorun, Igla)
LOWA = eespool nimetatud + ÕT kahurid, kuulipildujad ja püüdurdroonid

Arvutage ise kui palju erinevaid rakette kulus Ukrainal nende hävitamiseks ja kui palju neid kulus keskmiselt päevas või nädalas.
Minu hinnangul ei tabanud ballistilised raketid märki mitte otseselt rakettide puudumise tõttu, vaid a) sihtmärki ei kaitstudki, b) laskeseadme laskemoon võis olla otsas viimase tunni jooksul tehtud laskude pärast, c) tulejuhtimine ei saanud hakkama, sest ballistiliste saabudes oli radaripildis näiteks 50 sihtmärki ehk ÕT juhtimine koormati üle.
Sisuliselt sama kehtib tiibrakettide osas.
Ka LOWAde puhul kehtivad samad põhjused, kuid siin mängib rolli veel trajektoor, kõrgus ja ilm (nähtavus).
Hoopis omaette teema on KABid. Nende lennukaugus on 60km ja vahel ka rohkem. Nende sihtmärgid jäävad üldjuhul kuni 50km kaugusele rindejoonest (FEBA - Forward Edge of Battle Area). Visatakse neid SU tüüpi lennukitelt mitte lähemal kui 10km aga pigem 20km FEBAst. Neid lennukeid saaks hävitada ainult KMÕTga, kuid selle viimine FEBA lähedale on ohtlik. 100km sügavusel Ukraina territooriumil tegutsevad luuredroonid (IRS), mis omakorda on silmadeks nii Iskander M, kui ka kõiksugu droonidele (Lancet, Molnja, Kub või isegi FPV). Väidetakse, et KAB on kõrvale (kümneid meetreid) juhitud EWga. Millega neid päriselt tõrjutud on, seda ma ei tea.
Nüüd ma kaldun korra nende nelja tüüpi õhuründevahendi juurest kõrvale. ISR droonid on aluseks Iskander M, KAB, kõikidele väiksematele droonidele ja loomulikult kaudtulele. Venelased kaotavad neid päevas üle 10, kuid lende tehakse kogu rindejoone ulatuses üle 100 ja pigem 300. Mina arvan, et 95% kõikidest nimetatutest lendab välja ISR drooni pildi või varasemalt tehtud luure alusel. Seega on meil ÕT mõttes viies massiline sihtmärk – ISR luuredroon kuni 100x päevas. See arv hakkab kiiresti vähenema, kui neid kaotatakse. Nende hävitamiseks on kõige efektiivsem püüdurdroon. Kuid töötavad ka kõik teised eelpool mainitud ÕT vahendid. Palju sõltub ilmast ja pilvedest. Need toovad ISRid tihti madalamale ja siis on nad kergemini avastatavad ja hävitatavad. Näiteks 12,7mm kuulipildujaga … mis peab olema selleks ettevalmistatud ja selleks ülesandeks määratud.
Seda kõike arvestades, tuleks loomulikult hankida KMÕTd, KMÕTd, LMÕTd, muuta 12,7mm otstarvet, hankida püüdurdroone, arendada EWs nii mõjutust kui luuret. Kuid eriline tähelepanu tuleks pöörata just LOWAdele ja ISR droonidele – massiline LMÕT, sh püüdudroonid. Ja loomulikult sihtmärkide avastamise võime.
Aga … „noolte püüdmise“ kõrval tuleb meil ikkagi lahendada „vibumehe“ probleem. Kui laskeseadmeid, operaatoreid, stardiplatse, platvorme, ladusid ja ka tööstust ei hävita, siis paremal juhul olema Ukraina olukorras. Ukraina ÕT on arenenud koos ohuga. Meie saaksime kohe tänasel tasemel „sahmaka“ kaela.
Ukrainal on probleeme LOWA stardikohtade ja lennuväljadel paiknevate SUde ründamisega. Iskanderi laskeseadmetest rääkimata. Nende LOWAd võivad küll lennata 1000km kaugusele, kuid need on liiga aeglased nende sihtmärkide hävitamiseks. Geranid tõusevad Ukraina vastu õhku 50-300km kagusel FEBAst. Need kohad on hästi teada ja SAT pildil detailideni näha. Nende laskmiseks on aga vaja vähemalt ATACMSi. Meil lisandub siin aga veel üks asjaolu. Lääne-Ukrainas asuva sihtmärgi ründamiseks võivad LOWAd õhku tõusta ka 300km kauguselt FEBASt. Eesti puhul saab Vilsandit rünnata ka 700km kaugusel FEBAst. Muuseas, minu teada on üle poole venelaste lennukite ja kopterite kaotustest saadud mitte õhus, vaid maas lennuväljal.
Minnes 2024 aastasse, siis KV laskemoona ettepanek sisaldas ¼ ulatuses ÕT moona (lühi/kesk) ja ¾ ulatuses kaudtuld, sh rahaliselt suuremas mahus just ATACMS vms moona.
Kuid seegi pole kõik mis ÕT küsimuses vaja lahendamist. Midagi tuleb ikka läbi. Tänane olukord Ukrainas demonstreerib (mul puudub usaldusväärne statistika, kuid on ukrainlaste seisukohad), et kehvasti pole mitte seal, kus on nõrk õhutõrje, vaid seal, kus on nõrgalt kindlustatud kriitiline taristu ning on nõrk taastamisvõimekus plaanides ja ressurssides.
Kokkuvõtteks
ÕTs on Ukraina näitel vaja 1) keskenduda LMÕT-le, mitte unustades teisi, 2) ÕT kõrval vähemalt sama oluline on süvalöökide võime „vibumeeste“ pihta, 3) 1 ja 2 peavad olema tagatud sihtmärkide avastamisega ehk luurega, 4) eraldi tähelepanu tuleb pöörata vastase õhulöökide luurele (ISR droonid, agendid), 5) Potentsiaalsed sihtmärgid tuleb kindlustada, nende taastamine ettevalmistada ja neile leida alternatiivid (näiteks sõjaline ja tsiviil juhtimine). 6) Oma vahendite hukukindluse tõstmiseks peab tegelema eksitamisega – pettepositsioonidega. Igal tasandil. Iga valesihtmärgile kulutatud rünnak pikendab reaalse vahendi ja inimeste eluiga. Mitte ainult kulutatud laskemoona näol, vaid kulutatud aja näol ning otsustusprotsessi sisendatud ebakindluse näol.

[Lemet]

Ukrainast selline postitus...

БРАВО ЭСТОНИЯ И ЛАТВИЯ! Эстонская технологическая компания Frankenburg Technologies, в которую входят специалисты из Латвии, создала сверхдешёвую миниракету-перехватчик для уничтожения Шахедов, под названием - Mark-1.

Её длинна всего 60 см.
Mark-1 в десятки раз дешевле Patriot или IRIS.
Скорость более 1200 км/ч на расстояние до 2 км.
Mark-1 невозможно заглушить системами РЭБ.
Использует ИИ для автономного захвата цели, по принципу - "выстрелил и забыл".

Идеальное оружие для массовой обороны от Шахедов!

Первые испытания Mark-1 уже прошли в Латвии.
Mark-1 с этого месяца, уже поставляется в Украину.
Польша уже заказала 10 000 единиц для создания "стены дронов" вдоль границы НАТО.
В Лондоне уже открылся офис Frankenburg Technologies и англичане так же будут закупать большое количество наших мини-ракет.

Ну и при масштабировании Mark-1, использование и производство Шахедов становиться невыгодным.
Ибо уничтожать их дешевле, чем производить.
Так что мы - молодцы!

Видео с испытания Mark-1 в первом комменте.

[Peeter]

See artikkel oma ukrainast saadud tagasisidega nii braavo-meelne ei paista? https://tehnika.postimees.ee/8401670/uk ... ett-tabada

***

Ma ei tea täpselt mis on KMÕT laskekaugus ballistiliste vastu. Ma pakun, et umbes 20km. Kui Eesti tahab kaitsta Tallinnat ja Paldiskit, siis ei piisa ühest laskeseadmest. Tõenäoliselt peavad seadmed töötama paarides, neil on vaja oma radarit ja juhtimiselementi. Mis piirkondi me veel tahame kaitsta? Ma ei taha öelda, et KMÕTd pole vaja või et see on kallis, vaid et hankides näiteks 6x patareid igas 2x laskeseadet, 1x radar ja 1x juhtimiselement, ei kata me ära tervet Eestit ega isegi mitte suuremaid linnu.

Ma millalgi seda juba siin selgitasin ÕT-teemas. Ma pakun, et näiteks ballistilise puhul ei kataks ühe laskeseadmega (st ainult ühel positsioonil oleva laskeseadmega) Tallinnat. Ja tegevuskaugus on ainult üks külg, olulisem on ründe tõrjeks (eriti veel, kui on lõpfaasis suundamuutev rünnak) alles jääv ajaaken. Tõin seal õppematerialina näite arvestamaks välja milline(sed) oleks(id) võimalik(ud) laskepositsioon(id) ühe laskeseadme korral ja kui palju oleks aega reageerimiseks, kui ülesanne oleks kaitsta näiteks (ainult?) Toompead ja Filtri tee kanti erinevate ründeinstrumentide korral. Ja siit edasi arutelud, kui suur oleks "vihmavari"/tegevusulatus ja mitme sekundilise aja-aknaga selle ühe laskeseadme ümbruses.

[Kriku]

See artikkel oma ukrainast saadud tagasisidega nii braavo-meelne ei paista? https://tehnika.postimees.ee/8401670/uk ... ett-tabada

Kuigi Mk 1 tundub paberil väga võimekas, on reaalsetes lahingutingimustes siiski veel õhus rida küsimusi.

Esiteks on raketi tegevusraadius piiratud vaid kahe kilomeetriga. See tähendab, et kui rakett peab ülikiiret sihtmärki taga ajama (mitte otse vastu lendama), võib lihtsalt jaks enne otsa lõppeda. Kineetiline energia on armutu peremees – kui sihtmärk on kiire ja rakett peab seda jälitama, kahaneb efektiivne laskekaugus silmnähtavalt.

Teine kriitiline tegur on maksimaalne tabamiskõrgus. Kuigi arendaja pole seda numbrit ametlikult välja hõiganud, võib kahekilomeetrist üldist ulatust arvestades eeldada, et see ei küündi kõrgemale kui 1–1,5 kilomeetrit. Võrdluseks võib tuua, et Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GUR) andmetel suudab droon Geran-5 tegutseda kuni 6 km kõrgusel, kusjuures kinnitatud andmed näitavad juba lende 3 km kõrgusel. Ka reaktiivmootoriga Geran-3 ja Geran-4 lendavad tavaliselt 2–3 kilomeetri kõrgusel.

See tähendab, et maapinnalt startiv Frankenburg Mk 1 on pigem nagu «positsioonikaitse» viimane lootus. See on efektiivne siis, kui droon asub oma rünnaku lõppfaasis ja sööstab alla või kui õnnestub tabada drooni otsekursil enda suunas. Selline piiratus on loogiline lõiv, mida tuleb maksta raketi väga miniatuursete mõõtmete eest.

Üks nutikas viis, kuidas selle raketi tegevusulatust hüppeliselt suurendada, on Ukraina ekspertide arvates täiendusena muuta see maapinnalt startivast süsteemist õhk-õhk tüüpi relvaks. Kui Mk 1 lasta välja lendavalt platvormilt (näiteks teiselt droonilt), annab see raketile kohese edumaa nii kõrguse kui ka algkiiruse näol. Seda põhimõtet on nähtud ka varem: kui võimas õhk-õhk tüüpi rakett P-73 (mille lennuulatus õhust lastuna on 20 km) kohandati maapealseks kasutamiseks, langes selle efektiivne ulatus vaid 4–5 kilomeetrini. Frankenburg Mk 1 puhul toimiks see efekt väga hästi, andes pisikesele raketile ootamatult pikad käed. Peamine pähkel, mida sel juhul pureda, on raketi juhtimine seni, kuni selle arvutinägemisel põhinev sihik sihtmärgi lukustab.

[Peeter]

No jah. Ma ka senise teadaoleva jutu peale ütleks, et justkui "viimase abivahendi relv lähikaitses". Saab ju ka kasutada mujal, aga siis kaasnevad täiendavad probleemid. Millede lahendamine viib omakorda toote omahinna üles. Praeguse info kohaselt oleks tegemist piiratud võimalustega lähimaaÕT instrumendiga, mis efektiivse kasutamise jaoks eeldab väga head seirevõrku info ette andmseks. Ehk siis väga hea seirevõrk, õigem oleks küll juba perspektiivses nägemuses öelda seirevaip. Ja seejärel sellise instrumendiga lähimaa-ÕT-vaip. Selliste vaipade loomisel aga on eelduseks madal omahind. Edasi oleks keskmaa-ÕT-tasand, ja sealt edasi kaugmaa-ÕS-ÕT-tasand. See kõik on täpselt sama jutt, mida olen selgitanud ÕT-teemas, et venelastel selline ülesehitus ÕT-s ongi, aga nad ei saa väikeinstrumentide tuvastamist paika. Need mahuvad ikka läbi lipsama, ja siis näemegi videoid, kuidas lähimaa-ÕT töötab oma pöörleva SOTS-antenniga ja ikkagi tuleb droon läbi ja paneb litaka ära. Nüüd on lähimaa-ÕT-le vant aretanud väiksema nii minimaalse, kui maksimaalse tegevusmaa jaoks väiksema raketi (nagu see siin, millest räägime), just selleks, et läbitulnud asju lähemalt veel ikkagi jahtida saaks. Eks neil kah sellega seoses tuli vast omahind alla, ei tea. Aga neil kah teema sama-ega väikese raketiga tagantjärgi ja/või kaugemale jahtida ei saa, vaja ikka siis suuremat raketti kah kõrvale, ja siis nad ongi uuel Pantsiri lahendusel kõrvuti pesades. Aga põhiline teema- seire ja tuvastamine- seda võrku või vaipa need väiksemad raketid ei puuduta. Raketid on hävitusinstrumendid.

[Martin Herem]

KMÕT osas Peetriga ei vaidle. Ma näitasingi üsna optimistlikku pilti.
Mark1 osas pole siin ega artiklis midagi sellist millele pole mõeldud.
Õhk-Õhk arendus käib.
Laskekaugus ja kõrgus Maa-Õhk olukorras on muidugi probleem, kuid ... 12,7mm on seal ju ikka veel vajalik.
Seirevõrk on Mark1 jaoks loomulikult tähtis, kuid veidi vähem tähtis kui püüdurdroonidele, sest viimased vajavad seda suure osa lennuaja jooksul, Mark1 aga ainult stardiks.
Selle jutuga ei taha ma samas vaielda Peeteriga ega promoda Mark1. Mina ootan seda kuidas Mark1 Ukrainas hakkama saab ... varsti. Ja siis näeb. Pealegi on Mark1 alles 1. Arenduses on otsustatud see ÜKS valmis saada ja lahinguväljalt kogemused korjata ning siis minna 2, 3,4 ... edasi.