Õhutõrje

[Kriku]

Tekst siis on vähemalt selline, millesse tasub süveneda, ma saan aru.

[lennumudelist]

Mina kasutaks lõunapausi ära, et kirjutada elektroonilise sõja eilsest päevast, tehnikast nimega "blip enhancement". Seda saab kasutada ka maalt ja hobusega tulles, kõrgtehnoloogia ei ole vajalik.

Oletame, et õhus on korraga B-52 ja peibutis. Või merel on korraga lennukikandja ning tema väikesed saatelaevad.

Õhutõrje või laevatõrje operaator vaatab oma radarit ja peab otsustama, millise märgi pihta rakett lasta.

Et tal otsustada keeruline oleks, tuleb appi jälje suurendamine ("blip enhancement"). Eeldusel, et kogu lahingugrupp avastatakse niikuinii - väikesed prügikalad kannavad radaripeegeldeid (näiteks täisnurk-peegeldeid) või transpondereid, mis muudavad nende radarijälje suureks. Lennukikandja ei muutu nähtamatuks, vaid paistab lihtsalt, et merel on tosin lennukikandjat - vali nende seast õige. Ja kui B-52 on lasknud endast ettepoole ja külje peale ja järel lohisema peibutised, siis nende keres on Luneburgi lääts - raadiolaine murdumist soodustav kärjelise struktuuriga pall, mille tagaküljel on metallist peegeldi. Luneburgi lääts peegeldab ette teadaolevalt suunalt tulevat radarit ülitõhusalt. Raadiolained murduvad ja koonduvad tagaküljel olevale peegeldile, mis nad tagasi saadab, suurendades lennumasina jälje mitmekordseks. Optika vallas analooge otsides on Lunerburgi lääts raadiolainele natuke nagu Fresneli lääts + paraboolpeegel valguslainele. Sellega saab teha lääts-antenne.

Lugemisvara (inglismannide keeles):

https://en.wikipedia.org/wiki/Blip_enhancement

How and Why russia Uses Luneburg Lenses in Drones and Whether the Armed Forces of Ukraine Have Them

Artikkel tutvustab nii venelaste peibutisi (meenuvad nimed Gerbera ja Parodia, mis püüavad jäljendada kallimat Šaheedi) kui nimetuks jäävat Ukraina tiibadega plastmasstoru, mille ainus eesmärk on õhutõrjelt lööki norida.

[Peeter]

Hakkan siis nüüd tehnilist analüüsi kirjutama.
Kõigepealt põhiteesid.
*1 Me ei tea täpselt millist tehnikat, st pean silmas versioone ja komplekteeritust kasutati.
*2 Me ei tea, kui palju see jutt tõele vastab, või kes selle kirjutanud on
*3 Me ei tea kelle huvides selline tekst kirjutati
*4 Me ei tea kui palju see jutt oma arengu ajal muutunud on
ja kindlasti midagi veel.

Punkt 1 alla saab öelda, et artiklis on kirjeldatud, et töös oli ÕT mitu kihti: lähimaa-ÕT Pantsir, keskmaa-ÕT Buk, kaugmaa-ÕT-na S-400. Jutust võis eeldada, et süsteemid töötasid võrgus. Vaatleme siis lähemalt milline tehnika võis võrgus olla. Nagu ma juba olen kirjeldanud, on seireüksused, komando-arvestus-juhtimisüksused, ja seejärel laskeüksused. Artiklis korrutatakse mitu korda, et viga (kollaps jne) tekkis seire ja/või arvestussüsteemis. Võtame siis vaatluse alla millised tehnikaüksused võisid seotud olla. Seirena saab võrgus töötada Pantsiri kompleksi kasvõi ainult ühe lahingmasina ringseire radar. Olen seda radarit siin ka käsitlenud. Sellel on kaks identset antenni nn seljad koos ja pöörlemiskiirus 4 sekundit 360 kraadi. Ehk siis 4 sekundiga saab(ks) sellest masinast kätte märgi ilmumisel tema trasseerimiseks vajaliku kaks punkti määramaks tema liikumiskiiruse, suuna ja vertikaalkiiruse sõltuvalt kiire režiimist siis erinevail kõrgustel 40 kuni ka isegi 80 km kaugusel. Aga seda ainult kolmes seirerežiimis viiest võimalikust. Ühes režiimis liigub antenn veel aeglasemalt, 10 sekundit ring, ja ühes tegeleb sektorseirega üldjuhtimise alusel. Iga režiimi jaoks erinevad diagrammid. Samas olen piltidel näinud ka selliseid versioone, millel nn sekundaarne antenn pole teps mitte samaväärne, vaid pelgalt osaline ja pildi järgi hinnates pelgalt madalama sektori (mis on tglt ehk ka vähemalt praegu kõige olulisem vast) täiendavaks biitimiseks. Sellisel juhu, võib(ks) aga üldspektris kohe korrutada trasseeringutega ruumipildi saamisele kuluva aja kahega. Lisaks patarei-divisioni-meeskonnatöös on Pantsiri-polgu jaoks tehtud ka oma spetsiaalne seireradar 1РЛ-123Е. Samas on olnud ka pilte ja kirjeldusi, kus on selgitatud, et Pantsirile suudab toota ruumipilti nii Buk-i (9C18), Kui ka S-400 ringseireradar (96Л6Е). Lisaks veel S-300 ringseireradar 9C15. Lisaks veel need spetsiifilised programm-sektor-radarid. Nemad loovad ruumipildi, mille nad edastavad komandopunkti või edasi keskkomandopunkti, või siis on suutelised ka ise trasseerima. Mingites ekspordijuttudes-piltides on olnud näha erinevaid komplekteeritusi suure antenniga seireradaritega ZRK-de gruppidest. Videos on kirjeldatud, et keerulistes ilmastikuoludes madalal lennanud droonid oma väikese signatuurjäljega jäid ruumiseire instrumentidele nähtamatuks. Justkui midagi on, aga aparatuur ära ei fikseeri. Operaatorite poolt täiendavate reguleeringute ja töörežiimidega suudeti saavutada mingi "äratundmine". Aga siit nüüd need "aga"-d algavadki. Nad tulid hästi madalalt, väikese signatuuriga, just "äratundmise" piirimail. Ja nüüd siis aparatuur "tundis ära" ja siis kaotas ta- no ei ole märki. Nn lihtsa lahenduse korral oleks oodanud kolmandat ringi jne, aga nüüd juhtus probleeem: kuna märki pole, toimus trasseeritud, või trasseerimist ootavale märgile "sbros", ("ärakell", "delete" jne). Ehk siis süsteem kustutas kirje. Et liiga kaua oli kadunud. Kogu selle jama juures töötas süsteem veel sellise tundlikuse piirimail, et ka suvaline linnupunt või krst mis veel, võis uue märgi kuskile tekitada. Kui selline pseudo-asi seotakse nüüd veel mitte uueks võimalikuks märgiks, vaid seal piirkonnas oleva-kaduva märgiga ja läheb (uuendatud/täiendatud)trasseerimisse, siis võib sinna selliseid huvitava suuna ja kiirusega märke ilmuda, et hoia ja/või keela kohe... Tegelikult jõudis aga süsteem enne juba ära genereerida mälu tühjendamise sellest segasest infost. Ja nüüd hakkas asi otsast peale- jälle esimene kontakt, seejärel teine kontakt, seejärel trasseeringu väljastus otsustussüsteemi, ja seejärel töökäsk laskeüksusele. See kõik võtab aega. Kõigepealt mingi ringseireradari kaks kontakti objektiga, vähemalt 3-4-6-kuni 10 sekundit (nagu juba selgitasin), seejärel jne. Lause komandopunkti tehnilises ülevaate-kirjelduses "suudab tsükli jooksul peale tuvastamist ja trasseerimist 3 sekundi jooksul väljastada 20 (50, 80 vmt jne) objekti andmed ja ohtlikused, 17 (vmt) sekundi jooksul prioritiseerida ... arvu sihtmärke ... ". Vat see kõik seda tähendabki. Kõik sõltub hetkest, kes kus ja millise kiire jaoks asub.Kõigepealt tuvastatakse. Kui rseireringi sektori alguses toimub, siis saadki 3-4 sekundiga jõuda samasse ruumipunkti tagasi, aga kui kammitakse erinevate kiirtega kõiki kõrgussektoreid, siis täisringiks võibki juba kümmekonna sekundi taha kuluda. Järgmiseks peab keskus töökäskude ja märkide koordinaatide väljastamiseks prioritiseerimisema kogu oma hallatava ruumipildi- ja selleks kulub jälle aega. Eraldi teema on millal kõiksugu väiksemad nn kohaliku tähtsusega (aga samas kohapealt täpsema pildi) ruumipildi tootjate edastatud info kesksesse arvestussüsteemi veel jõuab. See kõik on nüüd PVO sentimeetersüsteemis seire. Siia lisab veel oma detsimeeteralas töötavad kesksüsteemi jaoks alternatiivsagedustel lisatav seire. Antud juhtumi näitel suutis süsteem teha mitu-mitu "sbros"-i. Antud näitel jõudis objekt (või ka kaks) tänu neile pidevatele "sbros"-idele nn Pantsirist läbi lennata, see tähendabki seda, et mingist kaugusest lähemale pole võimalik enam raketti sihitada (nb! ma panin siia millalgi märke, et oli teade, et Pantsiri jaoks on tehtud uus raketikandur APU külge, millel on uued väikesed raketid just lähedale laskmiseks) Buk suutis teha vastavalt ülesandele kaks lasku. Esimene läks võssa: plahvatas liiga vara enne objekti, teisega aga juhtus niimoodi, et raketi lennu ajal toimus "sbros" ja sihtmärk (koordinaadid) kadus võrgust ja ka sihitusradarist kadusid sihituskoordinaadid ja seejärel läks rakett enesehävitusrežiimi. S-400 on suure raketiga hoopisteiste manööverdusvõimekustega rkett ja poleüldse madala ja aeglse märgi jaoks mõeldud. Et kogu see jama toimus ainult seire ja arvestussüsteemides, ja rõhutati, et kogu stardi- ja sihitamise süsteemid tervikuna toimisid korrektselt. See kõik tuvastati pärastise uurimise käigus.
Millise versiooni tehnika käigus oli, mis mida tegi, vat seda tahaks teada. Iga modifitseerimise-asja juures on märge, et "täiustati madalalt lendavate sihtmärkide tuvastamise ja tõrje süsteeme, aga nüüd siis lennatakse läbi? Näiteks seal videos selgitaati, et just too Buk-i süsteem, mis seal oli, oli dimensioneeritud arvestamaks madalalt lendavate märkide korral oluliselt suurema kiirusega objektide (raketid, hävitajad jmt) ja ei olnudki üldse suuteline nii aeglaselt droonikiirusega objekte biitima. Arvestas vigaselt ja lasi raketi plahvatama väiksemail madalas sektoris arvestada lubaval märgi lennukiirusel, aga ka see oli veel liiga kiire ja nii see rkett liiga vara plahvataski- drooni polnud sellesse punkti veel jõudnudki. Vat see oli nüüd koht, kus mina tahtsin iseenda käest küsida, et "mis plära see nüüd on? Süsteem on konfigureeritud ka helikoptereid biitima ja nüüd siis on "sbros"-i põhjuseks, et vahepeal oli kadunud ja üleüldse olevat liiga aeglane olnud? Vana analoog-Osa-ga vedasime raketti nii või naa käsitsigi, ja antud juhtumil oleks lihtsalt saanud siis ka käsitisi "dalnomer"-i peal seda olematut (mida kaasaegne tehnika ei suutnud ära fikseerida ja omale programmi saada) kühmu vaadates kokku ja paugu ära teinud. Sel videos oli teemaks, et operaatorid said aru, et midagi tuleb, midagi siiski tuleb, aga kuna süsteem ei fikseerinud ära, siis kruttisid nuppe ja tegid, mis said, aga kuna kirjet süsteemis polnud, siis edasist tegevust ka polnud. Eks seal võis mängida rolli ka asjaolu, et masin lülitati võrgurežiimi "komandovanije" poolt määratud režiimis ja ega keegi siis tiku eriti ülemus(t)e poolt otsustatut oma "aktivismiga" saboteerima- kui nii, siis nii, ega keegi ei taha sõimata saada- Tak totšna, tovariš kapitan, major jne, võbirat 2 (vmt) režiim". Ega me kõik ju teame, mida tähendab lause "mida rohkem paberit, seda puhtam perse!" Analüüsi tulemusel jäädi nõutuks- mida teha, et see ei korduks, just see hangumine. Mida muuta või välja vahetada- tehnika, protseduurid, inimesed? Kõik ju töötas.
Aga vb on see ka järjekordne näide, kuidas sama tehnikaga toimetavad ukrainlsed on lihtsalt läbi töötanud need situatsioonid, millede puhul süsteemis tõrkeid tekivad. A´la, et kui meie ei näe sellises situatsioonis neid asju, siis ega suure tõenäosusega vandid kah ei näe, või kiiluvad kinni. Siin nimetatigi seda fenomeni juba järgmiseks lahenduseks,mitte enam ülekoormamiseks, vaid süsteemi kinni hangutamises- saavutatakse sbros-id, sbrosside järel, ja halvatakse süsteemi töö.

Täna jälle aeg lõhki, juba pool2.... Homme üritan jätkata.

[Peeter]

Üritan õhtul tegeleda jälle ÕT-alase kirjatööga. Eile näe jäin "nutus ja halas" telfoniteemal mälestustes muljetama liiga kauaks.

Aga tänasel postitusel on ka üks teine mõõde juures, mida pean ise vajalikuks lugejatele kajastada. Nimelt, kui ma alustasin ÕT-temaatika kirjeldamisega, siis oli see killustunud vist kolme-nelja teema vahel. Igaühel neist oli no mingi paartuhat lugemist olnud, ei enamat. Üks oli muidugi peateema, milles postitasin ka (lisaks teistele). Seal oli muidugi rohkem vaatamisi-lugemisi, noh nii alla-kahesaja-tuhande kindlasti mälu järgi. Mäletan, et kui ükskord kirjutasin ära selle mõtte-lause, "...mulle tundub, et pean tegema ühe postituse, selgitamaks kuidas töötab üks õhutõrjekompleks. Aga see saab olema pikk...", siis oli lugemisi-vaatamisi mingi ehk maksimum 220 tuhande ringis. Eestlastele omased teemad "Snaipri koolitus on väga efektiivne...", "Snaiprikoolitus...", "Meediku eriala..." olid oma loetavuselt kaugel-kaugel ees, justkui püüdmatus populaarsuskauguses. Kirjutasin ja kirjutasin, selgus, et loetakse ikka päris palju. Mäletan, et ükshetk vaatasin, et näe kui tublilt ÕT-värk lugejatele korda on läinud! Aga ikka veel kaugel ees teised.... Siis hakkasin seda ka süsteemsemalt jälgima, noh et tabada kaudseltki kas ja kui paljudele üldse see temaatika korda läheb. Samamoodi jälgisin ka postitatud piltmaterialide vaadatavuse numbreid.
Ja siis üks hetk avastasin, et esimene neist suuremaist populaarsussammastest on "üle vaadatud". Siis hakkasin jälgima juba päris huviga. 10-te tuhandete lugemiste kaupa hakkas ÕT-teema üha populaarsust koguma. Üks teema teise järel said "kätte saadud".
Sel nädalal teisipäeval langes viimane: Ka "Meediku eriala ja militaarmeditsiin" pidi lõpuks taanduma populaarsus-reitingu pikaaegselt suveräänselt esikohalt . Teisipäevast alates on "Õhutõrje"-teema Militaar.net-i "Erialade" jaotises populaarseim teema. Praegusel hetkel on numbrid sellised:
Õhutõrje 338 181 vaatamist;
"Meediku eriala ja militaarmeditsiin" 337 998 vaatamist

ÕT-teemadel on minu poolt käsitletud veel kahte teemat, milledel on kah 6-7-8 tuhande tuuris lugejaid olnud, aga neid ei arvestanud. Vaatasin lihtsalt ühe teema populaarsust.


See on teie suur töö ja roll selles teemas. Mina lihtsalt kirjutasin seda, millega kokku puutunud olen.
Ma tänan teid lugejaid ja kaasa mõtlejaid selle tunnustuse eest. Sügav kummardus teile kõigile .

P.S. Seda pole vaja võtta veel nüüd lõpetamisena. Loengusari veel ju pooleli.

[gooligan]

Möödunud aasta kevadel käis ka meie pressist läbi kavatsus pikamaa õhutõrje hankimiseks.
https://www.err.ee/1609652249/eesti-pla ... jesusteeme


Ilma võimekusesta Oreshnikuid, Kinzhalle ja Iskandereid alla tulistada poleks sellisest süsteemist meile just palju kasu.

....
Neljandaks, oli see puhtalt luureoperatsioon. Te ju teate, et Põhja-Poolas ja Lõuna-Rumeenias asuvad Aegis-süsteemi raketitõrjekompleksid. Nendes kasutatakse SM-3 rakette, mis suudaksid Orešnikuid alla tulistada. Ja on ülimalt tõenäoline, et Orešniku stardi ajal jälgiti seal piirkonnas lennuväljade ja õhuluure kaudu väga aktiivselt, kas Aegis-süsteemide radarid töötasid ja kas nad suutsid raketti tuvastada. Venelaste eesmärgiks oli testida, kas Aegis-süsteemid suudavad Orešnikut jälgida ja potentsiaalselt alla tulistada. Sest näiteks on olemas ka teine süsteem – Iisraeli Arrow-3, mis asub Saksamaal. Ajaleht Bild kirjutas, et selle radarisüsteem ei suutnud Orešniku trajektoori õigel ajal tuvastada ega adekvaatselt reageerida. Aegise kohta pole veel andmeid. Aga kui ka Aegis ei suutnud Orešnikut jälgida, on see Lääne relvatootjatele väga murettekitav signaal. Aga kui suudeti – siis on see halb uudis Venemaale.

....

Kas sellised süsteemid nagu SAMP/T või Patriot on täiesti kasutud Orešniku vastu?

Täiesti kasutud. Sest lendavate objektide vastu töötavad need süsteemid hit-to-kill põhimõttel ehk need peavad tabama otse, täpselt. Aga sel juhul tuleb arvestada, et Orešniku laengud on palju väiksemad kui näiteks Iskanderid või Kinžalid. Lisaks on kiirus tunduvalt suurem. Ja veel: neid laenguid tuleb korraga kuus tükki. Et neid kõiki alla lasta, tuleks välja lasta vähemalt 12, isegi 18 püüdurraketti. Aga kust oleks Ukrainal võtta selline kogus? Me lihtsalt ei saa endale seda lubada. SAMP/T pole seni näidanud mingit efektiivsust ühegi ballistilise raketi vastu, olgu see siis Kinžal või Iskander.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1204303 ... ased-endid

[pwn13]

samp-t peaks täiendusi saama ukraina sõja raportitest ja ma arvan et IRBM alla laskmiseks vajaliku tehnikat nagunii osta ei jõua.

[raqon]

See on teie suur töö ja roll selles teemas. Mina lihtsalt kirjutasin seda, millega kokku puutunud olen.
Ma tänan teid lugejaid ja kaasa mõtlejaid selle tunnustuse eest. Sügav kummardus teile kõigile .

P.S. Seda pole vaja võtta veel nüüd lõpetamisena. Loengusari veel ju pooleli.

AKF Peeter, loen alati huviga ja ootan uusi postitusi, selline kogemuste baas ja mälestused on huvitavad ja võib-olla võiksid olla ka kasulikud EKV sees.
Tänan sind ja jätka samas vaimus!

[Peeter]

Möödunud aasta kevadel käis ka meie pressist läbi kavatsus pikamaa õhutõrje hankimiseks.
https://www.err.ee/1609652249/eesti-pla ... jesusteeme


Ilma võimekusesta Oreshnikuid, Kinzhalle ja Iskandereid alla tulistada poleks sellisest süsteemist meile just palju kasu.

....
Neljandaks, oli see puhtalt luureoperatsioon. Te ju teate, et Põhja-Poolas ja Lõuna-Rumeenias asuvad Aegis-süsteemi raketitõrjekompleksid. Nendes kasutatakse SM-3 rakette, mis suudaksid Orešnikuid alla tulistada. Ja on ülimalt tõenäoline, et Orešniku stardi ajal jälgiti seal piirkonnas lennuväljade ja õhuluure kaudu väga aktiivselt, kas Aegis-süsteemide radarid töötasid ja kas nad suutsid raketti tuvastada. Venelaste eesmärgiks oli testida, kas Aegis-süsteemid suudavad Orešnikut jälgida ja potentsiaalselt alla tulistada. Sest näiteks on olemas ka teine süsteem – Iisraeli Arrow-3, mis asub Saksamaal. Ajaleht Bild kirjutas, et selle radarisüsteem ei suutnud Orešniku trajektoori õigel ajal tuvastada ega adekvaatselt reageerida. Aegise kohta pole veel andmeid. Aga kui ka Aegis ei suutnud Orešnikut jälgida, on see Lääne relvatootjatele väga murettekitav signaal. Aga kui suudeti – siis on see halb uudis Venemaale.

....

Kas sellised süsteemid nagu SAMP/T või Patriot on täiesti kasutud Orešniku vastu?

Täiesti kasutud. Sest lendavate objektide vastu töötavad need süsteemid hit-to-kill põhimõttel ehk need peavad tabama otse, täpselt. Aga sel juhul tuleb arvestada, et Orešniku laengud on palju väiksemad kui näiteks Iskanderid või Kinžalid. Lisaks on kiirus tunduvalt suurem. Ja veel: neid laenguid tuleb korraga kuus tükki. Et neid kõiki alla lasta, tuleks välja lasta vähemalt 12, isegi 18 püüdurraketti. Aga kust oleks Ukrainal võtta selline kogus? Me lihtsalt ei saa endale seda lubada. SAMP/T pole seni näidanud mingit efektiivsust ühegi ballistilise raketi vastu, olgu see siis Kinžal või Iskander.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1204303 ... ased-endid

samp-t peaks täiendusi saama ukraina sõja raportitest ja ma arvan et IRBM alla laskmiseks vajaliku tehnikat nagunii osta ei jõua.

Minu teemakäsitlus 15. märtsist 2025:
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 13#p886713
Põhiline hell koht (ka meie jaoks) on tootmisvõimekus. Ja soovitan ikka artiklit kah lugeda.

[seersant Angua]

Austet kaasfoorumlane Peeter, mul on teile spetsiifiline küsimus:
kuidas mõjutab miinus kolmkümmend kraadi pakast vene õhutõrje tehnikat?
Esimesena kargab pähe hanguda võiv hüdraulika ja Kamazi diiselmootori käivitusraskused...

Nimelt, lähipäevadel avaneb ukrainlastele uskumatult soodus ajaaken Moskva (soojuselektrijaamade) kimbutamiseks; selge taevas Harkivist Moskvani, soodus taganttuul ja krõbe pakane pealinnas...

[Peeter]

Need süsteemid on kõik küttega ja/või jahutusega ja ventilatsiooniga. Seadmetestoikades on küte ja jahutus sees, üleval või väljaspool kere blokkides samamoodi. Koos ventilatsiooniga. Töökohtadel on kliimasüüsteemid. Seadistamaks optimaalset töötemperatuuri. Täiendavalt eraldi versioonidel täiendav rõhuasetus. Näiteks just hiljuti siin käitlemist leidnud Tor-M2 arktilises versioonis nägin Ukraina territooriumile tooduna ja käitatuna vandivideotes täiendavaid ventilaatoreid operaatorite jaoks, ju siis arktilises versioonis ei olnud see nii oluline, rõhk küttel, aga lõunas vajab täiendavat jahutust hoopis. Eraldi näide "vidikonist", sellest mingi ca 90cm optikaga videokaamerast. Kasutamiseks lubatava välistemperatuuri vahemikus ettenähtud seadme siserežiimil (näidatud sõlme tehnilistes tingimustes) töö tagamiseks on ette nähtud küte-jahutus-ventilatsioon. Ka välisilmaga kontaktis olev klaas on küttega, sulgemisluuk koos sulgemissüsteemiga jne. Aparatuuri (mitte)toimimisele ma ei panustaks. Eks kulub vast rohkem aega maha jahtunud seadmete soojendamiseks-ventileerimiseks. Aga sellele ma kah eriti ei panustaks. Pakun, et seadmekungidel on pidevalt toide/küte/vent nagunii taga.

Mõistmaks nõudeid militaartehnoloogilistele seadmetele panen siia ZRK Pantsiir tootja poolt tagatud operereerimisvõimekuse järgmistes tingimustes (nb tehniline kirjeldus, mitte minu või kellegi teise arvamine):
tabab kuni 1000 m/s liikuvat 0,03m2 effektiivse pindalaga objekti tõenäosusega 0,8-0,9 aktiivsete ja passiivsete (ka ilmastiku) häirete korral tingimustel
*tuul kuni 30 m/s
*välistemperatuur -40 kuni +60 kraadi Celsiuse järgi
*suhtelise niiskuse näitena kuni 98% +35 kraadi korral
*ZRK kõrgus merepinnast kuni 3000 meetrit
*vihmasadu kuni 5 mm tunnis
*õhus oleva tolmu kogus kuni 2,5 grammi m3
*atmosfääris olev rõhk mitte alla 450 mm elavhõbeda sammast
*udu
*jäide
*jmt
ja siit edasi tuleb täpsustus milliste töörežiimide puhul, milliste kiirte jne korral kui kaugelt ja kui kõrgelt.
*nendel tingimustel on antud kompleksi elueaks:
*mitte vähem kui 25 aastat
*mitte vähem kui 25 000 töötundi
*katkematu töö 24 tundi
Nendel tingimustel on väljaspool kere asuvate radarite servomootorite:
*maksimum kiiruseks märgitud mitte vähem kui 70 kraadi sekundis
*maksimum kiirenduseks märgitud mitte vähem kui 100 kraadi sekundis
*väljaspool keret asuvate radarijaamade töörežiimide tagamiseks on kasutusel soojusvahetitega/radiaatoritega vedelikkütte ja jahutuse süsteem
jne

Panen siia ka ühe oma isikliku kogemuse, seda küll tsiviiltehnikast. Ei mäleta asjaolusid, ja need polegi nii olulised, aga mul "õnnestus" läbi viia katse: tõin väljast -30 kraadi pealt kineskoopteleviisori tuppa. Uus. Pakendis. Läbi külmunud. See pandi käima, kohe, mina seda ei näinud. Kui jaole sain, siis ei jäänud üle muud, kui jälgida mängu. Televiisor jäi käima ja soojenes üles. Mina pakkusin küll pealtvaatajatele, et persse ta läheb, aga eksisin. Ainuke, mis teha oli, kineskoobi klaasi pealt veetilkasid ära pühkida. Neid oli korralikult... ei oska aimatagi palju neid sisse tekkis või kuidas ära kuivasid. Mingit kõrgepinge ülelööki kah ei toimunud. Lihtsalt käis ja jäigi käima. Vat nii. Aasta siis oli vast 1996-1999.

[lennumudelist]

*vihmasadu kuni 5 mm tunnis

On see kindel info?

Kui on, siis see ongi üks nõrk koht. 5 mm/h on keskmise tugevusega vihmasadu.

Samuti on see teataval määral ootuspärane: vesi teatavasti neelab mikrolainekiirgust erinevatel lainepikkustel. Neeldumise spekter siin.

Nii et `ZRK-sid droonitama tasub lennata paksu vihmaga, ainuke häda et see peab olema fiiberdroon, kuna ka drooni side neeldub paksus vihmas.

Kuidas sinu armee-kogemused olid, kas vihmaga radaril nähtavus halvenes?

[Peeter]

Vat siin ongi see tähelepanurakurss, mida nüüd konkreetselt toonitan. Lubatud täpsus elik tabamiskoefitsent sellistes tingimustes sellises diapasoonis. Kui on kõrvalekalded, siis ei pruugi täpsus enam olla see 0,8-0,9. Just nimelt suurematest sademetest tuleneva nii saateprobleemide, kui ka vastuvõtuprobleemide pärast. Mitte vihmakindluse või kindlusetuse pärast.

[Peeter]

Veel on ka see teema, mida saan võrdlevana käsitleda. Analoog-Osa-l oli või simulaatoris aeti displei igatsugu mürasid täis, ja kui kogemust oli, siis isegi läbi müra võisid selle mürasse uppuma läinud märgi sihti või liikumist arvestades otsida/jälgida müra sees liikumist. Olid erinevad müratasandid ja filtrid ja sul oli midagi teha selle sigrimigri sees ja seda vaadates. Aga juba digi-Tor-il oli olukord teine. Just selline, nagu sai seda Ukraina ründe ajal toimunud vene-Õt kollapsit kirjeldades. Ei ole märki, st kaob mürasse, siis ei ole. Enne, kui ei toimu kindlat konkreetset fikseeritud kontakti uuesti, enne ei ole midagi. Ja nagu selgitasin, siis kõik see võibki võtta aega, kuniks uued ringid Sots-antenniga käivad, kuniks toimub trasseerimine, prioritiseerimine, kuniks väljastatakse uuesti märgi andmed keskarvutist.... sest vahepeal toimus "sbros". Jah süsteem töötab, kui aetakse taga suuri asju, aga nagu läheb lahti tundlikuselt piiripealse nivooga signatuuriga objekti jaht, nii hakkavad teised tuuled. Ka seal vene-võrgu-kollapsi käsitlemisel oli teemaks, et operaatorid kogemuse pealt tajusid, et "midagi tuleb", aga arvuti tegi sbrosi ja kaotas mälust read, et uuesti otsida ja siis esitleda, et "näe leidsin selle" (tglt, et jälle leidsin). Oleks olnud ehk mingigi variant analoogsignaali vaatlemiseks, ehk oleks operaatorid midagigi tehtud saanud, aga .... siin on jälle oma aga mängus. Tuli nt käsk võtta positsioon, võtta sektorjälgimine 220-285, võtta sellega seoses antenna-Sots-il 4. töörežiim, võtta vastu seireandmeid, edastada neid võrku ja olla lahingvalves võtmaks vastu võrgu kaudu nii automaatset, kui ka konkreetselt sidekanalilt häälkäsklusena raketi väljalaskmise käsku. Kõik see salvestatakse parda-logi-failidesse ja kui käsku on eiratud, siis tuleb aru anda. Sõjaolukorras vastavalt olukorrale võib selleks olla vabalt rindele eesliinile jalamehena minek. Kellel seda vaja on? Jääb nii, nagu komandopunkt ütles, ja seni kuni meid (meie elusid) ei puudutata, senikaua isiklikku initsiatiivi pole mõtet üles näidata. Sest meie "all" siin ei tea ja ei näe kogu olukorda, aga "ülevalt näeb paremini ja kaugemale". Kui tuleb sidevahendi teel käsk alla lasta (nt antud ZRK pole andmesidevõrgu tööpiirkonnas vmt) ja see salvestub pardaseadmetes, siis nii ka läheb, lastakse, sest käsk on sõjaväes vanem kui meie. Ja kui ei joppa, siis lastakse pärast teine veel. Ja kui see märk osutub pärast Aseri reisilennukiks, ja see ära pääseb, eks siis tulebki seletus kirjutada: Asusin vastavalt komandopunktist saadud koordinaatidele lahingvalvesse nr1. Kasutasin ette nähtud ja kooskõlastatud töörežiimi ja tuvastasin tundmatu märgi, mis ei vastanud "zapros"-ile, visuaalne kontakt seoses ilmastikuoludega puudus. Kandsin ette ja sain käsu märk hävitada. Seda ka vastavalt tegin kahe raketiga. Kahjuks/õnneks raketid sihtmärki ei tabanud (kellele kuidas). Seejärel sain käsu rohkem mitte tulistada ja rohkem rakette välja ei lasknud ja nägin displeilt, kuidas objekt eemaldus Kaspia mere suunas. Komandir ZRK.

[Peeter]

See 5mm on päris mitme elektroonilise sõlme alajaotuses märgitud. Siin näiteks märgijälgimisradari tehnilistest andmetest väljalõige.

Siin ka see -40-+60, aga näiteks energoblokil koos mootoriga generaatori, akuploki ja kütusemahutiga on termo antud -20 kuni+60, ehk siis toda tuleks külmade ilmade korral täiendavalt soojas hoida.