EV energia ja julgeolek

[lennumudelist]

Kui akupankade mahutavus peaks jõuma 24 h tarbimise lähedase numbrini, oleks võimalik turukorraldus, kus suurte kateldega jaamad podistavad mingil harju keskmisel võimsusel (võimsust palju ei lisa ega vähenda) ja akupangad siluvad päeva lõikes toodangu tarbimisega sobivaks. Kui turu reeglid ainult seda võimaldavad.

Paraku rikuvad selle idülli väga odavad energia allikad, mis regulaarselt (ja suvel tihti) välja kargavad. Päikese ja tuule süllekukkuva mahu silumiseks oleks vaja akupankasid mitme päeva või terve nädala keskmise tarbimise ulatuses.

Nii palju lähiajal ei ole, seega on põhjust kurta.

Muid alternatiive kah ei paista, pumphüdrot on Eestis raske harrastada.

Üle jääb vaikselt akusid lisades valget laeva oodata (alkohol energia ülejäägist, vesinikperoksiid energia ülejäägist, veeldatud õhk energia ülejäägist ?).

[parkija]

Kuhugi on kadunud üliperspektiivseks ja lausa 1,4 kordselt eesti energiavajadust ületava biogaasi edulugu , kas lõppesid eu toetusrahad või biomass või mis juhtus ?

[Kriku]

Need [tuule]pargid peaksid valmima juba järgmise aasta keskpaigaks. Senini pole aga jõutud planeeringute kehtestamisenigi, rääkimata ehitustöödest.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas äsja valitsuskabinetis uut plaani, kuidas tuuleenergia planeeringute valmimist hoogustada, kuid tegu on hilinenud tulekustutamisega. Viienda vähempakkumise võitjate – Enefiti ja Utilitase – arendused on juba ajaliselt karile jooksnud. Põhjus ei peitu arendajate tahtmatuses, vaid aastaid veninud planeeringutes ja vaidlustes, mis pole võimaldanud koppagi maasse lüüa. Nüüd seisab riik silmitsi valikuga: kas nõuda reeglites näpuga järge ajades sisse miljonitesse eurodesse ulatuv tagatisraha (trahvid) või leida lahendus, et tuulepargid siiski valmis ehitataks.


Olukorra muudab keeruliseks juriidiline miiniväli. Kui riik otsustaks arendajatele vastu tulla ja trahve mitte nõuda, riskitakse Euroopa Komisjoni uurimisega. Advokaadibüroo Cobalt Euroopa Liidu, konkurentsiõiguse ja riigiabi vandeadvokaat Mart Blöndal selgitab, et riigil on siin vähe mänguruumi. „Trahvinõudest loobumine olukorras, kus riigil on selleks õigus, on Euroopa Komisjoni praktikas käsitletav ettevõtjale antava keelatud riigiabina,“ hoiatab ta. Kuigi arendajad viitavad venivatele menetlustele kui vääramatule jõule, on juristide hinnang karmim. „See on tavaline äririsk, millega pakkujad pidid arvestama. Üldiselt on väga keeruline väita, et tavapärase haldusmenetluse läbiviimine võiks olla force majeure [vääramatu jõud],“ märgib Blöndal. See tähendab, et kui riik otsustaks olla mõistlik ega küsiks trahve, võivad vähempakkumisel kaotanud või mitteosalenud ettevõtted riigi kohtusse kaevata, nõudes kahjutasu ebavõrdse kohtlemise eest.

Süüpingis olevad arendajad on aga pragmaatilised: kui riik nõuab praegu sisse miljonitesse ulatuvad tagatised, satub parkide valmimine suure küsimärgi alla.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12043 ... mise-aarel

[sada]

Aga seda saates tunnistati, et elektrijaamade katelde soojusvahetid purunevad tsüklilise üleskütmisel tekkiva termopaisumise tagajärjel, mida ei oleks kui katlad oleks pidevalt töös.
Mitte ükski katel ei pea vastu, kui neid liiga tihti üles köetakse ja seejärel maha jahutatakse.

Aga tarbimise tsüklilisus ööpäeva lõikes eksisteeris ka tollel õndsal ajal aastakümneid tagasi kui enamik elektrist tuli põlevkivist. Öösiti tarbimine sadu MW väiksem kui päeval järelikult pidi ka tootmine väiksem olema, seda kõike kuhugi veehoidlasse kütta oleks vast liiast olnud. Mis siis nende kateldega tehti? Hoiti öösel soojas aga kuidagi väiksemal võimsusel?

[OLAVI]

Aga seda saates tunnistati, et elektrijaamade katelde soojusvahetid purunevad tsüklilise üleskütmisel tekkiva termopaisumise tagajärjel, mida ei oleks kui katlad oleks pidevalt töös.
Mitte ükski katel ei pea vastu, kui neid liiga tihti üles köetakse ja seejärel maha jahutatakse.

Aga tarbimise tsüklilisus ööpäeva lõikes eksisteeris ka tollel õndsal ajal aastakümneid tagasi kui enamik elektrist tuli põlevkivist. Öösiti tarbimine sadu MW väiksem kui päeval järelikult pidi ka tootmine väiksem olema, seda kõike kuhugi veehoidlasse kütta oleks vast liiast olnud. Mis siis nende kateldega tehti? Hoiti öösel soojas aga kuidagi väiksemal võimsusel?

Kuidas tehti aastakümneid tagasi, seda teavad tookordsed asjaosalised kõige täpsemalt aga teades ette ööpäevast korduvat tsüklilisust sai juba tunde varem tõsta katelde koormust kuumast reservist töökoormuseni.
(Samasugune kella pealt korduv tsükliline koormuse tõus on ka elamuid kütvates hakkepuidu katlamajades, kus õhtuse- ja hommikuse pesu ajal tõuseb äkiliselt soojusenergia tarbimine.)
Ja muidugi üleliigse auruga köeti, ilma aurul turbiini läbimata, läbi gradiiri ilmaruumi või narva veehoidlat.


Katla tootja tehnilistes juhendites on täpselt määratud, et mitu kraadi minutis võib tõsta kolde temperatuuri ja kui kiiresti võib tõsta väljundvõimsust.
Kui katel on "kuumas reservis", siis tema veesärki hoitakse soojas teise töötava katla abil ja kolde sisetemperatuuri hoitakse väiksema kütusekogusega etteantud temperatuuris et ei laguneks kolde müüritis.

Ohutustehnika järgi on töölistel lubatud koldesse siseneda, kui see on jahtunud +60C'ni, jahtumine mis kestab päevi ja samamoodi kolde soojendamine kuni +900C'ni kestab ka päevi.
Kui on remonditud ka kolde müüritist, siis müüritise kuivamise ja sissekütmise aeg on tootja poolt määratud eraldi graafikuga.

[Runkel]

Lõimest tuttavad lahenduskäigud energeetikas Martin Helme sõnastuses:

Meie plaan on lihtne ja realistlik: loobuda CO2 skeemis osalemast; vähendada või üldse ära kaotada riiklikud lõivud ja maksud, mis ajavad põlevkivielektri kalliks, moodustades CO2 järel kõige suurema osa hinnast; suurendada eelmiste sammude tõttu palju odavamaks muutunud Narva jaamades elektritootmist, et turul tekiks ülejääki, mis hinda alla surub; lõpetada juhuelektri igasugune toetamine soodustuste ja toetustega ning panna võrku destabiliseerivad tootjad kandma võrgu stabiliseerimise kulu.

Lõpetada praegusel viisil elektribörs, sest see toidab ainult spekulante inimeste röövimise hinnaga; ning lõpetuseks, kui loobume juhuelektri tootmise ja võrgus olemise eesmärgist, saab loobuda kümnetesse miljarditesse ulatuvast võrgu ümberehitamisest, mis tähendab, et võrgutasu tuleb kolinal alla. Kui sa ei pea maksma uute alajaamade, akupankade, stabiliseerimiste ja sageduse hoidmiste eest, muutub ülekandetasu võrreldes nüüdsega imetillukeseks.

Selliselt saadaks lahti kolhoosikorrast ja naastaks tagasi korruptsioonivaba, odava ja ilmselt siis nõukogude põlevkivijaamade järgi disainitud süsteemi juurde.
https://arvamus.postimees.ee/8409524/ma ... hoosikorra

[parkija]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : Rootsis eeldatakse 4GW mahus uute tuumajaamade ehitamise pakkumisi

Link : https://www.err.ee/1609931576/rootsis-e ... -pakkumisi

[ArdiS]

On keegi kursis, kuidas Lätis-Leedus tuumajaama rajamisplaanidega lood on?

[Kilo Tango]

On keegi kursis, kuidas Lätis-Leedus tuumajaama rajamisplaanidega lood on?

Pikka aega oli vaikus, sest:
1. Ignalina sulgemise järel oli Leedus rahvahääletus, kus rahvas ütles umbes midagi sellist, et "meile tuumajaamad üldiselt ei meeldi"
2. Läti arvas, et saab hakkama hüdro + gaasiga + muud taastuvenergiaallikad

Praegu peaks seis olema umbes selline:
Leedu: Valmistub aktiivselt, fookuses on uued tehnoloogiad (Newcleo) ja Leedu uuendatud Riiklik Energiasõltumatuse Strateegia näeb ette, et lõplik investeerimisotsus uue tuumajaama ehitamise kohta tehakse 2028.
Läti: Tellib uuringuid ja hoiab uksi lahti koostööks Eestiga.

[avrnbr]

Kuhugi on kadunud üliperspektiivseks ja lausa 1,4 kordselt eesti energiavajadust ületava biogaasi edulugu , kas lõppesid eu toetusrahad või biomass või mis juhtus ?

Sest nüüd on "Nokia" leiutatud:
https://www.err.ee/1609922252/vesinikut ... i-valgamaa

[Turist 47]

Kuhugi on kadunud üliperspektiivseks ja lausa 1,4 kordselt eesti energiavajadust ületava biogaasi edulugu , kas lõppesid eu toetusrahad või biomass või mis juhtus ?

Sest nüüd on "Nokia" leiutatud:
https://www.err.ee/1609922252/vesinikut ... i-valgamaa

Just, Nokia.
- Ministeeriumi ametnik arvab, et vesinikutoru on riigi majandusele vajalik - ...
- Elering - "... meil on võimalik selle pealt veidi tulu teenida".
- TalTech energiaekspert kommenteerib - " .. äkki viie või kümne aasta pärast tekib meil nii palju või isegi veel rohkem odavat elektrit, et seda on võimalik muundada vesinikuks ja saata sakslastele".

[parkija]

Jah , kõik ootavad õndsat võimalust millegi tulevikus äkki potentsiaali omava najal oma heaolu tagada ja kohe ning praegu , kusjuures selle heaolu tagab muidugi "anonüümne" maksumaksja .

Fermi tuumajaamaprojektis oli kaunis üheselt näidatud kuhu ja mil moel kasutatakse "ülejääv" energia / elektritoodang ning selleks oli sünteetiline kütus , mis ei nõua säilitamisel / hoiustamisel vesinikuga samal tasemel kulutusi .

Energeetikas riigi tasemel ei tohi mängida ideoloogiaga , riigi tasemel on oluline varustuskindlus ja energialane sõltumatus . Minu arvates kui mõni taksoteenust pakkuv ettevõte või kullerfirma soovib kasutada vesinikkütusel transporti , tuld ! kuid ilma maksumaksja toetuseta .Rajagu vesinikutootmine , jaotusvõrk , tanklad ja muu juurdekuuluv ja ikka ilma maksumaksja toeta .

Muide , kuidas on end õigustanud nüüdseks riigi omandusse jebitud Paldiski kandis asuv vedelgaasikai , kas sealt ikka gaasidefitsiidis eu roopale gaasi pumbatakse ?

[Jaanus2]

Vesinik ei ole ainult energiakandja, vaid ka tooraine tööstuslikes protsessides ja keemiatööstuses, seda just vesinikuna. Asendab paljudes protsessides ka fossiilset süsinikku. Kui soomlased tahavad seda toota-müüa ja sakslased osta-kasutada, siis ei tohiks meil midagi selle vastu olla, et toru läbi Eesti läheb ja meile selle eest transiiditasu makstakse, seda isegi siis, kui meil endal sinna torusse grammigi vesinikku omalt poolt lisada ei ole. Või on meil midagi selle vastu? Rikub kena vaadet ja tehke mujale?

[parkija]

Mul pole midagi selle vastu kui siit mõni toru läbi läheb ja "kassasse" rahavoog tekib , kuid praeguse pakasega kus pole rohelisest ja taastuvast tuuleenergiast mingit arvestatavat panust ja soome impordib elektrit , ma olen äärmiselt kahtlev selle projekti edukuses , see vesiniku tootmine saab toimuda vaid äärmiselt soodsa hinnaga elektri olemasolul .

[diesel]

võhikuna võiks arvata, et saksamaale pandud tuulik jahvatab suht samapalju elektrit kui soome oma.
seega iga kapitalist paneks vajadusel vesiniku tootmise sinna püsti, soome või eesti asemel.
säästab toru ehituse ja käigushoidmise raha. sellest võiks järeldada, et eestit läbivat rahatoru ei tule
ja sellest unistamise asemel võiks millegi mõistlikumaga tegeleda.