Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[lennumudelist]

P.S. Kui ilm sellisena jätkub, siis mina prognoosiks, et Venemaa naftaeksporti Läänemerel hakkab mõjutama üsna kompromissitu tegelane Ded Moroz. Soome laht jäätub korralikult ja ilma jääklassita paadid ei saa enam hakkama. Tõusev must joon on käesolev talv, kui sinisest alast välja pääseb, siis on tavatu olukord.

https://en.ilmatieteenlaitos.fi/ice-conditions

[Kriku]

Venemaa tegelikud sõjalised kulutused ületavad märkimisväärselt ametlikult deklareeritut, moodustades 2025. aastal ligikaudu poole riigieelarvest ja 10% sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Need andmed avaldas sel nädalal Saksamaa välisluure Bundesnachrichtendienst (BND). 2024. aastal olid Venemaa militaarkulud BND hinnangul umbes 200 miljardit eurot ja 2025. aastal võisid need prognoosi järgi ületada juba 240 miljardit eurot.

Vene sõjalised kulutused on pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse kasvanud igal aastal. Kuid Venemaa tõlgendus kaitsekuludest erineb märgatavalt NATO määratlusest. BND tehtud eelarveandmete analüüs näitab, et Vene militaareelarve on olnud viimastel aastatel kuni 66% suurem, kui seda on ametlikult esitatud. Arvesse võtmata jäetud kulud puudutavad näiteks Vene kaitseministeeriumi ehitusprojekte, sõjaväe IT-projekte ja ka armees teenijate sotsiaaltoetusi. Kogu seda raha ei kulutata Ukrainas sõdimiseks, vaid ka Vene sõjaliste võimete ülesehitamiseks ja kasvatamiseks – eelkõige NATO idatiiva läheduses. „Nendes arvudes materialiseerub konkreetselt Venemaa kasvav oht Euroopale,“ märgib BND.

Kuigi Venemaa majandus näitas pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse üles oodatust märksa suuremat vastupidavust ja kasvu, on see 2026. aasta alguseks jõudnud ikkagi stagnatsioonifaasi. Madalad naftahinnad, süvenev tööjõupuudus ja demograafiline kriis on viinud olukorrani, kus Kreml on sunnitud tõstma makse ja kärpima sotsiaaltoetusi, et rahastada jätkuvat sõjategevust. The Guardianis ilmunud pikemas Venemaa majandusseisu analüüsis 2026. aasta alguse seisuga leitakse, et just majandussurutise märgid on tinginud ka Venemaa esmakordse nõusoleku osaleda üle pika aja jälle rahukõnelustel. IMF on langetanud Venemaa majanduskasvu prognoosi 0,6%-le 2025. aastal ja 0,8%-le 2026. aastal. Need on madalaimad näitajad alates 2014. aasta Krimmi annekteerimisele järgnenud seisakust (jättes välja koroonapandeemia aja).

Fossiilkütuste maksutulu kattis 2022. aastal tervelt 40% Venemaa föderaaleelarvest. 2025. aasta esimese kolme kvartali andmetel oli see kukkunud 25% peale. Uurali nafta hind langes 2022. aasta alguse 90 dollarilt möödunud aasta lõpuks 50 dollarile barreli kohta. Vene majandust mõjutab ka eksporditurgude ahenemine. Kuigi Hiina, India ja Türgi suurendasid oma oste pärast 2022. aastat, ei asenda nad isegi koos sõjaeelset Euroopa turgu. India on viimasel ajal kaubandust Venemaaga vähendanud USA tolliähvarduste tõttu. Oma mõju on ka lääne Vene-vastastel sanktsioonidel, kuigi need ei ole suutnud Venemaa sõjapidamist peatada. Samuti ahendavad Moskva sissetulekuid droonirünnakud, mida Ukraina energiataristule korraldab.

Kreml on sõjamasina ülalpidamiseks Venemaa rahandussüsteemi ümber kujundanud, mis avaldab ränka survet ka lihtinimesele. Ettevõtte tulumaks tõusis mullu 20%-lt 25%-le, käibemaks tõusis uue aasta alguses 20%-lt 22%-le. Kehtestati ka kõrgemad tulumaksuastmed. Vene riigieelarves on raha ümber jagatud. Aastatel 2021–2025 kahanes eelarves toetuste ja pensionimaksete osakaal, samuti vähenesid taristuinvesteeringud ja subsiidiumide rahastamine ning haridus- ja tervishoiukulude osakaal. Vene keskpank peab esmatähtsaks võitlust inflatsiooniga ja on selleks hoidnud intressimääri kõrgel. Möödunud aasta detsembri otsusega on lühiajalise intressi määr 16%, aga vahepeal kerkis see ka 21% peale.

Lisaks sõjaolukorrale kõigutab Vene majanduse vundamenti demograafiline kriis. Viie aastaga vähenes rahvaarv kahe miljoni võrra. Selle taga on nii väike sündimus, sõjaohvrid kui ka väljaränne. Samas on tööpuudus ebatavaliselt väike (umbes 2%). See tähendab, et tööjõudu on Venemaal kõvasti puudu.

Venemaa valitsuslähedane majandusanalüüsi asutus makromajandusanalüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskus (ЦМАКП, forecast.ru) avaldas jaanuari lõpus ülevaate, mille kohaselt on riigi pangasektoris vormiliste tunnuste järgi alanud nii n-ö halbade laenude kriis kui ka laiem panganduskriis. Pankade probleemse vara ja laenuportfelli osakaal on ületanud 10% piiri. Eriti haavatav on Vene väike- ja keskmise suurusega ettevõtete sektor, kus probleemsete laenude osakaal on keskmiselt 19%. Ka eksportivate ettevõtete (eriti nafta-, gaasi- ja metallurgiasektori) laenuportfelli kvaliteet on järsult halvenenud. Viimasele on kaasa aidanud rubla kursi tugevnemine 2025. aasta jooksul.

Esialgu on kriisil latentne iseloom: see ei ole veel avalikult pinnale kerkinud. Sellel on analüüsikeskuse hinnangul kaks põhjust. Esiteks, pangad maskeerivad oma probleeme aegunud laenude tingimuste muutmise teel. Teiseks, kuna enamik Vene panku kuulub riigile, hoiab see esialgu ära laialdased pankrotid ja hoiustajate paanika. Hoiustajate põgenemise ehk süsteemse likviidsusriski tõenäosus püsib aga analüüsikeskuse hinnangul märtsini suur. Ka majanduslanguse tõenäosus on Venemaal sel aastal suur, hoiatab ЦМАКП.

Sõjavastaste vaadete tõttu emigratsioonis töötav vene ajakirjanik Dmitri Kolezev märkis Venemaa aasta alguse majandusseisu kommenteerides, et kriis on jõudnud reaalmajandusse ja mõjutab vahetult elanikkonna tarbimist. Venemaa keskpanga aruande kohaselt on regioonides märgata üleminekut odavamatele toodetele. Kesk-Venemaal moodustavad sooduspakkumised ja kampaaniatooted juba üle 50% kogu tarbimisest. See tähendab, et tarbijad on loobunud kallimatest ja ebaolulistest kaupadest. Ühtlasi prognoositakse pankrottide, koondamiste ja vallandamiste laine kasvu. Riiklikku abi pakutakse tõenäoliselt vaid võimulähedastele isikutele ja ettevõtetele, jättes samal ajal ülejäänud erasektori raskustesse.

Venemaa majandusseis ei ole siiski nii negatiivne, et Moskva üksi hakkaks seetõttu kohe Ukrainast taganema. Majandusteadlane Vladislav Inozemtsev leiab, et Kreml suudab rahatrüki, maksutõusude ja ettevõtete natsionaliseerimise kaudu rahastada sõda nii sel aastal kui ka tõenäoliselt 2027. aastal.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... -on-halvad

[ruger]

Endine ase justiitsminister uppus vanni

The former Deputy Minister of Justice of the Russia Sergey Tropin has been found dead in his Moscow apartment.

The authorities say he drowned in his bathtub

https://x.com/visegrad24/status/2019919887401898471

[kaugeltuuriv]

Varsti hakkavad rotid pesukausidesse uppuma,midagi vahelduseks avatud akendele ja hapule joogiveele.

[Sho]

Vaatan sageli klippe sellest, kuidas moskoovias elu pidevalt halvemaks läheb, hinnad ja maksud tôusevad, rahvas nuriseb.
Kollaps pole enam kaugel.
See kôik soojendab südant.
Aga kui siis lähemalt vaatan, et palju need hinnad ja maksud tôusevad, siis tuleb hirmuhigi otsa ette, et kas meie oleme juba kokku kukkumas? Sest meie hinnad ning maksud on kôrgemad veel.
Näiteks praegu nägin moskvalasi ulumas Ferrero Rocher kommide kôrval, et meeletult üle môistuse kallis, 1700 rubla. Meil Rimis veelgi kallim, 17 eurot.
Nutavad, et käibemaks tôuseb 22 protsendini. Aga meil on juba praegu 24%.
Kes kauem vastu peab?

[Kriku]

Aga palju noidsamuseid komme saab keskmise palga eest Moskvas ja meil?

[Sho]

Nujah, aga need kommid on importtoode ja nende hind idee kohaselt ei sôltu kohalikust palgast. Umbes sama hind igal pool.
Meil oli ka alguses vaese rikkuse ideoloogia, et olgu siis pealegi poodides kallis, aga vähemalt on olemas, siht on silme ees, küll sissetulekud kasvavad.

[ruger]

USA teeb juba orkidega diile

Ukrainian intelligence has learned of a $12 trillion economic cooperation agreement between the US and Russia.

This was revealed by President Volodymyr Zelenskyy during a meeting with journalists. These agreements, which the president referred to as the "Dmitriev Package," could raise issues related to Ukrainian sovereignty and security.

Zelenskyy emphasized that Ukraine will not support any agreements that violate the Ukrainian Constitution, particularly the recognition of Crimea as Russian territory.
Ukraine Now

https://x.com/jurgen_nauditt/status/2020085811618730236

[Luderi]

Aga palju noidsamuseid komme saab keskmise palga eest Moskvas ja meil?

Ja arvestada tuleb ka, et Piiter ning Moskva olid juba enne täiemahulist sissetungi väga kallid linnad. Sealsed palgad olid ka siis väga palju üle Orclandi keskmise. (Moskva oli vist isegi top 10 maailma kallima linna hulgas).
See oleks isegi petlikum, kui võtta, et Rae vald on Eesti keskmine.

Kuskilt peab see lollus seal kärisema hakkama. Krt mul see Ukraina viin 4 aasta tagasi ostetud, ootab ikka veel sõja lõppu

[kaugeltuuriv]

USA teeb juba orkidega diile

Ukrainian intelligence has learned of a $12 trillion economic cooperation agreement between the US and Russia.

This was revealed by President Volodymyr Zelenskyy during a meeting with journalists. These agreements, which the president referred to as the "Dmitriev Package," could raise issues related to Ukrainian sovereignty and security.

Zelenskyy emphasized that Ukraine will not support any agreements that violate the Ukrainian Constitution, particularly the recognition of Crimea as Russian territory.
Ukraine Now

https://x.com/jurgen_nauditt/status/2020085811618730236

Ütelge mulle,miks ma ei imesta Geeniuse meeskonna kasuahnuse üle.

[Kriku]

Lavrov vingub, et USA pole Venemaalt sanktsioone maha võtnud, kuigi Anchorage'is lepiti kokku koostöös: https://www.delfi.ee/artikkel/120434884 ... d#cxrecs_s .

[vilhelm]

Suurim Vene eluaseme-kinnisvara arendaja raskustes ja palub riigilt abi.

https://www.kommersant.ru/doc/8419496?from=top_main_1

[ruger]

Poola on ekspordi osas orkistanist mööda läinud...

With Russia’s oil exports collapsing and Poland’s economy booming, a major shift has occurred:

Poland has overtaken Russia in total export value

Russia: $373B
Poland: $377B

https://x.com/visegrad24/status/2020879860294402302

[vilhelm]

Metallurgiaettevõtted on raskustes ja riik hakkab vaatama, kuidas neid aidata. Juttu on kaevandamistasudest ja aktsiisidest vabastamisest.

https://www.vedomosti.ru/business/artic ... etallurgov

[Kilo Tango]

Noble Capital USA -s läheb Venemaa vastu kohtusse kuna orkidel on tsaaririigi ajal väljastatud võlakirjad välja ostmata. $25 mil on sedasi koos kogunenud intressiga kasvanud $225 mlrd peale. Raha tahetakse kätte saada venelaste külmutatud varade arvelt.

Selles cases on mitu epohhiloovat arengut. Jälgime põnevusega. Igatahes ma loodan väga et orkid saavad oma "meie tsaaririigi võlgu ei tunnista" jutu eest vastu hambaid.

https://dailygalaxy.com/2026/02/noble-c ... ist-bonds/