Vene-Ukraina rahu (käimasolevad konsultatsioonid, tulevik)

[Kilo Tango]

- https://www.nbcnews.com/world/ukraine/u ... rcna258002
Uus tähtaeg. Ukraina presidendi Zelenskõi sõnul teeb/tegi USA ettepaneku, et pooled lõpetaksid sõja juuniks.
...

Varasemad tähtajad on küll möödunud suuremate tagajärgedeta. Üksvahe loopis DT neid tähtaegu lausa nädalate kaupa. Kord oli aega 2 nädalat ja siis jälle 2 ja siis nädal.

[mongol]

Hakkab kohale jõudma äkki ka sinisilmsetele, et USA on hetkel lihtsalt paberil liitlane? Ka meil on sama olukord - Eesti on maailmatasemel ärimeeste maailmas mõttetu Ida-Euroopa riik.
Miks selle jaoks peaks Kentmanni tänav olema eraldi blokeeritud, ei tea. Natuke veider. Tegelegu ise oma turvalisusega, mitte meie (tänava) arvelt. Nii kõvad tegijad ei tohiks üldse midagi karta üleüldse..

[Walter2]

Miks selle jaoks peaks Kentmanni tänav olema eraldi blokeeritud, ei tea. Natuke veider. Tegelegu ise oma turvalisusega, mitte meie (tänava) arvelt. Nii kõvad tegijad ei tohiks üldse midagi karta üleüldse..

Ma olen selle peale alati imestanud kui suurt si...a ollakse siis maailmas kokku keeratud et selliseid meetmeid peab enda kaitseks rakendama?

[vaoinas]

Hakkab kohale jõudma äkki ka sinisilmsetele, et USA on hetkel lihtsalt paberil liitlane?

Ei hakka!
Siinsestki fooorumist on ju näha teatavad kaasfoorumlastest Trumpi pooldajad,
kes religioosse järjekindlusega püüavad iga järjekordse sita olematuks rääkida
küll valesid ja pooltõdesid kasutades, küll arutelu sohu juhtides.
Kui usk oranži jumalasse on suur, siis faktid küll ei sega.

[isonts]

Miks selle jaoks peaks Kentmanni tänav olema eraldi blokeeritud, ei tea. Natuke veider. Tegelegu ise oma turvalisusega, mitte meie (tänava) arvelt. Nii kõvad tegijad ei tohiks üldse midagi karta üleüldse..

Ma olen selle peale alati imestanud kui suurt si...a ollakse siis maailmas kokku keeratud et selliseid meetmeid peab enda kaitseks rakendama?

Nüüd on isegi viisakad tõkked. Ma mäletan, et 99 aastal Berliinis USA saatkonda külastades olin ikka väga üllatunud nähes kuidas kontsertina olid lahti tõmmatud seal tänavatel. Ma veel mõtlesin tookord, et keda nad seal nüüd nii hullult kardavad. Ma ei mäleta, kas sellel ajal ka olid sõidukite vastased tõkked seal tänava servas nagu täna on. Kentmannil pole ma okastraati kunagi näinud. Päris igapäev ma seal muidugi ei jaluta ka. Vbl mingi eriti tähtsa isiku liikumisel tõmmatakse tänav täitsa lukku..

[mart2]

Rahunege...
USA ja tema saatkondade rünne on oluliselt suurema sümboolse tähendusega kui näiteks Lesoto või Bhutani vastane tegevus.

Ja ega need küsimused ilmselt ei lahenda Vene-Ukraina rahu probleeme.

[Turist 47]

Huvi korral.

" Kas Euroopa Liit peaks telefoni haarama ja Putinile helistama? See sõltub sellest, kellelt küsida..."
https://www.euronews.com/my-europe/2026 ... ee-for-now

- Eelmisel nädalal saatis Macron oma diplomaatilise tippnõuniku, diskreetselt, Emmanuel Bonne'i Moskvasse...
Bonne naasis väidetavalt tühjade kätega (talle, vist, ei antud Putini telefoni numbrit?).
- Saksamaa on Putini "maksimaalsete nõudmiste" tõttu otsekõneluste vastu venemaaga.
- ... jne

Anonüümselt ütlevad ELi ametnikud ja diplomaadid, et debatt on muutunud tõsiseks, aga see toimub abstraktsel tasandil -ilma selge plaanita/nägemuseta.

[Kriku]

Ukraina plaanib kevadel presidendivalimiste ning rahvahääletuse korraldamist Venemaaga sõlmitava rahulepingu üle, vahendavad Briti ajalehe Financial Times allikad. Lehe andmetel on USA presidendi Donald Trumpi administratsioon seadnud julgeolekutagatiste eeltingimuseks, et Ukraina korraldaks valimised ja rahvahääletuse hiljemalt 15. maiks. Lehe allikate sõnul peaks Ukraina president Volodõmõr Zelenski andma valimistest ja rahvahääletusest teada 24. veebruaril, mil Venemaa täiemahulise sissetungi algusest möödub neli aastat.

Ukraina presidendi kantselei ei vastanud väljaande päringule.

https://www.err.ee/1609937849/ft-ukrain ... rraldamist

[Jaanus2]

Ootame siis 24. veebruarini, palju pole jäänud. Kuigi ei kujuta ette, kuidas see valimiste ja rahvahääletuse korraldamine sõja ja osalise okupatsiooni tingimustes käima peaks. Z. ise ka vist täpselt ei tea, aga peab ühele hullule meelejärgi olema, kasvõi näiliselt. Varem hullud keisrid lihtsalt sündisid, nüüd rahvas ise valib presidendiks ja siiani tundub neile, et polegi kõige hullem.

[Erureamees]

Kaasfoorumlased nahutasid mind teatud mõttes ka teenitult, aga minu idee polnud meie presidenti eksklusiivselt kritiseerida, vaid tendentsi, mis avaldub selles, et venelasi lastakse jälle tuppa kohtades, kust nad välja peksti. Võtame või igasugused spordi alaliidud ja võistluskeelud. Muude rahvusvaheliste organisatsioonidega on samuti. Kui venelastele välja näidata, et meil oleks nagu rohkem neid vaja on see juba ette kaotama minemine. Pole ju toimunud mingit nihet Venemaa seisukohtades, mis õigustaks vajadust nende ukse taga käia. Nii käitudes näitab Euroopa, et Venemaa on juba seda sõda võitmas. Kui Euroopa arvab, et ta saab selle probleemi vaiba alla pühkida siis näitab ta, et Münchenist pole midagi õpitud ja Neville Chamberlaini loorbereid himustavad paljud.

[Kriku]

Ukraina plaanib kevadel presidendivalimiste ning rahvahääletuse korraldamist Venemaaga sõlmitava rahulepingu üle, vahendavad Briti ajalehe Financial Times allikad. Lehe andmetel on USA presidendi Donald Trumpi administratsioon seadnud julgeolekutagatiste eeltingimuseks, et Ukraina korraldaks valimised ja rahvahääletuse hiljemalt 15. maiks. Lehe allikate sõnul peaks Ukraina president Volodõmõr Zelenski andma valimistest ja rahvahääletusest teada 24. veebruaril, mil Venemaa täiemahulise sissetungi algusest möödub neli aastat.

Ukraina presidendi kantselei ei vastanud väljaande päringule.

https://www.err.ee/1609937849/ft-ukrain ... rraldamist

Olevat jama:

„Valimiste kohta, kavatsuse kohta need 24ndal teatavaks teha – esimest korda kuulen. Esimest korda kuulsin ilmselt Financial Timesilt. Nüüd kuulen teist korda teilt,“ ütles Zelenskõi ajakirjanikele, vahendab UNIAN. Zelenskõi rõhutas, et valimisteni saab jõuda siis, kui on olemas kõik vastavad julgeolekugarantiid. „Ma olen alati öelnud, et valimiste küsimuse tõstatavad Ukraina ühed või teised partnerid. Ukraina ise ei ole kunagi seda tõstatanud, aga me oleme kindlasti valimisteks valmis. Ma olen öelnud, et seda on väga lihtne teha. Tehke ceasefire (relvarahu – toim) ja tulevad valimised,“ ütles Zelenskõi. Zelenskõi kordas, et jutt käib julgeolekuküsimustest.

Zelenskõi kommenteeris ka seda, kas valimiste korraldamiseks avaldatakse survet Valgest Majast. „Te teate, et Ameerika on valimiste küsimuse tõstatanud, mistõttu ei taha ma detailidesse laskuda. Muidu ähvardavad veel oma julgeolekugarantiidest loobuda. Ei, nad ei ähvarda julgeolekugarantiidest loobuda. Muide, nad ei seosta valimisi julgeolekugarantiidega,“ ütles Zelenskõi.

Zelenskõilt küsiti veel, kas ta saab kinnitada, et läbirääkimistel on Ukraina delegatsioon arutanud ameeriklastega kindlat kuupäeva, 15. maid, valimiste ja referendumi korraldamiseks. „Meie delegatsioon teab minu seisukohta, mis on selge, nad edastasid selle. Me oleme valmis tegema tööd mistahes graafikutega, mida Ameerika kolleegid pakuvad. Aga kui me tõstatame referendumi küsimuse, nagu ma juba ütlesin, peab olema arusaam relvarahust selle jaoks, sest referendum on struktuurilt nagu valimised, see tähendab, et on vaja julgeolekut. Sama asi, kui rääkida valimistest, veel kord: Ameerika pool ja mitte ainult, need, kes selle valimiste küsimuse tõstatavad – me ei ole valimiste vastu, aga ainult julgeolekutingimuste täitmise korral. Ja meie Ameerika kolleegid on seda meilt korduvalt kuulnud,“ ütles Zelenskõi.

https://www.delfi.ee/artikkel/120435642 ... rda-kuulen

[Kriku]

Eile teatas välisminister Lavrov, et Venemaale ei ole mitte kunagi 20 punktist koosnevat rahuplaani üle antud. Ta kordas nagu mantrat, et Alaskal saavutatud kokkulepete alusel oleks saanud rahulepingu kiiresti kokku panna. Ühtlasi kordas välisminister üle, et Venemaa sõjalise agressiooni eesmärgid Ukrainas jäävad muutumatuks ja ka seda, et Euroopa tegevus ei lase kompromisse rahulepingus saavutada.

Ukraina president survestas omalt poolt teatega, et läbirääkimiste järgmine voor on planeeritud 17. ja 18. veebruarile USA-s, kuid Venemaa ei ole seni veel kinnitanud seal osalemist. President Zelenskõi teatel on tema ameeriklaste ettepanekuga kohtumiseks nõus. Zelenskõi teatas ühtlasi, et Venemaa ei ole vastanud USA Abu Dhabis esitatud ettepanekule loobuda mõneks ajaks energeetikataristu sihtmärkide ründamisest.

https://arvamus.postimees.ee/8414591/ra ... avaldusega

[Kriku]

Vastab Ukraina presidendi kantselei nõunik Mõhhailo Podoljak:

Räägime rahukõneluste protsessist ka. Kas Abu Dhabis praegu toimuvad kohtumised on seni toonud ka mingeid konkreetseid tulemusi?

Minu arvates on igasugused läbirääkimised kasulikud, seega on hea, et need toimuvad. Need näitavad Ukraina konstruktiivset positsiooni ja meie jaoks on oluline seda ka demonstreerida. Me oleme juba palju ja üsna produktiivselt töötanud nii USA partnerite kui ka Euroopa partneritega.

Praegu on töös kolm paketti. Ainus pakett, mille suhtes need läbirääkimised ei ole olnud eriti edukad ja kus me ei ole väga kaugele jõudnud, on see, mis puudutab sõja lõpetamise valemit. Kaks teist paketti – Ukraina julgeolekugarantiid ning Ukraina taastamine – on läbi töötatud üsna edukalt ja nendega on olukord hea.

Venemaa delegatsiooni puhul – praegu näiteks Kostjukov ja teised Vene luurega seotud inimesed – võime öelda, et nad näitavad samuti üsna konstruktiivset ja produktiivset hoiakut. Kuid me peame meeles pidama, et Vene Föderatsioon ei lõpeta sõda ilma välise surveta, sest sõda on osa nende eksistentsist. Nad vajavad seda.

Aga tulles tagasi läbirääkimiste juurde: need on head selleks, et fikseerida kõigi osapoolte positsioonid ja panna kõik pooled, sealhulgas Venemaa, teatud tingimusi aktsepteerima. Samal ajal kogeme me Venemaa poolt jätkuvalt täiesti ebarealistlikke seisukohti, sest nad näevad sellest sõjast enda jaoks tulemusi. Ja me mõistame endiselt, et nad ei tee otsust sõda lõpetada enne, kui neid survestatakse.

Miks? Sest sõja hind Venemaa jaoks ei ole piisavalt kõrge – see peab tõusma. Venemaal on endiselt üsna mugav sõda pidada. Nad suudavad endiselt teenida tulu, müües oma kaupu ja tooraineid globaalsetel turgudel, ja mitte ainult seal. Me näeme praegu, et neile tekitab sõda pigem kasumit, mitte puudujääki, ning nad suurendavad samal ajal oma globaalset mõju. See peab lõppema.

Kolmanda punkti kohta, mida mainisite ja mis on seni lõpetamata – see jookseb vastu seina territoriaalküsimuses. Milline saaks rahulepe üldse välja näha olukorras, kus agressor esitab endiselt maksimaalseid nõudmisi, sealhulgas nõuab suveräänselt riigilt territooriumi?

See ongi probleem. Kõik need maksimaalsed nõudmised, mida te mainisite – Venemaa jätkab irratsionaalset käitumist. Ja kuni Venemaa selline on, ei saa tegelikult mingit konkreetset rahulepet sõlmida. Aga see ei tähenda, et Ukraina ei peaks läbirääkimisi jätkama. Ukraina peab neid jätkama ning kinnistama ja näitama oma positsiooni. Meie president ütles täna (4. veebruaril - toim.) taas, et me ei anna oma territooriume ära ja keegi ei hakka neid ära andma. Me ei tunnista neid kunagi Venemaa territooriumina. See ei tule kõne allagi. Neid alasid saab käsitleda ainult okupeeritud territooriumina, mille on okupeerinud Venemaa.

Probleem on aga selles, et praegu me lihtsalt ei suuda neid vabastada. See ei ole nii lihtne. Selleks oleks vaja teistsuguseid ressursse ja teistsugust survet Venemaale, mida me praegu ei näe. Mida me aga kindlasti saame praegu teha, on leppida kokku aktiivsete sõjategevuste peatamises ning lõpetada löögid teineteise vastu. Seejärel saame jätkata poliitilisi läbirääkimisi nii kaua, kui vaja. Ja need saavad olema pikad, sest see on väga keeruline küsimus.

Aga ma tahan veel kord rõhutada: Venemaa ei tee mingit kokkulepet, kui teda ei survestata tõsiselt. Nad jätkavad ainult panuste tõstmist ja esitavad üha ebarealistlikumaid nõudmisi, sest seni, kuni see sõda on neile majanduslikult kasulik ja toob tulu, ei loobu nad sellest. Me vajame tugevamaid sanktsioone ning meil on kriitiline vajadus ka suuremate sõjaliste tarnete järele, kui tahetakse, et see protsess päriselt edasi liiguks. Igal juhul peame me neid läbirääkimisi jätkama. Meil on selles protsessis väga aktiivne ja tugev vahendaja USA, ning Ukraina peab selles protsessis jätkama oma seisukoha esitamist.

Mainisite USA-d kui kolmandat osapoolt nendes läbirääkimistes, kuid Eestist vaadates on vahel raske aru saada, kummal pool USA tegelikult on. Kuidas näeb seda Ukraina juhtkond? Kas USA avaldab survet Ukrainale milleski, mida Ukraina ei taha või ei saa teha?

Ei, Ameerika Ühendriigid ei mängi Venemaa poolel. Jah, me võime mõnikord kuulda teatud retoorikat nende poolt, kuid USA tegevus näitab midagi täiesti muud. Me näeme, et Ameerika Ühendriigid töötavad aktiivselt selle nimel, et vähendada Venemaa mõju paljudes maailma piirkondades. Seda näeme Lõuna-Ameerikast, näiteks Venezuelast ja Kuubast rääkides, Lähis-Idas Liibanoni, Iraani ja Süüria kontekstis ning samuti Kesk- ja Ida-Aafrikas. Nad olid esimesed, kes hakkasid arestima Venemaa nn varilaevastiku naftatankereid. Samuti on paljude Ameerika tegevuste eesmärk Gröönimaal vähendada Venemaa mõju Arktikas, kus Venemaa on viimasel ajal ehitanud mitukümmend baasi. Venemaa tahab kontrollida Põhjamere marsruuti ja sealset kaubandust. USA ei soovi seda, nad tahavad Venemaad piirata.

Vaadake ka, mida on ameeriklased saavutanud India suunal – nad veensid Indiat ostma vähem Vene naftat. Varem importis India seda umbes 1,4 miljonit barrelit päevas. See number on nüüd kahanemas kuni umbes 0,6–0,7 miljoni barrelini päevas. See on märkimisväärne.

Teine asi on see «pehme diplomaatia», mida USA praktiseerib. Nad tahavad jätta ruumi nii Venemaale ka kui Ukrainale, et edasi rääkida, ja see on tark strateegia. Me kõik teame, et Putin kardab ainult kahte riiki maailmas – Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Seetõttu jätkab USA nende kõneluste algatamist ning jätab ruumi, kus me saame omavahel rääkida. Ukraina näitab jätkuvalt oma konstruktiivset positsiooni ning mul on tunne, et see on suurepärane strateegia, sest toob välja Venemaa täielikult mittekonstruktiivse seisukoha.

Ameerika Ühendriikidel on endiselt suur globaalne mõju, nad on jätkuvalt maailma üks suurimaid relvade ja mõju allikaid ning neil on suur mõju maailmaturul. Seetõttu on hea, et Ameerika Ühendriigid on meie poolel.

Teine oluline tegur on Euroopa. President Zelenskõi keskendus oma Davosi kõnes Euroopale ja saatis sõnumi, et Euroopa on teinud liiga vähe ja olnud liiga aeglane. Kas olete nüüd näinud Euroopa liidritelt mingeid konkreetseid märke, et see sõnum on kohale jõudnud?

Muidugi ei ole asi selles, nagu Euroopa ei teeks midagi. Euroopa teeb palju ja me hindame seda väga. Küsimus on pigem selles, et Euroopa ei ole enam sama mis täiemahulise sissetungi alguses. Nüüd mõistab Euroopa paremini riske kogu mandrile ja saab aru, et ta peab võtma suurema vastutuse. Aga probleem on bürokraatias ja väga aeglases otsustusprotsessis. Lisaks on teatud kollektiivne vastutamatus, kus keegi justkui ei vastuta täielikult.

Meie siin tunnetame sõda iga päev, ja sellepärast ütleski president seda, mida ta ütles. Ta tahtis, et Euroopa teeks kiiremaid otsuseid, reageeriks palvetele kiiremini ja tegutseks palju paremini. Euroopa peab seisma oma subjektsuse eest, sest me näeme, kuidas Venemaa – Putin ja välisminister Lavrov – Euroopast räägivad. Nad põlgavad Euroopat ja teevad seda täiesti avalikult. See ei ole hea. Zelenskõi rõhutas, et Euroopa peaks olema palju iseseisvam oma kaitse- ja julgeolekuarhitektuuri osas ning ei tohiks lasta sellistel inimestel nagu Ungari liider Orbán, kes on ise kõigi Euroopa Liidu hüvede saaja, samal ajal blokeerida väga palju häid algatusi. See on kahjulik.

https://www.postimees.ee/8412838/interv ... uhendriike

[Turist 47]

Politico. USA ei anna Ukrainale julgeolekugarantiisid enne, kui Putiniga on rahu sõlmitud. https://www.politico.com/news/2026/02/1 ... e-00779545
Venemaa nõudmiste /Ukraina vastuseist tõttu territooriumitest loobuda on/olevat rahuprotsess ummikus.
Tähtaegu, väidetavalt, netu.
Ukraina meedia samal teemal - https://censor.net/ua/news/3600371/gara ... valy-umovu

Venemaa, USA ja Ukraina uus läbirääkimiste voor toimub 17.-18. veebruaril Genfis.

Umerov avaldus ootustest - https://society.comments.ua/ua/news/dev ... 97242.html
Genfi voor peaks kujunema üheks pingelisemaks, kuna osapooled peavad kokku leppima mitmetes põhimõttelistes küsimustes, mis puudutavad sõjategevuse lõpetamist ja tulevast julgeolekuarhitektuuri.

Saksamaal algas Müncheni julgeolekukonverents. Kohal on 120 Riigi esindajad.

[Chupacabra]

Vaadates kui väikeseks on jäänud PURL mahud, siis võib oletada, et USAst on vaja väga väheseid asju (HIMARS ja Patriot raketid?). Luureinfost 2/3 tuleb Prantsusmaalt, lisaks annavad infot paljud teised. USA niisama ei anna Ukrainale midagi. Seega tekib küsimus, miks USA üldse mingeid rahuläbirääkimisi peab? Vaadates mis fantastilisi pakkumisi Putin Trumpile teeb (12 triljoni dollariline leping), siis pigem on tegemist mingite USA-Venemaa kaubanduslepingu läbirääkimistega. Miks ukrainlased seal üldse osalevad?