Kenasti numbriliselt väljendatud http://www.battlefield.ru/lendlease/intro.html
Kuid mainimata on toorainete kogused.
MARSSAL MANNERHEIMI ARHIIV
USA abi
Nõukogude Liidus avaldatud andmetel andsid Ameerika Ühendriigid N. Liidule Lend-Lease'i alusel materiaalset abi kogustes, mis on ära toodud tabelis:
http://www.hot.ee/lahingfoto/usaabi.htm
http://www.hot.ee/lahingfoto/usaabi.htm
Viimati muutis Vaikal, 28 Mär, 2005 8:52, muudetud 1 kord kokku.
Võitjal on alati õigus?
N Liidu ja USA suhetest rääkides tuleks eelkõige loobuda propagandast...
N Liit ostis USAst kolmekümnendail päris kõvasti kaupa sisse. Ning tehnoloogiaid. Soodsaks taustsüsteemiks sellele oli kindlasti üldine majanuslangus ning sellele järgnenud Roosvelti liberaalne majanuspoliitika. Aga venelased maksid oma kaupade eest täiesti tavalistel kaubanduslikel alustel - ettemaks pluss maksmine kauba kätte saamisel. Tänu majanduskriisile saadi osa asju väga odavalt kätte. Venelaste rahaallikad on teada - samal ajal müüdud ukraina vili ja muu selline, mis kutsus omakorda esile kohaliku näljahäda...
Sel perioodil ei teinud ameeriklased neile mingeid erilisi soodustusi ega takistusi. Miks sakslased sel ajal ameerikast midagi ei ostnud - lihtsalt raha ei olnud. Ning tehnoloogia ning teadmised olid kohapeal. lihtsam oli vähestest riigieelarve rahadest ning siselaenudest tellida kaupa oma töösturite käest.
Samal ajal ostside venelased aga tooteid ning tehnoloogiaid ka prantslastelt, inglastelt ning suht vähesel määral ka sakslastelt. keegi neist ei teinud mingeid suuri ning olulisi takistusi.
Venelaste tehnoloogia ostude kohta tegid jänkid ka mingeid kongressi uurimis ja muud sellist tsirkust (meeles on mingi jama nende Christie tankide ostuga seoses), aga sel ajal ei võtnud keegi seda tõsiselt.
Seoses Soome Talvesõjaga lõpetasid ameeriklased (ehk siis usa vennad
) kõik tehingud N Liiduga. Lisaks nn moraalsele embargole tähendas see ka kõigi n liidu päritoluga firmade pangaarvete arestimist ning seniste majandussuhete peatamist.
Kui sakslased tungisid Venemaale kallale 22. juunil 1941, siis esimesena lubas venelastele majandusabi Winston Churchill. Ta teatas sellest, et Ühendkuningriigid avavad oma Lend-Lease'i krediidiarve ka Venemaa tarnete jaoks. Vastav kokkulepe allkirjastati 26. juunil 1941. Tarned selle lepingu alusel algasid augustist 1941 (kahjuks ei oska öelda kas see tähendas kauba kättesaamist või teele saatmist
)
24. juunil 1941 avati usa pankades ka seni suletud olnud vene pangarved. nende alusel tehti kohe ka esimene tellimus. Kohe algasid ka läbirääkimised selle üle, et venelased saaks osaleda lend lease act'i alusel tarningutes.
Esimene ühisprotokoll venelaste osalusest selles majandusabi süsteemis allkirjastati aga alles 1. oktoobril 1941 Moskvas. Esimesed tarned selle raames tehti novembris 1941. Täpseid tarnemahte ning kuupäevi hetkel küll ei paku...
N Liit ostis USAst kolmekümnendail päris kõvasti kaupa sisse. Ning tehnoloogiaid. Soodsaks taustsüsteemiks sellele oli kindlasti üldine majanuslangus ning sellele järgnenud Roosvelti liberaalne majanuspoliitika. Aga venelased maksid oma kaupade eest täiesti tavalistel kaubanduslikel alustel - ettemaks pluss maksmine kauba kätte saamisel. Tänu majanduskriisile saadi osa asju väga odavalt kätte. Venelaste rahaallikad on teada - samal ajal müüdud ukraina vili ja muu selline, mis kutsus omakorda esile kohaliku näljahäda...
Sel perioodil ei teinud ameeriklased neile mingeid erilisi soodustusi ega takistusi. Miks sakslased sel ajal ameerikast midagi ei ostnud - lihtsalt raha ei olnud. Ning tehnoloogia ning teadmised olid kohapeal. lihtsam oli vähestest riigieelarve rahadest ning siselaenudest tellida kaupa oma töösturite käest.
Samal ajal ostside venelased aga tooteid ning tehnoloogiaid ka prantslastelt, inglastelt ning suht vähesel määral ka sakslastelt. keegi neist ei teinud mingeid suuri ning olulisi takistusi.
Venelaste tehnoloogia ostude kohta tegid jänkid ka mingeid kongressi uurimis ja muud sellist tsirkust (meeles on mingi jama nende Christie tankide ostuga seoses), aga sel ajal ei võtnud keegi seda tõsiselt.
Seoses Soome Talvesõjaga lõpetasid ameeriklased (ehk siis usa vennad
) kõik tehingud N Liiduga. Lisaks nn moraalsele embargole tähendas see ka kõigi n liidu päritoluga firmade pangaarvete arestimist ning seniste majandussuhete peatamist.Kui sakslased tungisid Venemaale kallale 22. juunil 1941, siis esimesena lubas venelastele majandusabi Winston Churchill. Ta teatas sellest, et Ühendkuningriigid avavad oma Lend-Lease'i krediidiarve ka Venemaa tarnete jaoks. Vastav kokkulepe allkirjastati 26. juunil 1941. Tarned selle lepingu alusel algasid augustist 1941 (kahjuks ei oska öelda kas see tähendas kauba kättesaamist või teele saatmist
)24. juunil 1941 avati usa pankades ka seni suletud olnud vene pangarved. nende alusel tehti kohe ka esimene tellimus. Kohe algasid ka läbirääkimised selle üle, et venelased saaks osaleda lend lease act'i alusel tarningutes.
Esimene ühisprotokoll venelaste osalusest selles majandusabi süsteemis allkirjastati aga alles 1. oktoobril 1941 Moskvas. Esimesed tarned selle raames tehti novembris 1941. Täpseid tarnemahte ning kuupäevi hetkel küll ei paku...
Majanduslik abi
Kas on kuskil olemas numbrid, kui palju Saksa majandus ja armee sai igasugust kraami okupeeritud Tchehhilt, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Hollandist, Kreekast, Taanist, Norrast, Jugoslaaviast, Belgiast samuti selle satelliitideks olevatelt Austriast, Rumeeniast, Hungarilt, Soomest, Bulgaariast. Sellele lisaks ka see mida need said NLiidu okupeeritud aladelt.
Minule millegipärast tundub et nende riikide poolt saabuv kraam moodustas palju suurima osa Saksamaa majanduses, kui see mis oli lend-lease NLiidu jaoks.
Minule millegipärast tundub et nende riikide poolt saabuv kraam moodustas palju suurima osa Saksamaa majanduses, kui see mis oli lend-lease NLiidu jaoks.
Majanduslik abi
Saksamaa ostis kogu kraami, nii oma töösturitelt kui liitlasriikidelt. NL välisabi tuli (vähemalt suurem osa) järelmaksuga ja ka NL kodumaise tootmise korral polnud tegu tavapärase ostu-müügiga.
Saksamaa puhul võib rääkida osalisest odava võõrtööjõu kasutamisest, Venemaa peaasjalikult ainult odavat tööjõudu kasutaski (ei puhkepäevi, "ausat" palka jne).
Mis puutub mujalt saadud materjalide, varustuse jne osakaalu Saksa või Vene majanduses, siis selle kohta ei julge midagi väita. Kindlasti sai ühikuliselt Venemaa mujalt kraami rohkem kui Saksamaa, lisaks sai Venemaa selle praktiliselt abi korras ja Saksamaa ostis.
Samas oli Vene enda majanduslik võimsus (tööstustoodangu maht) oluliselt suurem kui Saksamaal, nii et osatähtsuse osas võib (aga ei pruugi) denisil täitsa õigus olla, ehk siis jõhkralt lihtsustatult - kui anda 2000 EEK kuus saavale tudengile 1000 EEK on see osakaalu mõttes oluliselt rohkem kui anda 15000 teenivale inimesele 3000 EEK.
Saksamaa puhul võib rääkida osalisest odava võõrtööjõu kasutamisest, Venemaa peaasjalikult ainult odavat tööjõudu kasutaski (ei puhkepäevi, "ausat" palka jne).
Mis puutub mujalt saadud materjalide, varustuse jne osakaalu Saksa või Vene majanduses, siis selle kohta ei julge midagi väita. Kindlasti sai ühikuliselt Venemaa mujalt kraami rohkem kui Saksamaa, lisaks sai Venemaa selle praktiliselt abi korras ja Saksamaa ostis.
Samas oli Vene enda majanduslik võimsus (tööstustoodangu maht) oluliselt suurem kui Saksamaal, nii et osatähtsuse osas võib (aga ei pruugi) denisil täitsa õigus olla, ehk siis jõhkralt lihtsustatult - kui anda 2000 EEK kuus saavale tudengile 1000 EEK on see osakaalu mõttes oluliselt rohkem kui anda 15000 teenivale inimesele 3000 EEK.
denis23
See oli iseenesest hea küsimus, see kui palju Saksa abi sai
Mul on väga kahju, et ma ei mäleta kust ma seda infot lugesin(otsin seda juba). Aga seal oli kirjas, et Saksa sai tunduvalt vähem abi oma liitlastelt, kui venemaa. Oli ka see vahe numbrites ära toodud ja see vahe oli košmaarne. Tööjõust ei maksa muidugi ültse rääkida. Tavaline venemaa elanik oli ju sel ajal riigi orjaks tehtud. Saksamaal see päris nii ei olnud.
Saksa liitlased ei olnud pooltki seda, mis vene omad. Punaste kõige vägevam tegu II maailmasõjas olitki liitlased. See, et suudeti selliste riikidaega nagu USA ja britid liit teha. Vaata, mis arvamusel lääne maailm kommudest oli.
See oli iseenesest hea küsimus, see kui palju Saksa abi sai
Mul on väga kahju, et ma ei mäleta kust ma seda infot lugesin(otsin seda juba). Aga seal oli kirjas, et Saksa sai tunduvalt vähem abi oma liitlastelt, kui venemaa. Oli ka see vahe numbrites ära toodud ja see vahe oli košmaarne. Tööjõust ei maksa muidugi ültse rääkida. Tavaline venemaa elanik oli ju sel ajal riigi orjaks tehtud. Saksamaal see päris nii ei olnud.
Saksa liitlased ei olnud pooltki seda, mis vene omad. Punaste kõige vägevam tegu II maailmasõjas olitki liitlased. See, et suudeti selliste riikidaega nagu USA ja britid liit teha. Vaata, mis arvamusel lääne maailm kommudest oli.
Siin peaks vist olema enam-vähem täielik loetelu materjalidest, pooltoodetest ning toodetest mida USA Lend-Lease'i alusel N Liidule tarnis...
http://www.geocities.com/mark_willey/lend.html
http://www.geocities.com/mark_willey/lend.html
Aga siis ei tohi unustada ka neid miljoneid orjad keda jõuga veeti sunnitööle Saksamaale - nende hulgas ka näiteks minu naise vanaema, kes oli tol ajal 17 aastane
Minu isa on ühe venekeelse paberi järgi,(mis kannab 1953 aasta kuupäeva) sündinud 1924 aastal ENSV- s Võru rajoonis.
Kommentaarid on vist liigsed -denis?
Viimasest kommentaarist pole eriti aru saanud.
NLiidu aladelt inimeste saatmine III Reichi oli massilline.
Tõsi küll, ajaloo tõe huvides, memm läks sinna vabatahtlikult, kuna tema külas oli selline nälg ja terror et ei olnud võimalik normaalselt elada.
Töötas Lääne Saksamaal suures põllumajanduses. Ja üldiselt suhtumine vanema abielupaari poolt oli päris hea. Nooremapoolsed pereliikmed, eriti need kelle mehed olid idarindel suhtusid halvemini.
Siis rääkis ka sellest kuidas poolakad nende loomavagunitest koosneva rongi jooti raudteejamal mingi veega, millest osa päras suri. Aga ma ei tea, tundub kuidagi "fairy-tale" moodi
Aga kokkuvõttes tema juttu järgi pidi ikka võrreldes Pskovi külaga üks paras sanatoorium olla.
Siis kui hakkas koju sõitma sai kingituseks igasugust kraami ka kauba peale.
Samas, rääkis ta et tema vend kes satus maaalusesse tehasse tööle pidi igasugused õudusi üle elama.
NIng muide, vägistamisest, rääkis sellest kuidas afroameeriklased 1945 okupeeritud territooriumil vägistasid kõik mis liigub
NLiidu aladelt inimeste saatmine III Reichi oli massilline.
Tõsi küll, ajaloo tõe huvides, memm läks sinna vabatahtlikult, kuna tema külas oli selline nälg ja terror et ei olnud võimalik normaalselt elada.
Töötas Lääne Saksamaal suures põllumajanduses. Ja üldiselt suhtumine vanema abielupaari poolt oli päris hea. Nooremapoolsed pereliikmed, eriti need kelle mehed olid idarindel suhtusid halvemini.
Siis rääkis ka sellest kuidas poolakad nende loomavagunitest koosneva rongi jooti raudteejamal mingi veega, millest osa päras suri. Aga ma ei tea, tundub kuidagi "fairy-tale" moodi
Aga kokkuvõttes tema juttu järgi pidi ikka võrreldes Pskovi külaga üks paras sanatoorium olla.
Siis kui hakkas koju sõitma sai kingituseks igasugust kraami ka kauba peale.
Samas, rääkis ta et tema vend kes satus maaalusesse tehasse tööle pidi igasugused õudusi üle elama.
NIng muide, vägistamisest, rääkis sellest kuidas afroameeriklased 1945 okupeeritud territooriumil vägistasid kõik mis liigub
denis23
venelased peale sõda olevat lugenud ka need miljonid poolakad oma orjadeks. Lisaks olid N-Liidu endised kodanikud vene ajaloolaste arusaama järgi ka vabatahtlikult saksa abiteenistusse asunud eestlased, lätlased, leedukad. Palju oli neid vene tsiviilisikuid, kes elasid venemaal vene riigi piirides ja keda viidi sunduslikult kodust vastu nende tahtmist Saksamaale. Nii nagu eestlasi küüditati siberisse? Mis sai neist venelastest hiljem, kui punaarmee vallutas Reichi?
venelased peale sõda olevat lugenud ka need miljonid poolakad oma orjadeks. Lisaks olid N-Liidu endised kodanikud vene ajaloolaste arusaama järgi ka vabatahtlikult saksa abiteenistusse asunud eestlased, lätlased, leedukad. Palju oli neid vene tsiviilisikuid, kes elasid venemaal vene riigi piirides ja keda viidi sunduslikult kodust vastu nende tahtmist Saksamaale. Nii nagu eestlasi küüditati siberisse? Mis sai neist venelastest hiljem, kui punaarmee vallutas Reichi?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist