Me262 ja Me163 vägitükkidest teavad vist kõik lennuhuvilised. Aga ma olen kuskilt kuulnud, et veel enne sõja lõppu olla inglastel lisaks Gloster"Meteorile" olnud täiesti olemas ka DeHavilland"Vampire" ja ameeriklastel P80. Viimased olla toodud enne sõja lõppu Itaaliasse, aga lahingsse nad ei jõudnud, sest sõda sai napilt läbi.
Aga mis sai Arado234-st? Palju neid toodeti? Kas neid sõjategevuses kasutati?
Kuidas käis käsi Gloster"Meteoril"? Ei ole nagu kuulnud, et nendega sakslaste kallal midagi korda oleks saadetud.
Reaktiivlennukid ilmasõjas.
Reaktiivlennukid ilmasõjas.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Algaks siis inglastest 
Meteor Mk I tootsid nad 20 eksemplari, milledest 12 läksid nende esimesele reaktiivlennukitega relvastatud üksusele - 616. eskadrillile.
Üksus sai omale Meteor'id 1944. a. juunis ning asus neil tegutsema Londoni õhutõrjes V1 tiibrakette jahtides. Tänus suurele kiirusele ning kahuritest koosnenud võimsale relvastusele olid üsna edukad. Kuid loomulikult tuli ekspluatatsiooni käigus välja mitmeid probleeme, mis järgmiste mudelite juures tuli parandada. Ning seetõttu järgmiste lennukite ehitamine venis.
Kui sakslased olid juba tõrjutud nii kaugele, et tiibrakettide oht Londonilt kadus, siis hakati tegema plaane ka 616. eskadrilli mandrile saatmiseks. Alustuseks saadeti üks 4-lennukiline lüli Hollandisse, kus selle ülesandeks oli peamiselt oma vägede tutvustamine uudse lennukiga. Lennukid olid värvitud valgeks, lendasid ainult oma vägede poolt hõivatud territooriumi kohal. Sakslaste vägede kohale lendamine oli keelatud.
1945. a. alguses toodi kogu ülejäänud eskadrill ka mandrile ning neid kavatseti kasutada hävitus-pommituslennukitena. Ei ole siiski kuulnud midagi erilist nende kasutamisest. Ilmselt eelistati sellist kallist ning haruldast relva hoida ning kasutada pigem oma vägede moraali tõstmiseks.
1945. a. alguses valmisid ka esimesed Meteor Mk III seeria lennukid ning eskadrill istus neile ümber. Enne sõja lõppu jõudis Meteor'id omale saada ka 503. eskadrill, aga see lahingtegevuse piirkonda ei jõudnudki...
Vampire Mk I esimene seerialennuk sooritas esmalennu 20. mail 1945. Sõja lõppemise tõttu tõmmati aga tootmisplaane kõvasti kokku ning esimene üksus (247. eskadrill) istus Vampire'eile alles 1946. aasta märtsis...
Meteor Mk I tootsid nad 20 eksemplari, milledest 12 läksid nende esimesele reaktiivlennukitega relvastatud üksusele - 616. eskadrillile.
Üksus sai omale Meteor'id 1944. a. juunis ning asus neil tegutsema Londoni õhutõrjes V1 tiibrakette jahtides. Tänus suurele kiirusele ning kahuritest koosnenud võimsale relvastusele olid üsna edukad. Kuid loomulikult tuli ekspluatatsiooni käigus välja mitmeid probleeme, mis järgmiste mudelite juures tuli parandada. Ning seetõttu järgmiste lennukite ehitamine venis.
Kui sakslased olid juba tõrjutud nii kaugele, et tiibrakettide oht Londonilt kadus, siis hakati tegema plaane ka 616. eskadrilli mandrile saatmiseks. Alustuseks saadeti üks 4-lennukiline lüli Hollandisse, kus selle ülesandeks oli peamiselt oma vägede tutvustamine uudse lennukiga. Lennukid olid värvitud valgeks, lendasid ainult oma vägede poolt hõivatud territooriumi kohal. Sakslaste vägede kohale lendamine oli keelatud.
1945. a. alguses toodi kogu ülejäänud eskadrill ka mandrile ning neid kavatseti kasutada hävitus-pommituslennukitena. Ei ole siiski kuulnud midagi erilist nende kasutamisest. Ilmselt eelistati sellist kallist ning haruldast relva hoida ning kasutada pigem oma vägede moraali tõstmiseks.
1945. a. alguses valmisid ka esimesed Meteor Mk III seeria lennukid ning eskadrill istus neile ümber. Enne sõja lõppu jõudis Meteor'id omale saada ka 503. eskadrill, aga see lahingtegevuse piirkonda ei jõudnudki...
Vampire Mk I esimene seerialennuk sooritas esmalennu 20. mail 1945. Sõja lõppemise tõttu tõmmati aga tootmisplaane kõvasti kokku ning esimene üksus (247. eskadrill) istus Vampire'eile alles 1946. aasta märtsis...
...ameeriklased...
Nende esimene relvastusse võetud reaktiivlennuk oli tegelikult P-59 Airacomet. Kuid seda võib tänapäeva mõistes nimetada pigem tehnoloogia demonstraatoriks, kui lahinglennukiks. Jänkid tootsid neid 1944. a. jooksul 66 tükki, kuid said ka ise väga hästi aru end lahinguväljale sellest asja ei ole. Kasutati treeningüksustes lendurite ümberõppeks.
P-80 valmis oktoobris 1944 13 esimest eelseeria masinat. Ning kaks neist saadeti tõesti Itaaliasse, et katsetada neid ka lahingolukorras. Kuid jäid hiljaks.
Kuid ameeriklastel olid käsutada hoopis teised tootmisvõimsused kui brittidel. Sõja lõppemise hetkel olid neil olemas tootmisplaanid ning tellimused 5000 P 80 tootmiseks. Sõja lõpp kärpis neid plaane tugevalt, kuid toodeti neid ikka 2000 eksemplari...
Nende esimene relvastusse võetud reaktiivlennuk oli tegelikult P-59 Airacomet. Kuid seda võib tänapäeva mõistes nimetada pigem tehnoloogia demonstraatoriks, kui lahinglennukiks. Jänkid tootsid neid 1944. a. jooksul 66 tükki, kuid said ka ise väga hästi aru end lahinguväljale sellest asja ei ole. Kasutati treeningüksustes lendurite ümberõppeks.
P-80 valmis oktoobris 1944 13 esimest eelseeria masinat. Ning kaks neist saadeti tõesti Itaaliasse, et katsetada neid ka lahingolukorras. Kuid jäid hiljaks.
Kuid ameeriklastel olid käsutada hoopis teised tootmisvõimsused kui brittidel. Sõja lõppemise hetkel olid neil olemas tootmisplaanid ning tellimused 5000 P 80 tootmiseks. Sõja lõpp kärpis neid plaane tugevalt, kuid toodeti neid ikka 2000 eksemplari...
Viimati muutis nublu, 04 Apr, 2005 5:32, muudetud 1 kord kokku.
Arado 234 Blitz
Esialgselt telliti Arado kui relvastamata luurelennuk. Ning sellistena valmisid ka esimesed prototüübid. Siis tuli führeril uus "nägemus" ning lennuk tuli ümberkonstrueerida kiireks pommituslennukiks.
Nii jõudiski seeriasse Ar 234B, esimene tellimus oli 200 lennukile, see täideti detsembris 1944. Järgmisel aastal toodeti veel 20 sama tüüpi lennukit (tegelikult olid seal veel mitmed alamtüübid, mis jätaks kõrvale).
Veel ehitati lennukist ka 4-mootoriline versioon Ar 234C, milliseid jõuti toota 14 eksemplari, mis aga sõjaväkke ei jõudnudki.
Esimesed lahinglennud sooritati juba Ar 234 viiendal prototüübil. Luurelennud liitlaste Normandia sillapea kohal augustis 1944. Kus Blitz demonstreeris tõesti oma (välgu)kiirust ning oli praktiliselt puutumatu.
Ainuke üksus kelle relvastusse Blitz jõudis, oli KG 76. Ei oska ütelda mitu selle gruppi ja salka jõudis need relvastusse võtta. Igatahes esimesed lennud Blitz pommituslennukeil tehti 1944. a. detsembris sakslaste Ardennide rünnaku ajal. Palju neid lende ilmselt teha ei jõutud, sest juba 1945. a. märtsist eskaader praktiliselt lõpetas lendamise. Sooritati vaid üksikuid lahinglende..
Esialgselt telliti Arado kui relvastamata luurelennuk. Ning sellistena valmisid ka esimesed prototüübid. Siis tuli führeril uus "nägemus" ning lennuk tuli ümberkonstrueerida kiireks pommituslennukiks.
Nii jõudiski seeriasse Ar 234B, esimene tellimus oli 200 lennukile, see täideti detsembris 1944. Järgmisel aastal toodeti veel 20 sama tüüpi lennukit (tegelikult olid seal veel mitmed alamtüübid, mis jätaks kõrvale).
Veel ehitati lennukist ka 4-mootoriline versioon Ar 234C, milliseid jõuti toota 14 eksemplari, mis aga sõjaväkke ei jõudnudki.
Esimesed lahinglennud sooritati juba Ar 234 viiendal prototüübil. Luurelennud liitlaste Normandia sillapea kohal augustis 1944. Kus Blitz demonstreeris tõesti oma (välgu)kiirust ning oli praktiliselt puutumatu.
Ainuke üksus kelle relvastusse Blitz jõudis, oli KG 76. Ei oska ütelda mitu selle gruppi ja salka jõudis need relvastusse võtta. Igatahes esimesed lennud Blitz pommituslennukeil tehti 1944. a. detsembris sakslaste Ardennide rünnaku ajal. Palju neid lende ilmselt teha ei jõutud, sest juba 1945. a. märtsist eskaader praktiliselt lõpetas lendamise. Sooritati vaid üksikuid lahinglende..
Ar 234 praktilised lennud algasid 1944. a. oktoobris Põhja-prantsusmaa ja novembris Inglismaa kohal. luurelennud tehti 9-10 km kõrgusel. Vastase õhutõrjele ja hävitajatele oli lennuk kättesaamatu!
1944/45 peetud Ardennide lahingutes kasutati ka Ar-234sid. Neilt heideti pomme nii horisontaallennul kui pikeerides. Pommišahti AR-234 ei olnud, pommid riputati kere ja mootorite alla. See masin oli tõesti hea, aga siiski vähe toores. Kahju, et sakslased selle leiutamisega vähe hiljaks jäid.
1944/45 peetud Ardennide lahingutes kasutati ka Ar-234sid. Neilt heideti pomme nii horisontaallennul kui pikeerides. Pommišahti AR-234 ei olnud, pommid riputati kere ja mootorite alla. See masin oli tõesti hea, aga siiski vähe toores. Kahju, et sakslased selle leiutamisega vähe hiljaks jäid.
Anton - horridoo!
Üks ilus fotomontaaž minu mudelist ja lennuvälja aerofotost:
http://www.pilt.ee/photo/165307/3058390/
http://www.pilt.ee/photo/165307/3058390/
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
canislupus
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Reaktiiv kaljapütt-
sturmkommando
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
Jah, kaljapütt sai tehtud vist 10aasta vanuses poolikust sitapaberirulli südamikust ja mingist mänguauto raamist. Veepaak oli jupp kollast vildikat, aga on kaduma läinud, paljad paberiribad lipendavad tündri katusel.
Aga tegija riist on ikka see: http://album.ee/?o=208151922
neli annihillaatorit ja kuus prootontorpeedot ületavad igasugused reaktiivfugasssibipütid.
Teisest küljest, kui ikka sinna pütti paar kantmeetrit nitroglütseriini tankida...
Aga tegija riist on ikka see: http://album.ee/?o=208151922
neli annihillaatorit ja kuus prootontorpeedot ületavad igasugused reaktiivfugasssibipütid.
Teisest küljest, kui ikka sinna pütti paar kantmeetrit nitroglütseriini tankida...
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
canislupus
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
.
Sai teemale nigel pealkiri, oleks pidanud panema "Eksootilised lennukid..."
Lihtsalt tekkis küsimus, kas Dornier 335-t lahingutes kasutati? On selline kummaline agregaat, kahe propelleriga, üks tõmbab, teine tõukab. Muidu tundub masin igati tegija olevat: suurus umbes FW190 mõõtu, pikem veidi, kiiruse lagi miskit 700 ja kannab tonni pomme. CombatFlightSimulatorIII-s oli temaga väga hea laamendada, tõmme oli metsik ja juhitavus ka hea. Sellised ründelennukid oleks Mustangide käest probleemideta lesta tõmmanud.
Lihtsalt tekkis küsimus, kas Dornier 335-t lahingutes kasutati? On selline kummaline agregaat, kahe propelleriga, üks tõmbab, teine tõukab. Muidu tundub masin igati tegija olevat: suurus umbes FW190 mõõtu, pikem veidi, kiiruse lagi miskit 700 ja kannab tonni pomme. CombatFlightSimulatorIII-s oli temaga väga hea laamendada, tõmme oli metsik ja juhitavus ka hea. Sellised ründelennukid oleks Mustangide käest probleemideta lesta tõmmanud.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Sipelgasiil?
Kuskilt jäi hoopis meelde mingi väiksema kindrali vabandamine suurema kindrali ees, kui see nägi, kuidas 3 Fw190 ei sanud hakkama ühe IL2-ga.
See kõlas "Eks proovige sipelgakaru persest hammustada!"
Muide üks tõsiselt lahe riistapuu on lendtank Me262, millel on peal üks 50mm suurtükk, mis laseb üksikpaukudega. CFS-is on sellega ikka väga naljakas pommitajaid küttida. Mustange on vist hoopis mõttetu taga ajada... Aga sellistest pole ma varem kuulnudki. Olid nad päriselt ka olemas või?
Kuskilt jäi hoopis meelde mingi väiksema kindrali vabandamine suurema kindrali ees, kui see nägi, kuidas 3 Fw190 ei sanud hakkama ühe IL2-ga.
See kõlas "Eks proovige sipelgakaru persest hammustada!"
Muide üks tõsiselt lahe riistapuu on lendtank Me262, millel on peal üks 50mm suurtükk, mis laseb üksikpaukudega. CFS-is on sellega ikka väga naljakas pommitajaid küttida. Mustange on vist hoopis mõttetu taga ajada... Aga sellistest pole ma varem kuulnudki. Olid nad päriselt ka olemas või?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline