ROA õhuvägi

[Igor]

Esimene katse moodustada ROA idaeskadrill oli ette võetud 1942. a. augustis Abwehrgruppe-203´s teeninud endiste Punaarmee komandööride poolt. Peamisteks organisaatoriteks olid Punaarmee lennuväe endised ohvitserid kapten F.Ripušinski ja major Filatov. Formeeritavasse idaeskadrilli tulid 9 lendurit, 4 radisti, 9 tehnikut ja muid erialameest. Teine katse formeerida ROA lennuväeüksust tuli oberstleitnant Holters´i initsiatiivil septembris 1943. Isikkoosseisu värbamisega tegeles ROA polkovnik V.Maltsev. Alguses eskadrillis teenisid 15 lendurit-vabatahtliku, nende hulgas ka endine NSVLi kangelane vanemleitnant B.Antilevski. Eskadrilli ülemaks oli määratud ROA kapten M.Tarnovski (endine valge emigrant). 1943. a. maikuuni tegutsesid eskadrillis kolm lennugruppi (28 lendurit). 1944 jaanuarist tegutses eskadrill lennugruppi „Ostland“ koosseisus Dünaburgi piirkonnas ning märtsist 1944 Lida piirkonnas. Alguses kuulusid eskadrilli koosseisu 9 lennukit U-2, Go 145, Ar 66, hiljem anti 3 lennukit juurde. 1944. a. suvel eskadrillis oli 79 meest, neist 14 lendurit. Ülesanded: maastiku luure teostamine ja pildistamine, luurelennud, partisanilaagrite avastamine, ründamine ja hävitamine. Kuni eskadrilli laiali saatmiseni tehti u. 500 lahingulendu ehk iga lenduri peale 35 – 50 lendu. Kaotused: 3 lennukit, 9 meest surnutena ning 12 haavatutena. Laialisaatmise põhjus oli see, et 3 lennukit lendasid partisanide poolele üle (tegelik põhjus – GeStaPo intriigid idaeskadrilli juhtkonna suktes ning kapten Tarnovski arest seoses tema kuulumisega NTSi põrandaalusse parteisse).
Mais 1944 eskadrillis teenisid:
Ülem – kpt M.Tarnovski;
Staabiülem – kpt V.Uniševski;
Luftwaffe sideohvitser – Oberleutnant W.Duus;
Ülema abi – ROA ltn V.Šijan;
Staabiülema abi – ROA ltn P.Pesigolovets;
Lendurid: ROA kpt V.Rubljevik, ROA ltn V.Moskalets, ROA ltn P.Tškauseli, ROA al-ltn A.Karapetjan, ROA al-ltn A.Skobtšenko, ROA al-ltn A.Solovjev, ROA al-ltn V.Tšerepanov
Eskadrillis teenisid ka endine NSVLi kangelane ROA kapten S.Bõtškov ja naislendur major S.Sitnik.
Kokku Luftwaffes teenisid 11300 HiWis (seisuga 15.03.1943) ja 17 600 (1.12.1943)
Kokku sõja ajal Luftwaffe abiteenistusest käisid läbi 50 000-60 000 idarahvaste esindajat.
Kevadel 1945 kuulusid KONRi õhuvägedesse sellised struktuursed üksused nagu:
Staap, tagala- ja meditsiiniteenistus, eriüksus, staabikaitserühm, ohvitseride reservigrupp, üks lennupolk (trofeelennukid I-16, I-153, mõned Ju-87), lennukool, 6. üksik-sidekompanii, 9. üksik-õhutõrjepolk, üksik-langevarjudessantpataljon. Kokku üle 5 000 mehe. KONRi õhujõudude ülem – kindralmajor V.Maltsev.