Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisat
Postitatud: 04 Jaan, 2012 16:42
Siin tekivad mitmesugused küsimused, kellele me neid "saadikuid" saadame, mis võivad tagajärjed olla ? Kui rebane on targem kui jänes, siis millise arengutaustaga on tõenäoliselt intelligentne elu ? Jne jne.Laiakas kirjutas:Miks me enam ei saada selliseid saadikuid?
NASA kuuprogrammi ajal läks päris mitu % kogu USA eelarvest sinna, praegu on USA võlgades ja Obama tõmbas NASA Marsi missioonile kriipsu peale. Nii mõnigi muu projekt on läinud sama teed, kaasa arvatud kasaegsed kanderakettide projektid. Oma astronautide orbiidile toimetamiseks Sojuziga peavad venelastele piletiraha maksma. Hea uudis on see, et kallist Shuttle projektist on lõpuks loobutud (venelastele jõudis see Burani katsetuste ajal kohale, et hooldamiskulud on üle mõistuse vs ühekordseks kasuatamiseks mõeldud lahendused nagu Sojuz). Selle raha eest mis NASA Shutlle projekti pani said venelased 6-7 orbitaaljaama orbiidile.Laiakas kirjutas:Kuidas töötab 30 aasta vanune tehnika samas kui Phobos-Grunt läheb varsti krabisid uurima?
Aga üldiselt on idanaabri olukord veel hullem. Lisaks NLiidu rahadele on on kokku kuivanud ka inimressurss. Helgemad ajud ostetakse Moskva ülikoolist tihti lääne firmade poolt ära ja rahvastiku vananemine (loe välja suremine) nagu meilgi siin tähendab, et noori on iga aastaga aina vähem. Vahepealne rahavaakum on tekitanud teadmistes tõsise augu ning noored vene kosmoseuurijad teevad kaasaegsete mikroprotsesorjuhtimisega süsteemidega pmst alles "loomkatseid". Kui minevikust vaadata näiteks Venera programmi, siis alles Venera5 jõudis Veenuse pinnani ja suutis 53 minutit telemeetriat saata. Hiljem tulid värvilised filmid/fotod ja 15/16 olid juba pinda kompavate radaritega.
Eelmise näite najal: tänapäevased kosmoseteadlased/insenerid võivad ainult und näha sellest, et peale mitut ebaõnnestunud katset veel ~10x üritada lastakse. Eelarve paneb asjad paika. Positiivsest küljest võib välja tuua, et paljud seadmed on läindu minevikuga võrreldes kordades odavamaks ja kergemaks. Kosmose poole püüdlevaid riike on aina rohkem ja nende suurenevad eelarved sunnivad hiljem või varem ka vanu "laisaks" läinud riike tegutsema.Laiakas kirjutas:Kas varem püüeldi tõesti rohkem?
Üks selline kuuvara on ammu teada: He3, väga perspektiivikas tuumakütus, mis päikesetuulega on Kuu pinnale tekkinud. Pmst igal suuremal riigil või organisatsioonil on olemas erineval tasemel plaan selle Maale toomiseks juhul kui läbimurre reaktoritehnoloogias peaks saavutatama.Kapten Trumm kirjutas:Täna võiks motiiv olla nt energeetiline - järsku leiame kuskilt vajalikke maavarasid.
Sellest on juttu isegi igapäevameedias meie ümber. He3 kaevandamisel põhineb brittide 2009a ulmefilm Moon. Lugesin aastate eest P.F.Hamiltoni The Night's Dawn ulmetriloogiat, milles He3 mängis inimkonna ühe osa arengus tähtsat osa. Populaarses Mass Effect arvutimängude seerias on see tähelaevade kütuseks jne jne.
Kuu on suurepärane platfrom Maaga võrreldes asjade kosmosesse lennutamiseks, olematu atmosfäär ja 6x väiksem gravitatsioon teevad elu selles vallas lihtsaks. Maale lasti saamine on keerulisem aga Kuul on palju titaanoksiidi, ehk sellest hapnik välja ja annab midagi kokku ehitada küll. He3 kilohind võiks olla päris korralik kõige selle õigustamiseks.Kapten Trumm kirjutas:Samas millega neid Maale tuua? Mõnetonnise kasuliku koormaga vene maandumismooduliga?
Huvitavam teema on Marsi ja Jupiteri vahel olev asteroidivöönd. Sisuliselt hõljuvad seal suured kamakad metalle kosmoses. Mäletan kunagi keegi arvutas, et ühes sellises nähtud jurakas oli tänase kursiga triljonites eurodes väärt niklit. Selliseid koguseid saab Maale kilohinda arvestades edukalt ainult kosmoseliftiga. Kas sellest on laialt räägitud ja iga aasta toimuvad kokkusaamised, kus teadlased tutvustavad aastaga tehtud edusamme materiali ja ehitustehnoloogiates. Idee olevat alguse saanud, kui Konstantin Tsiolkovsky nägi 1895 Eiffeli torni.
Maa elanikkonna kasvutempo aeglustub protsentuaalselt juba mitukümend aastat. Probleem pole niivõrd inimese arvukuses, vaid selles kuidas elatakse. Termotuuma ehk fusion-reaktorite kasutuselevõtt võimaldaks >90% osas atmosfääri saastamise lõpetada ja vesinikku Maal jagub omajagu. Väiksed kontrollitud mustad augud, mis mateeria sisuliselt energiaks rebiks jne on kõik teoorias võimalikud. Energia järgi ei pea tegelikult kusagile kaugele energiat ennast raisates sõitma, kui vastav tehnoloogiline tase on olemas. Teine teema on olemäätmed ja prügi, neid tuleb õppida 100% ümber töötlema. Mitte saastav inimene pole ju probleem.Kapten Trumm kirjutas:Vaadates elanikkonna kasvutempot, oleks muidugi äärmine aeg hakata tegelema energiaressurssidega väljaspool Maad. Seni, kui elanikkond pole maapealseid kütuseid ära raisanud, on veel lootust, et ehk leiame mujalt (vähemalt ei jää asi raketikütuse taha).
100 või 50a tagasi ei suutnud keegi ette näha kui palju maailm on muutunud. Järgmised 100a näevad ajju integreeritud arvuteid, nanoroboteid, ülijuhtidega energiavõrke, ulmelise läbilaskvusega sidesüsteeme ja võimsaid omajagu mõtlevaid arvuteid ... mängu tuleb nii palju tundumatuid muutujaid, et praeguste teadmistega on ennustamine väga tänamatu tegevus.Kapten Trumm kirjutas:Muidu mõne miljoni aasta pärast on inimkond hääbunud pisikeseks agraartsivilisatsiooniks, kes ei koloniseeri eales midagi (mõistagi peale vahepealseid energiasõdasid, nakkushaigusi ja kliimakatastroofe).
Üldiselt on tore kui munad pole kõik ühes pesas aga ... viskaks siin ühe kondi närida
Läks nüüd teemast küll mööda aga 100 kosmoseaparaati, sci-fi jms raamatute lugejana on mul hea meel siit foorumist ka kosmoseteemalisi postitusi leida. Seega aitäh kasutajale Laiakas !