www.militaar.net

Ida Virumaal mälestati Meriküla dessanti http://rus.delfi.ee/daily/virumaa/foto- ... d=81117865 kohal oli ka esindajad VF saatkonnast ja Narva linnavõimust.

Hea müts http://rus.delfi.ee/daily/virumaa/foto- ... a92yCxDYM3
Aga hiilisid nad koos venesaatkonna tegelastega seal kivi ümber juba mitu päeva . Eks peale Narva linnavõimu toetab neid ka Narva-jõesuu linnavalitsuse tegelased .

Selline artikkel hakkas silma. Algus on enam-vähem, paneb edasi lugema, aga suht ruttu läheb üpris jäledaks kätte. Ekstravastikuks teeb kirjutise see, et autor oleks nagu meeletult sallival seisukohal, aga see ei takista üsna üheselt näitamast, kes võimalikus konfliktis süüdi on.

http://www.vikerkaar.ee/archives/22509

Õigupoolest saigi minust kosmopoliit, kui ma mõistsin, kui vastik see on, kui mind rahvustunnuse alusel tehtud üldistustele allutatakse – otsustasin, et ise ma sedasi tegema ei hakka. Kuid see on muidugi vaid üks võimalikke reaktsioone. Teine, võib-olla loomulikum, on tigestumine ja vastassuunalise vektori valimine. Ausalt öelda lähen minagi kogu oma sallivuse juures närvi, kui järjekordne eesti natsionalist silmakirjalikult imestab, kui palju eestivenelasi on altid Venemaa propagandale. Te ise ju tõukasite neid sellele, kaua ja sihikindlalt kultiveerides neis nördimust ja haavumust; kas maksab siis imestada, et inimesed solvusidki – ja hakkasid uskuma Venemaa televisiooni, mis ei väsi korrutamast, kuidas venelastele rahvustunnuse alusel ülekohut tehakse?

Just selline suhtumine süvendas solvumist kõige enam. Võib kaua vaielda selle üle, kui möödapääsmatu niisugune rahvustunnete pingestumine 90ndatel oli. Ma ise võiksin tuua nii poolt- kui vastuargumente, kuid ajalugu tingivat kõneviisi ei tunne. On võimatu öelda, milliseks kujunenuks meie riik, kui kõigile venelastele antuks kohe kodakondsus, ja/või referendumil Narva autonoomia üle olnuks mingid tagajärjed, ja/või nii paljud venelased poleks Eestist lahkunud. Ma ei tea seda. Kuid kahtlustan, et kuidagi oleksime ikkagi selle üle elanud.

„Pronksiööde“ tõlgendamine oli veel üks piisk siinsete venelaste nördimuskarikasse. Postimehe toimetuse juhtkiri „Tundmatu vene pätt“ solvas mind ja minutaolisi kahekordselt: esiteks, paralleeli kaudu tundmatu sõduriga (Teise maailmasõja kangelasi käsitletakse eesti natsionalistlikus kontekstis samuti kui kurjategijaid või parimal juhul kui „pätte“), teiseks, rahvuse pinnal tehtud üldistusega tervikuna. Esimene „pronksiöö“ oma puruks pekstud vitriinidega oli internatsionaalne sündmus: nendest, keda politsei kinni pidas, oli eestlasi iga kolmas (!). Palju parema seletuse leiab kõik sotsiaal-majanduslikus koordinaatsüsteemis: linna rüüstama tulid kõige vaesemad, venelasi oligi nende seas rohkem, kuid nad polnud sugugi eranditult venelased. Teisel „pronksiööl“ kasutasid vägivalda eeskätt õiguskaitsejõud – ma olin neil tundidel Tallinna kesklinnas ja nägin seda kõike oma silmaga

.
Jne.

Vene keele õpetaja ja kolumnist Andrei Kuzitškin: „Ma ei suuda mõista, miks Eestis ei ole kogu nõukogudejärgse ajajärgu jooksul loodud kaubaparadiisi. Kauplustes näha olevad hinnad ei rõõmusta kuidagi silma ega hinge. Aga ka kaubavalik on täiusest kaugel. Paljud maailmas tuntud tootemärgid meie kaubandusvõrgus puuduvad. Kui tellid näiteks nõudepesumasina, teatatakse kaupluses viisakalt, et see jõuab Poolast lattu kahe nädala pärast. Raamatukapp tuuakse Soomest, köögimööbel jõuab Tallinna kuu ajaga Saksamaalt või kahe nädalaga Itaaliast. Seepärast ongi Eestis nii popp käia ostlemas naaberriikides: Venemaalt tuuakse nõusid, pesu, ravimeid, Valgevenest rõivaid, mööblit, mänguasju, Lätist alkoholi, toiduaineid, kosmeetikat, naiste aksessuaare, Rootsist autosid. Eesti ostutuurid muutuvad iga aastaga aina menukamaks. Samal ajal kardavad Eesti jaemüügiketid konkurente nagu tuld. Saksa kauplusteketi LIDL kava avada Eestis oma poed tekitas siinsete tootjate ja müüjate seas tohutut ärevust, sest Saksamaal on igas selle keti säästuklassi poes kauba hind ja valik selgelt etem kui Prismal, Maximal, Grossil või Rimil, rääkimata juba Konsumist. Mõne aja eest korraldasin enda õpilaste seas küsitluse, et selgitada välja, millisel põhjusel nad võiksid Eestist lahkuda. Peaaegu 90 protsenti tõi põhjusena välja käärid kõrgete hindade ja madala palga vahel. Veel ei mõista ma seda, miks teeb Eestis president ülesande moodustada valitsus nii lühinägelikele poliitikutele, kes praegu riiki «valitsevad». Mind näiteks on üdini vapustanud valitsuse maksupoliitika. Aasta tagasi kirjutasin, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanek asuda alkoholismiga võitlema aktsiisi tõstes on tee, mis viis omal ajal Nõukogude Liidu lagunemisele ja igal juhul valik, mis toob Eesti majandusele kahju. Ennustasin, et avatud turu tingimustes sööstavad Soome turistid ostma odavat õlut Lätist ja Eesti eelarve kannatab rohkem kui võidab. Läks vaja terve aasta, et Eesti valitsus samuti veenduks, et minu «must» prognoos oligi õige. Nüüd tunnistavad valitsusliikmedki, et võimuliit alahindas piirikaubanduse mahu kasvu võimalust – see aga kasvas aastaga 30 protsenti. Eesti ostjad ja Soome turistid kiirustasid Läti piiri ääres avatud kauplustesse ega viinud sel moel sinna mitte ainult aktsiisi, vaid ka osa Eesti kaupluste tulust. Aga jah, kes olen mina, tavaline külaline Venemaalt, nagu on mind nimetatud, ja kes on valitsuskoalitsiooni liikmed? Ei saa ju mina olla kõigist targem ja läbinägelikum? Või ometi saan? Näiteks veendusin, et keskerakondlaste-sotsialistide ning nende külge haakunud Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus ei tunne sugugi masside psühholoogia põhitõdesid. Jüri Ratas, Mihhail Korb ja Jevgeni Ossinovski lootsid asjata, et maksuvaba miinimumi tõstmine 500 euro peale muudab inimesed õnnelikumaks ja toob nende erakondadele valijate lisahääli. Ja veel milliseid ponnistusi tegid keskerakondlaste ja sotsialistide ideoloogid valijate veenmiseks, et kurja tõotavatest reformierakondlastest lahtisaamise järel on Eesti ees viimaks ometi avanenud tee ühiskondlikule õitsengule! Ent Stenbocki maja asukad unustasid (või ei teadnudki?), et rahvas on alati ja ikka olnud valitsusega rahulolematu. Kümme inimest, kes maksureformist võidavad, vaikivad, aga see üks, kes on rahulolematu, karjub nii valjul häälel, et lämmatab kõik muud helid. Nii läkski. Valitsus asuski kiiresti oma sõnu sööma ja valmistab juba ette seadusemuudatusi töötavate pensionäride maksustamise muutmiseks. Valitsusel on hädasti vaja mõista üht lihtsat asja: armetute palukeste eest ei saa loota rahva tänulikkust. Inimesed olid, on ja jäävad alati kindlaks, et saavad valitsuselt vähem kui väärivad. Seda enam, et poehindade kasv nullib niigi kogu pensioni-, palga- ja toetuselisa. Paraku pole seni valitsevas koalitsioonis, eriti aga Keskerakonna juhtide ridades sugugi näha, et nad reageeriksid adekvaatselt ilmselgele kriisile. Olukord on suisa koomiline, sest keskerakondlased tuletavad praegu oma refleksidega kangesti meelde «kollektiivset Putinit», kelle suust kõlas omal ajal unustamatu sofism. Kui Vladimir Putinilt küsiti, miks ta ei taha Venemaa vägesid Donbassist välja tuua, vastas Venemaa president: esiteks meie vägesid seal ei ole, aga teiseks, kui me sealt välja tuleme, algab seal veresaun. Samamoodi teatavad praegu keskerakondlased, kui neilt päritakse, miks erakonna populaarsus aina kahaneb: esiteks meie reiting kasvab, aga teiseks on kõiges süüdi meie vaenlased, kes kritiseerivad Keskerakonda ja valitsust. Ma mõistan, miks Putin püsib võimul – see on ikka Venemaa! Aga ma ei mõista, miks ebaadekvaatsed poliitikud juhivad endiselt Eestit? Veel ei mõista ma, miks Eestis peljatakse eredaid värve ning ehitatakse halle, musti ja roostekarva maju. Ma ei mõista, miks rahvast ei usaldata nii palju, et inimesed saaksid presidenti otse valida. Ma ei mõista, miks Süüria põgenikesse suhtutakse Eestis palju sallivamalt kui Venemaa põgenikesse, võimaldades neile riiklikul tasandil üürikorterid, mida teiste puhul kaugeltki mitte ei tehta. Ma ei mõista, miks Narva raudteejaama – see on ju värav Eestisse ja Euroopa Liitu! – ei rekonstrueeritud enne vabariigi juubelit ja eesistumist Euroopa Liidus. Ma olen korduvalt kuulnud; kes sa selline oled, mingi põgenik Venemaalt, mis õigusega sa üldse midagi Eesti elu kohta arvama kipud? Matemaatikast on tuntud üks paradoks: kui oled süsteemi sees, ei saa seda mõista. Mõistmiseks tuleb süsteemi vaadelda väljastpoolt. Nii ma seda Eestit vaatangi … juba viiendat aastat vaatan. Veel ei suuda ma mõista, kuidas üks pisike Venemaa kubermang, millel polnud omariiklust ega relvajõude, suutis saja aasta eest välja kuulutada iseseisvuse ja lüüa Vabadussõjas Punaarmeed. Ma ei suuda mõista, kuidas see tilluke riik suutis püsima jääda Teise maailmasõja verest nõrguvas hakklihamasinas ega kaotanud Nõukogude okupatsiooni pikkade aastate kestel kultuuri- ja rahvusidentiteeti. Ma ei suuda mõista, kuidas Eesti suutis 1991. aastal selle iseseisvuse jälle taastada, ilma et oleks kokkupõrkes surmatõmblustes Nõukogude režiimiga kaotanud ühtegi inimest. Eriti veel kuna Moldovas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja meie naabrite Leedu ja Lätigi juures valati verd ja hukkusid inimesed. Ma ei suuda mõista, kuidas kunagisest talude maast sai kiiresti e-riik ja maailmatähtsusega IT-riik. Ma ei suuda mõista, kuidas Eesti suudab säilitada enesevalitsust nii agressiivse naabri kõrval ja eirata külmavereliselt kõiki Venemaa vaenulikke väljaasteid. Aga eks selles kõiges seisnegi Eesti unikaalsus. Küllap elan veel mõnda aega Eestis, et üritada mõista seda maad ja rahvast. Aga juba praegu tean kindlalt, et eestlased, venelased ja teised Eestis elavad rahvad tahavad üht – rahu ja headust. Sel laupäeval tähistame riigi esimest 100 aasta juubelit. Las ajalugu kannab annaalidesse veel 100 sellist juubelit! Soojendagu elu jaheda Läänemere kaldal inimliku sõpruse soojus ning tuginegu see elu õiglusele ja aususele! Õitsegu väljadel sinavad rukkililled, tiirutagu sinetavas taevalaotuses vilkad pääsukesed, sädelegu kullakarva liivaluited, mühagu männimetsad, punetagu jõhvikais soosiilud, sillerdagu kristallpuhta veega jõed ja järved, inimene aga astugu sammuke lähemale loodusele ja ammutagu lõppematut jõudu Eesti mullast ja maast! Õnne ja armastust kõigile! Ilusat pidupäeva, kallid Eesti elanikud!“
https://arvamus.postimees.ee/4416749/ko ... ani-moista

Drax kirjutas:Selline artikkel hakkas silma. Algus on enam-vähem, paneb edasi lugema, aga suht ruttu läheb üpris jäledaks kätte. Ekstravastikuks teeb kirjutise see, et autor oleks nagu meeletult sallival seisukohal, aga see ei takista üsna üheselt näitamast, kes võimalikus konfliktis süüdi on.

http://www.vikerkaar.ee/archives/22509

Vaata ikka kirjutajat (Nikolai Karajev) ka. Pane foorumi otsingusse, ka meil siin arutluse all olnud isik. Pealtnäha üritab olla neutraalne, üritab "erapooletult" läheneda ka rahvusprobleemile - ja kogu tema tegevuse "objektiivsus" ja "erapooletus" koondub n-ö vastaspoolele. Enda pool jääb käsitlemata nagu harilikult ikka...ja kokkuvõttes tüüpiline putinoid...

Euroopa Algatuste Keskuse juht Jevgeni Krištafovitš: „Venemaa kolleege huvitab eelkõige meie e-valimiste süsteem, aga ka valimiskorraldus üldiselt. Tegemist on suure vaatlemiskogemusega ekspertide rühmaga, kes tegeleb valimisvaatlusega erinevates Vene Föderatsiooni subjektides. Meie jaoks on oluline jagada parimaid Eesti kogemusi eelkõige arengukoostöö sihtriikidele ja naaberriikidele. Meil on suur heameel, et saame oma programmide kaudu toetada Venemaal tegutsevaid vabaühendusi, kes vaatamata ebasoodsale keskkonnale ja valitsuspoolsele survele siiski korraldavad sõltumatut valimisvaatlust oma kodumaal ning informeerivad Venemaa ja välismaa üldsust seal aset leidnud rikkumistest. Kuigi olukord valimisvabadusega Eestis ja Venemaal on väga erinev, kogemuste vahetamine Venemaa kolleegidega on meie organisatsiooni jaoks väga tähtis.“
http://webcache.googleusercontent.com/s ... -venemaalt

Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet: „Meil puudub siiani konsensus kodakondsuse ja venekeelse hariduse üle. Mõlemas, nii eesti kui ka vene keelt kõnelevas kogukonnas on hulgaliselt neid, kes kas ei tunnista probleemi olemasolu, või kui tunnistavad, siis ei ole valmis isegi teist arvamust ära kuulama ja sellest aru saama. Vene kaart ja rahvuslikele tunnetele rõhumine on visad kaduma poliitilisest agendast ning valimiseelsetest poliittehnoloogiatest. Ka venekeelse telekanali PBK ümber toimuv ei anna alust rõõmustamiseks: ühtedele on tegemist vaenuliku propagandaga, teised näevad selles usaldusväärset infoallikat. See on ainult kild reaalsusest, milles loosung kogukondadevahelisest sõprusest ja lõimumisest naljaka, kui mitte kurvana tundub. Ehk kellegi jaoks kõlab see üllatusena, aga kohalikel venelastel ei ole mingeid erilisi kombeid iseseisvuspäeva tähistamiseks. Heal juhul käiakse paraadil sõjatehnikat vaatamas, õhtul mõni kuulab presidendi kõnet ja jälgib kleitide paraadi. Ma ei tea, et eestlaste komberuumis midagi väga erilist selle päeva tähistamises oleks, aga siiski paljud istuvad lähedastega maha, vaatavad telekat, arutavad nähtu-kuuldu üle. Aga kui kasutaks 24. veebruari õhtu ära selleks, et luua sildu kogukondade vahel, et teha esimene samm sõbralikuma Eesti suunas? Kutsuks äkki venelasi külla? Mõelge: tavalisel kohalikul venelasel ei ole piduliku laupäeva õhtuks mingeid erilisi plaane tehtud. Oleks ju tore, kui iga eesti pere, kes plaanib selle päeva puhul ühise laua taga istuda, kutsuks külla mõne tuttava vene pere – sõbra, tuttava, kolleegi, spordikaaslase, naabri. Oleks ju tore veeta seda õhtu koos, selgitades riiklike sümbolite tähtsust ja nendesse suhtumist. Koos saaks jagada muljeid presidendi kõne üle, kiruda ja kiita kleite ja ülikondi. Koos vaadata hooaja skandaalseimat teatrietendust, mille lavastab Tiit Ojasoo. Koos süüa ja miks mitte riigi terviseks ka klaase kokku lüüa (mõõdukalt).“
https://arvamus.postimees.ee/4418619/vl ... lane-kulla

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom: „Saja eest sai iseseisvaks palju riike, kuid mitte kõik ei jäänud püsima ja mitte kõik sel aastal ei pidutse. Põhimõtteliselt põhjus pidutsemiseks on mõjuv. Ma räägiksin presidendi kõnest kas hästi või üldse mitte. Kiita ei saa. On üks nali.: see ongi meie kodumaa, pojake. Mets, raba ja laulupidu, see kõik. Mul on praegu raske ennast seostada tavaliste inimestega. Meil poliitikutel tuleks olla ausam, loobuda lollakatest stereotüüpidest ja mitte pidada selliseid kõnesid, nagu me täna kuulsime. Aga tavalised inimesed peaksid toetama neid, kellesse usuvad.“
Mis teile presidendi kõnes ei meeldinud, kas te täpsustaksite?
“See oli Isamaliidu esimehe kõne aastast 1995. Mida soovida? Tervist, õnne, arukaid juhte ja nii kummaline kui see ka pole, siis poliitilist aktiivsust, sest kui meie ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb meiega.“
https://ev100.postimees.ee/4421189/yana ... aidi-konet

Milliseid väljakutseid Eesti Teile valmistas?
USA Euroopa vägede paraadorkestri juht kolonelleitnant Dwayne Milburn: „Lisaks sellele, et siin on tõesti nii külm? Eesti orkestrantidel oli eelis, nemad mängivad sellise ilmaga koguaeg. Aga nad aitasid meid välja ja laenasid ainet, mida pillidele määrisime. Baltimaades ringi sõites oleme sattunud autoteedele, mis on kohati päris huvitavad. Esimese asjana tellisime külma ilma jaoks korraliku varustuse. Tellisime kõrvakatted ja spetsiaalsed huulikud puhkpillidele. Kui külma ilmaga huuled vastu metalli panna, siis on ju teada, mis juhtub. Kui saime noodid kätte, siis mängisime need läbi. Need pole väga erinevad meie tavalisest repertuaarist. Aga need vajavad Eesti orkestritega koos mängimist. Näiteks, Eesti hümni noot ütleb, et võta see tempo ja mine nii. Aga eestlased mängivad ikkagi natukene omamoodi: mõnes kohas aeglustatakse, teises kohas minnakse jälle kiiremini. Oojaa, me oleme tegelikult Eesti hümni Saksamaal rohkem mänginud kui Eestis. Igakord, kui tähtis Eesti külaline tuleb Saksamaale, siis on väike tseremoonia. Kindral tervitab külalist, mängime Eesti ja Ameerika hümni. Ja inimesed teavad üle maailma Eesti tantsu- ja laulupeo traditsiooni. See on tõesti tuntud asi muusikamaailmas. Minu üks õppejõud oli eestlane, aga tema tundis rohkem huvi Ameerika vastu, kui tahtis Eestist rääkida. Muusika kohta tahaksin kindlasti rohkem teada saada.“
Millised on emotsioonid pärast paraadi?
Milburn: „Võimsad! Päris palju inimesi tuli vaatamata külmale ilmale kohale. Mõned seisid mäe peal, teised tänaval. Järelikult on see üritus, see paraad, see päev, inimeste jaoks midagi erilist. On tunda elevust, mis on alati suure juubeli puhul õhus. Olla siin sajandal aastapäeval on au. Eestlased on tõesti väga uhked oma riigi üle. Iseseisvus, vabadus - need on võimsad sõnad ja mõjuvad ka meile. Vahepeal saavad kõige süütumad lood teises kohas ja teises ajas uue tähenduse. Muidugi kirjutatakse muusikat poliitilistel põhjustel ja see seos loo ja ideoloogia vahel jääb. Aga tähendused võivad muutuda pöördeliselt. Näiteks Ameerika hümni juured on ju vana populaarse joomalaulu juures. Enne hümniks kuulutamist lauldi seda hoopis teiste sõnadega. Kui ma emale ütlesin, et lähen Eestisse see nädal, vastas ta vaid: „see on tore“ (thats nice) . Ta teadis, kus Eesti on. Täna (eile) lähen ma linna peale jalutama ja pildistama. Ma arvan, et näen rohkem lääne mõjutusi. Aga ajaloo jälgi on näha ja see on hea. Mis mulle väga meeldib, on see, et ma ei näe palju inglise keelt. Siin hoitakse oma keelt. Miks ma peaks üldse tahtma reisida, kui tulen lennukilt maja ja kõik on samasugune nagu kodus. Eesti riik loodi sada aastat tagasi, aga inimesed on ju siin olnud tuhandeid aastaid. Ma arvan, et see võiks anda inimestele kindlust. Ma usun, et ka tuhande aasta pärast on Eesti olemas, aga hoopis teistsugusena kui täna. Muide, see pikk ja põnev ajalugu on see, mis Ameeriklasi Euroopa juures võlub.“
Enne suurt paraadi esines kuuest USA vägede orkestri liikmest koosnev diksiländibänd neljapäeval Iru hooldekodus.
Venekeelt kõnelev naisterahvas: „Kas tõesti tulid ameeriklased Eestisse vaid meie vabariigi sünnipäeva puhul?“
Milburn: „Eestlased võtsid meid väga hästi vastu. Paljud eestlased pole kunagi isegi kohtunud ameeriklastega. Pärast kontserte on tulnud paljud meiega rääkima ja kätt suruma. Me pole ju vaid armee või grupp ameeriklasi. Me oleme inimesed ja eestlased tahavad teada, kes me päriselt oleme, vestelda näost-näkku. Teine tore hetk oli, kui Õismäe gümnaasiumi direktor meid kontserdi eest tänas. Ta ütles, et meie tulek oli parim vabariigi sünnipäeva kingitus. See oli tõesti tore. Õppisime selgeks mõned Eesti folklaulud ja ükskõik kus neid esitasime, laulsid inimesed kaasa. Võimas! Liitlassuhted on üks asi, aga kultuur ja muusika ühendab.“
https://www.postimees.ee/4421063/interv ... eesti-keel

Selline artikkel siis:
https://maailm.postimees.ee/4421239/deu ... arvale-kae
Tegelikult tundub pigem sellise soovmõtlemise või mainekujundusliku artiklina. Narvas paraadi korraldamine oli tõenäoliselt palju tugevam samm kui presidendi lühike visiit sinna. Ja see jutt seal alguses, et kodakondsuse said ainult need, kes elasid Eestis enne 1940. aastat on puhas jama. Ühesõnaga, artiklil pole erilist sidet reaalsusega. Ja Izmailova tsiteerimine on ikka eriline ebaõnnestumine.

23. veebruaril süttis Venemaal Leningradi oblastis Volhovi rajoonis Telzhevo külas põlema elumaja, millest leiti pärast kustutamist 54-aastase Tallinna elanikust Vene kodanikust majaomaniku surnukeha. Algse versiooni kohaselt sai tulekahju alguse pragunevast pliidist või ahjust. Alles kaks aastat tagasi puhkes probleemse tulekolde pärast peaaegu põleng, kuid toona õnnestus majaelanikul see oma vahenditega kustutada.
http://47news.ru/articles/134897/

Tallinnas tegutseva õiguskaitsekeskuse Kitež: „Meile on saabunud informatsioon selle kohta, et Eesti kaitseväe ühes väeosas kasutatakse rivilauluna „Metsavendade laulu”, milles räägitakse vene venelaste tapmisest. Laulu tekst on kutsunud vene ajateenijates esile nördimust. Saatsime eile selle kohta järelepärimise Eesti kaitseministeeriumile ning koopiad õiguskantslerile ja võrdõiguslikkusvolinikule. Järelepärimises küsitakse, kas see informatsioon vastab tegelikkusele ja kui vastab, kas kaitseministeerium peab õigeks kasutada rivilauluna laulu, kus kutsutakse üles tapma venelasi.“
http://kitezh.eu/новости/в-строевой-пес ... рмии-приз/

Pühapäeval tähistas Eesti Vabariigi juubelit eestlaste suurima Siberis asuva küla Ülem-Suetuki rahvas.
Külaelu üks eestvedajaid Liina Andrejeva: „Sünnipäevale olid kutsutud kõik küla eestlased. Kõik koos me laulsime ja tantsisime. Laual olid eesti toidud: kooreleib, mulgikapsad, kiluleib, küpsetatud kartul, kodune soolapekk ja kodune eesti sinep. Piduliku ürituse küla klubis avas Ülem-Suetuki oma puhkpilliorkester, mis mängis Eestist kingiks saadud pillidel. Pidupäeval jõudsid Ülem-Suetukki ka külalised Tallinnast, kes olid väga rõõmsad, et said koos külarahvaga pidutseda.“
https://ev100.postimees.ee/4423679/vaba ... esti-kulas

Salasuitsude ja laiaulatuslike pangapettustega tegelenud Venemaa kuritegelik grupeering teenis Eestis miljoneid ja tegutses sedavõrd läbimõeldult, et ostis siia koguni kinnisvara.
Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Rain Vosman: „Rahaliselt 2,17 miljonit, see on päris hea raha. Mitte ainult terve Petseri, vaid ka pool Pihkvat kõneleb täna Eestist välja kelmatud iPhone-idega.“
See summa puudutas vaid piiriülest salasuitsude äri. Grupi liikmed kelmistasid Eesti ettevõtelt suurtes summades välja nii laene kui ka järelmaksukaupa, ega kavatsenudki midagi kunagi tagasi maksta. Oma kriminaalsete operatsioonide paremaks sujumiseks soetati Eestisse ka kinnisvara.
https://radar.postimees.ee/4423331/tana ... tis-staabi

Tallinna noortevolikogu juhtinud Triinu-Liis Paabo kohtus Ühtse Venemaa noortejuhi vahendusel Putiniga.
Paabo: „See oli võimalik ainult tänu sellele, et ma kuulun Keskerakonda. Tore seik on ka see, et mul õnnestus enne kohtuda Putiniga, kui Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga, keda ma nägi juhuslikult novembris Etioopia pealinnas Addis Abebas, kus aitasin korraldada Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumist.“
https://leht.postimees.ee/4426443/keske ... rahakotiga

Euroopa Parlamendi liigi Urmas Paet: „Kõik olulised sammud valimistulemuse kindlustamiseks on ammu enne, kui vaatlejad laekuvad, võimude poolt vormistatud. Euroopa Parlament otsustas, et valimisvaatlusmissiooni Venemaale ei saadeta, sest neil vaatlejatel poleks mingitki võimalust tegelikult toimunust mingit pilti saada. Oleks mõistlik, kui ka Eesti riigikogu liikmed seda eeskuju järgiksid. Välismaiseid vaatlejaid kiputakse Venemaal kasutama vaid selleks, et nad valimispäeva õhtul teataksid, et rikkumisi ei täheldatud. Ja ilmselt sel päeval põgusal viibimisel valimisjaoskonnas ei täheldatagi, sest sisulised sammud on vajaliku toetusprotsendi vormistamiseks Putinile tehtud juba varem.“
https://www.postimees.ee/4438569/urmas- ... el-osalema

Riigikaitsekomisjoni liige Margus Tsahkna: „Keskerakonna poliitiku, Tallinna linnaosavanema Maria Jufereva artikkel Eesti Päevalehes algab nii: Kui selle nädala hakul kujutas Postimees infograafikas mitte-eestlasi sirbi, vasara ja punase viisnurgaga, oli see justkui väike viga, kuid ma kahtlustan, et selle tagajärjed on suured. Loodan, et tal on õigus. Tõehetk on 9. mail pronkssõduri juures. Miks? Postimees tegi mitte-eestlasi kujutava punasümboli kasutamisel korraliku prohmaka, mille eest koheselt ka peatoimetaja tasemel vabandati. Tundub, et ajaloos tegelikult kuritegeliku kommunistliku rezhiimi all kannatanud rahvuste esindajad selle vabanduse vastu võtnud. Kuid Keskerakonna poliitikud mitte. Väljaanne on sattunud peaministripartei pretsedenditu rünnaku alla. Iseenesest on see partei poolt nutikas käik, kuna parim kaitse on rünnak. Kas see on sellepärast, et Postimees on aktiivselt tegelenud peaministripartei võimalike korruptsioonihõnguliste toimetamiste uurimise ja kriitikaga või on mure siiras? Kui keskerakondlaste rünnak on siiras, siis võime tähistada Eesti poliitikamaastiku ühe suurima erakonna põhimõttelist väärtuste muutust. Keskerakonna Lasnamäe juht on selgelt hukka mõistnud nõukogude sümbolite kasutamise ning peab seda solvavaks ja alandavaks. Savisaare ajad on lõplikult möödas. Just sellist selget sõnumit ootaks ma nüüd ka Tallinna linnameedias ning Pervõi Bvaltiskii Kanalis ostetud saadetes. Pean tunnistama, et mul oleks selle üle siiralt hea meel. Tõsiselt! See võtaks ära Reformierakonnal järgmistel Riigikogu valimistel juba ei-tea-mitmendat-korda Keskerakonnaga rahvustevahelise konflikti etendamise võimaluse, mis tegelikelt riigi arengu tulevikuvisioonide arutelu senistes valimidebattides tapnud. Eesti Riigikogu ja Euroopa Liidu Parlament on juba aastaid tagasi mõistnud hukka nii natsi kui kommunistliku rezhiimi kuriteod. Tundub, et meil on saabunud konsensus Riigikogu tasemel otsustada, et ka natsi kui punavõimu sümbolite kasutamine tuleb selgelt keelata. Loodan, et pärast sellenädalast keskerakondlaste turmtuld sirbi-vasara kasutamise suhtes vastav otsuse eelnõu Riigikogus algatatakse. Soovitavalt Keskerakonna fraktsiooni poolt, siis oleks see rünnak meediaväljaande vastu usutav. Samas kahtlustan, et minu naiivsel lootusel ei ole mõeldud täituda. Ei algata Keskerakond natsi ja punasümbolite kasutamist hukkamõistvat eelnõu riigikogus ega loobu oma põhivalijatele südames meelepäraste sümbolite kasutamisest. Halvimal juhul hakatakse tõmbama paralleele mõne ida-Euroopa riigiga, keda süüdistatakse korruptsiooniteemasid uuriva vaba ajakirjanduse ahistamises riigivõimu poolt. Tõehetk saabub varsti, juba 9. mail. Miks ? Olen veendunud, et siis näeme me jälle keskerakonna poliitikuid pronkssõduri juures punasümbolite all rõõmsa näoga kulpi viskamas. Nii saadakse lihtsalt valimistel hääli.“
https://arvamus.postimees.ee/4446901/ma ... bub-9-mail

Hiljuti sõlmis Tallinna linnakantselei uue lepingu, mille kohaselt ostetakse PBKs kolm uut saadet, see läheb maksma üle poole miljoni euro.
Tallinna linnapea Taavi Aas: „Pigem on mõistlik teha meie oma propagandat just nendes kanalites, mida vaadatakse, et seal jääks vähem aega teha meievastast propagandat. Ma ei viidanud Keskerakonna propagandale. Tallinna linna tellitavad saated kõnelevad linna teemadest, olgu selleks Reidi tee või Haabersti ristmik. Soovitan neid vaadata, neid teevad Eesti vaatajale hästi tuttavad ajakirjanikud Aleksander Zukerman, Mihhail Vladislavlev ja Jelena Poverina. Ei tasu rääkida sellest, mida keegi nende kohta arvanud on, vaid vaadata oma silmaga. Mis puudutab sõna propaganda, siis mõistagi on tegemist vastakaid tundeid tekitava sõnaga, aga mõte oli selles, et kui sulle ei meeldi kusagil esitatav versioon asjadest, siis esita oma versioon. Kui seda nimetatakse oma vaadete, antud juhul Tallinna seisukohtade propageerimiseks, siis las olla. Kui Kristen Michali mure on, et Eesti inimeste raha läheb mõne vähem sõbraliku riigi kätte, siis jätku auto tankimata.“
Riigikogu liige Kristen Michal: „Kremlisõbralikud kanalid on propagandaks saanud üle 3 miljoni ja antavad summad suurenevad iga aasta. Aastaid on hämatud inimeste teavitamisest. Eile õhtul otsustas ametlik linnapea Taavi Aas, et tal kama ja ütles välja, et ostetaksegi propagandat meie kõigi raha eest. Kui aru sai, mis juhtus, üritas kiiresti parandada, luues muljet, et Eesti riik justkui oleks huvitatud propagandast PBKs. Kindlasti ei ole, Eesti riik kulutab iga aasta suuri summasid Kremli mõjutustegevusega võitlemisele, see mida PBKsse maksumaksja rahaga ostetakse on Keskerakonna enesereklaam. Maksumaksja rahaga on mu meelest palju vajalikumat teha kui toetada Eesti sõltumatuse vastaseid sõnumeid.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81527299

Komisjon arutab, mida teha Venemaal käinud ajalooõpetajatega.
https://www.err.ee/687817/komisjonid-ar ... kasitluses

Endine tuletõrjuja Andrei Afanasjev: „Asi algas möödunud aastal Kohtla-Järvel tuletõrjujatele korraldatud eesti keele kursustest. Üks kursustel osalenu oli väljendanud seisukohta, et kuna eestlasi elab sealkandis väga vähe, ei ole meil päästjatena eesti keelt praktiliselt vaja. Õpetaja solvus seepärast ja kaebas kursusel osalenute peale.“
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann: „Vallandamise põhjuseks on ebapiisav eesti keele oskus. Seadus näeb ette, et päästjad peavad eesti keelt valdama suhtlustasemel B1. Ühegi vallandatud töötaja keeleoskus polnud piisav ja samuti polnud nad teinud erilisi pingutusi keel õppimiseks.“
Kaheteistkümnest vallandatud töötajast üks oli juba vanaduspensionär, seitse hakkavad pensioni saama ja neli on eelpensioni eas. Vallandatud töötajaile loodetakse leida asendajad poole aasta jooksul.
https://rus.err.ee/692702/12-spasatelej ... ogo-jazyka

Puurija kirjutas:Endine tuletõrjuja Andrei Afanasjev: „Asi algas möödunud aastal Kohtla-Järvel tuletõrjujatele korraldatud eesti keele kursustest. Üks kursustel osalenu oli väljendanud seisukohta, et kuna eestlasi elab sealkandis väga vähe, ei ole meil päästjatena eesti keelt praktiliselt vaja. Õpetaja solvus seepärast ja kaebas kursusel osalenute peale.“
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann: „Vallandamise põhjuseks on ebapiisav eesti keele oskus. Seadus näeb ette, et päästjad peavad eesti keelt valdama suhtlustasemel B1. Ühegi vallandatud töötaja keeleoskus polnud piisav ja samuti polnud nad teinud erilisi pingutusi keel õppimiseks.“
Kaheteistkümnest vallandatud töötajast üks oli juba vanaduspensionär, seitse hakkavad pensioni saama ja neli on eelpensioni eas. Vallandatud töötajaile loodetakse leida asendajad poole aasta jooksul.
https://rus.err.ee/692702/12-spasatelej ... ogo-jazyka

Äkki on see natukene liiga karm suhtumine?

..aga on sul paremaid ideid selliste pohhuistidega ümberkäimiseks

Üks kursustel osalenu oli väljendanud seisukohta, et kuna eestlasi elab sealkandis väga vähe, ei ole meil päästjatena eesti keelt praktiliselt vaja..

Ma olen ise istunud Narvas ühes (muidu mõnusas) piduseltskonnas, kus üks kohalik õpetajast mutt hakkas järsku jaanatoomi panema a la eestlased on vällasurev raffas ja seda keelt polegi vaja õppida.. jutu see tuli välla, et naisuke ise sündind Kingisseppa linnas.. no küsisin, teab ta üldse, mis tema lollaka nimega sünnilinna pärisnimi on - ei teadnud muidugi see homosoveticus.. ütsin siis kogu ausa seltskonna ees, et nii loll mutt, kes isegi oma sünnilinna õiget nime ei tea, võiks hoopis vait olla.. siis hakkas ta mees veel oksi laiali ajama a la kas tuled mu naist solvama vä.. et igakord, kui Narva juhtun, miskit pulli ikka saab

Inimesi tulebki kasvatada ühesõnaga - ja venelaste puhul pallalt präänikuga pole küll essugi teha // piits peab ka alati n-ö nähtaval olema.....

Ma oleksin täitsa nõus selle jutuga, et eestlasi nii vähe et polegi vaja osata, kui väitjad oleksid nõus surmani sunnismaiseks jääma ja seda oma allkirjaga kinnitaksid. Ja kui peaks vahel mõne vene keelt mitteoskava aborigeeniga tegemist tulema, siis maksab tõlke eest turuhinda. Millegipärast pole nad sellega nõus, tahaks ka Tallinnas samamoodi umbkeelsena toime tulla täiesti iseenesestmõistetavalt. Mind ikka huvitab, millal see keelepoliitiline asendustegevus ja iseenda lollitamine lõpeb, väidetavalt ühe riigikeelega riigis.

Siseminister Andres Anvelt: „Päästja eesti keele oskus on seadusest tulenev kohustus, kuid eelkõige on keeleoskus eluline vajadus, kuna sellest võib sõltuda ligimese elu, keda päästjad on kutsutud kaitsma. Ei tule kõne allagi, et päästesündmusel ei saa päästja kannatanutest aru või ei mõista keelt. Samuti on iseenesest arusaadav, et kogu meie sisejulgeolekuvaldkonna koostöö toimub ju eesti keeles. Keelenõudmistes ei tule mitte mingeid järeleandmisi. Küll toetame igasugust keeleõpet ja neid võimalusi on erinevaid. Tähtis on soov ja tahtmine. Sisekaitseakadeemias on võimalik päästjaks õppijatel võtta valikainena juurde vene keel ja kutsehariduses ka eesti keel. Samuti on pakkunud keeleõpet tööandja. Ida-Virumaa päästjatele pakuti kaheksa aasta jooksul 22 keelekursust rohkem kui 70 000 euro ulatuses, mille läbis kokku 326 päästeteenistujat. Vaid 13 päästjat ei suutnud eesti keelt omandada, millest järeldub, et enamus, kellel soov ja tahtmine oli, said sellega hakkama. Oleme kulutanud kümneid tuhandeid eurosid keeleõppele ja me kindlasti jätkame keeleõppevõimaluste pakkumist, sest nagu öeldud, võib sellest sõltuda kellegi elu. Lähiaastatel avatakse Narvas sisekaitseakadeemia kolledž, rajatakse eesti keele maja ning lähiajal läheb töösse kodanikuleping, kus lisaks tasuta keeleõppele saab võtta tasustatud õppepuhkust. Nelja komando kokku 12 päästja vallandamine päästeteenust mitte kuidagi ei halvenda, nii et elanikud võivad seepärast mureta olla. Kui valvevahetusest peaks keegi puudu jääma, tuuakse mujalt komandost päästja valvesse või kutsutakse päästja puhkepäeval välja. Nende töö saab tasustatud. Tasub mainida, et Ida-Viru päästjad saavad enamikust Eestist ka kõrgemat regioonitasu. Selles ei ole midagi erakordset. Uued päästjad peaksid tööle saama poole aasta jooksul ja töö selle nimel juba käib.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81604333