www.militaar.net

Kutsikate üksikasjalikum tutvustus:
http://loterii.blogspot.com/2012/06/tam ... -2012.html

Oleeg, võtan oma sõnad (osaliselt) tagasi. Siiski, minu mokkamööda, see tekst ilukirjanduseks ei klassifitseeru. Sõnaoskust, seda muidugi autoril on, aga muud ... Nojah, vahest olen ka ise liiga nõudlik. Näiteks arvan, et kogu eesti rahvas ja ajalugu on andnud ainult ühe geniaalse kirjaniku - Juhan Liiv. Aga eks me arva kõik midagi.

On ilmunud raamatuke, mis võib jääda tähelepanuta - Kannatuste aastad 1940 - 1991, 2. raamat, Tallinn 2012. Seal on prof Herbert Lindmäe kokku võtnud kõik oma senini maakondlikes raamatutes kirjutatu artikliga "Sissisõda Eestis 1941". Hea on samas ka Tamme artikkel 1949. aasta küüditamisest.

...Kannatuste aastad 1940 - 1991, 2. raamat, Tallinn 2012. Seal on prof Herbert Lindmäe kokku võtnud kõik ...

Tutvusin. Head nahka ärge sealt küll otsige. Seal kokku võetud "kõik" on üksnes pisut rohkem kui enne kirjutamise algust olemas oli. Samas on segadust tekitatud kuhjaga.
Keegi tark inimene on kunagi lausunud: "iga kingsepp jäägu oma liistude juurde". Mida vanemaks ma saan, seda rohkem kaldun ma uskuma selle lause tõelevastavusse...

terv
o

Kuldnokk, Karen: Militaarne retoorika. Argumentatsioon ja keeleline mõjutamine Eesti kaitsepoliitilises diskursuses.
http://hdl.handle.net/10062/18189

Lõpuks siis Eesti Sõna ka Digiteeritud Eesti Ajalehtedes.

http://dea.nlib.ee/index.php?lid=373&by ... 3a3c3321c2

Ilmus Loodearmee (kergelt kärbitud ja kergelt täiendatud) tõlge vene keeles. Tõlge sai tehtud juba ligi neli aastat tagasi, seega vahepeal ilmunud kirjanduse andmetega seda täiendatud pole. Tõsi, minu teada on vahepeal ilmunud selleteemalist materjali vähe.

Северо-Западная aрмия: хроника побед и поражений
http://www.argokirjastus.ee/?id=11377

Ilmunud siis eestikeelne versioon Wehrmachti snaipri rüütliristi kavaleri Josef Allerbergeri mälestustest https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?204601 Autoriks on Albrecht Wacker ja raamatuks "Snaiper idarindel"

ruger kirjutas:Ilmunud siis eestikeelne versioon Wehrmachti snaipri rüütliristi kavaleri Josef Allerberger mälestustest https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?204601 Autoriks on Albrecht Wacker ja raamatuks "Snaiper idarindel"

Kui juba tutvustuses kirjutatakse 3.Mägidivisjon, siis on ilmselt oodata mitmesuguseid lugemiselamusi...

Sai see raamat läbi neelatud ja laita pole midagi. Igati kiiduväärt tasemel eriala(olustiku)kirjutis. Õige tähelepanek on see, et kes esimese nädala jooksul ellu on jäänud, sellest võib asjagi saada. Selles oli oma eeskuju ka kogenud lahingutes viibinud allohvitseril, kes noorukid oma tegutsemise ja eeskujuga suutis paigale sundida. Tõeliseks oma ala spetsialistiks kujunes raamatu peategelane lühikese aja jooksul. Tegu oli loodusliku andega, kes olles kuulipildur ei tahtnud vene snaiprite ette jääda ja sai haavatasaamisel paranedes pataljoni relvuri juures abiks olles katsetamiseks vene trofee snaiperpüssi. Edasi viis elu läbi lahingute juba snaiprina. Üksikasjades näidatakse muutumised naiivsest noorukist, ellujäävaks kogemustega rindevõitlejaks. Kalestumine nähes sõprade surma ja erinevate sõjas tulnud juhtumite najal. Teise maailmasõjas teostatud vägivallatsemised muidugi näitavad oma üksikasjades seda, mida läbi aegade räägitud on ida poolse rahva tegudest ja mida kõike korda saadeti. Vahepeal kooli saadetuna eriala õppides antakse hea ülevaade Saksa snaiprikoolitusest ja kuidas elukogenud mägijäägrid seal koolitusel hakkama said ning kuidas noorukitest spetsialiste tehti.
Peategelasel oli kõvasti õnne, saades 3 korda haavata ja jõudes lõpuks ka läbi Tšehhi põrgu koju Austriasse. Tema arvele jäi lõpuks 257 tõestatud tabamust.

Kusjuures samast diviisist oli pärit ka teine Saksa äss Matthäus Hetzenauer 375 tõestatud tabamusega.

Häirima jäid üksikud tõlkevead, mida ei osatud ümber tõlkida nagu näiteks pataljonikindral... Divisjoni all peaks mõeldud olema diviisi ikka.

Vabandan, kui see on siit juba läbi jooksnud (tegelikult vajuvad teemad nagunii unustusehõlma ja uuemad tulijad ei pruugigi neid enam leida). Sai siin Lemetiga trehvatud ja natu kirjandust tema käest saadud. Nüüd pisitasa lugedes tekkis küsimus: "mida kamraadid arvavad sellise broshüürikese kohta, mille pealkiri on "Molotov, Voroshilov ja meie""? Autoriks Karassev-Orgussaar. Minu rumala peanupukese jaoks tundub suht asjalik tekst olema.

GEODEESIA JA KARTOGRAAFIA LÄBI AEGADE
Maamõõtmise ning kaardistamiskultuuri ajalugu sõnas ja pildis. Heiki Potter, Ivar Treikelder, kujundanud Tiina Alver. Maa-amet, 2011. 264 lk.

Rikkalikult illustreeritud raamatus antakse põgus ülevaade maamõõtmise ja kaardistamiskultuuri tekkimisest ning arengust üldise kultuuriloo taustal läbi aegade, alates muistsetest tsivilisatsioonidest kuni infotehnoloogiaajastuni. Põhjalikumalt kirjeldatakse maamõõdutöid ning geodeesia, gravimeetria ja kartograafia arengut Eesti alal Rootsi ajast kuni möödunud sajandi lõpuni. Teose lõpul on ka põhjalik sõnastik ning vene ja ingliskeelne kokkuvõte. Raamatut saab kõige soodsamalt hankida e-posti vahendusel: potter@salibar.ee.

Ülaltoodu pärineb siit: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... _4314.html

Omalt poolt: soetasin ja tutvusin 15 min jooksul (rohkemaks pole hetkel aega). Olen rahul ja soovitan tutvuda! Sisaldab palju kasulikku ja huvitavat

terv
o

Sama kirjastus on varem üllitanud ka Martin S. Kulli teoseid:
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/des ... B6r/921263

Mõni sõna Shiimu märgitud teosest "Desertöör".

See, millest vaikitakse, on vahel kõnekam kui see, millest kirjutatakse.
Antud mälestustes vaikitakse Edgar Pilti tegevusest Saaremaal rahvakaitse- ehk hävituspataljonis pärast legaliseerumist ja hiljem koosseisulise (palgalise) hävitajana Vastseliina bandiitide hävitamise pataljonis aastatel 1950-1954, kus ta 1952-1954 oli rühmakomandör. Viimast asjaolu ei maini isegi toimetaja. Nimetatud ajavahemikku jääb enamiku piirkonna metsavendade mahatapmine.

Mälestuste metsavennaosa lugejat võiks huvitada, et Edgar Pilti naine oli algul Saaremaa, hiljem Vastseliina julgeoleku operatiivvvoliniku Feodor Tederi lähisugulane. F. Teder aga osales Elmar Ilbi ja selle kaaslaste tapmises (mille eest sai tasuks 1000 rbl ja NSVL julgeolekuministrilt kiita).
Raamatus toodud ajal (1947. a), mil Pilt oma mälestustes lõi väidetavalt oma naise kaudu Ilbiga sideme ja sõitis viimase soovil Lõuna-Eestisse, kus olevat vahetanud metsavend Richard Vähi ja teistega usalduslikult andmeid, ei olnudki Richard Vähi veel metsavend. Toimikute andmete ja ka Vähi tütre kinnituse kohaselt läks Richard Vähi metsa alles pärast 1949. a küüditamist.
Küsitavusi on kirjutises mitmeid. Ühtegi konkreetset teavet ega juhtu, mis kinnitaks toimetaja poolt raamatututvustuses haibitut, et „jultunult tegutses metsavendade salakuulajana“, neist mälestustest ei leia.

Raamatu toimetajast ja väljaandjast Valdek Kiiverist on inetu ilma viiteta ja luba küsimata kopi-peistida oma raamatusse teise inimese kodulehelt 12 fotot koos nende juurde kuuluvate tekstidega, tähistades viimased märkusega“ –toim.“, justkui oleks need tema enda koostatud. Paarisõnalised moepärast tehtud muudatused mõnedesse neisse tekstidesse on kahjuks ka vigased või eksitavad.

Mari kirjutas:Raamatu toimetajast ja väljaandjast Valdek Kiiverist on inetu ilma viiteta ja luba küsimata kopi-peistida oma raamatusse teise inimese kodulehelt 12 fotot koos nende juurde kuuluvate tekstidega, tähistades viimased märkusega“ –toim.“, justkui oleks need tema enda koostatud. Paarisõnalised moepärast tehtud muudatused mõnedesse neisse tekstidesse on kahjuks ka vigased või eksitavad.

Mulle on jäänud mulje, et see on Kiiveril tavaline praktika.