www.militaar.net

Kas probleem on niiväga Armata "ebaõnnestunud disainis" kui üldises Venemaal valitsevas olukorras, miks teda tootmises pole? Teatavasti polda ida pool suudetud faktilisse masstootmisse saada mitte ühtegi päriselt uut relvasüsteemi.

Typhoon seeria, Tigr - Volk, Bumerang, Kurganets jne.

Kui Armata puhul võib veel kahelda tema töökindluses ja paremuses, siis näiteks GAZ Tigr-i eelistes UAZ-469 ees või Bumerangi paremuses BTR 80nega võrreldes ei kahtle vast keegi.

Kas probleem on niiväga Armata "ebaõnnestunud disainis" kui üldises Venemaal valitsevas olukorras, miks teda tootmises pole? Teatavasti polda ida pool suudetud faktilisse masstootmisse saada mitte ühtegi päriselt uut relvasüsteemi.

On ikka küsimus tööstuse võimalustes? Kui tööstus suudab valmis teha enamvähem lendava 4.5 gen lahingulennuki, mis imevägi selles tanki tootmises kah seisneb?

Vene põhiprobleem on siiski rahanappus. Kuna riigis on piisavalt kolaplatse (veel 10a tagasi deklareeris VF, et tal on 22 tuhat tanki), siis komplektse T-72 kapitaalremont ja sinna mõnede asjade külge keeramine on konkurentsitult (st kordades) odavam kui uue tanki tootmine. Lisaks on igal uuel disainil (eriti arvestades T-14 keerukust ja vene tööstuse probleeme) hulgaliselt lapsehaigusi, mida T-72l enam pole.

Sama käib ka Bumerang vs BTR kohta. Siiski on BTR konkurentsitult odavam ja kui leidub kuskil platsil doonoreid, siis tuleb üks (küll viletsa TTA-ga) ühik palju odavam.

Sellise laskemoona paigutuse puhul ei roni sealt keegi välja.
Olgu sellel T14 seal mingi ''kapsel'' või mitte.

Kui see variant on hästi läbi mõeldud (torn on "paiskepind" ja lendab suhteliselt kergelt pealt minema), siis piisab moonaruumi ja meeskonnaruumi vahel nii 50 mm teraslehest, et seesolijad pääseks põrutusega.

Analoogselt on ka lääne tankidel suudetud tabada torni taga olevat moonaruumi, ilma et meeskonnaga midagi juhtuks (see muidugi eeldab, et laaduri selja taga olev luuk on kinni, muidu pääseb plahvatusgaas ka meeskonnaruumi. Nt Abramsid on sedasi pihta saanud korduvalt, meeskondade hukkumisest teated puuduvad. Kui moona "tulevärgi" energia juhitakse kuskile mujale, siis piisab vaheseinast, et meeskond pääseks ambulantsiga.

T-72 tankis hukkutakse seepärast, et kogu meeskond on moonaga samas ruumis ja tundub, et nende "paiskepinna" peale toona väga ei mõeldud.

Muidugi ka vana hea taktika - kui vaadata neist neid "M1 hit" tüüpi videosid, siis erandita kõikidel juhtudel näeme (analoogselt Süüria T-72dega) seda, et tank seisab kesk lagedat koha peal, tegemata katsetki varjuda. Lage ala võimaldab (peale RPG) kasutada ka edukalt juhtmeid pidi lendavaid vene TT rakette, nende tabamuse peale Abramsi torni tagaossa tuleb samasugune tulevärk nagu T-72 "paepanni trikk".

Mina ei suuda tehniliselt vahet näha, kas pauk M1 moonaruumis kolme meeskonnaliikme selja taga või analoogne pauk Armata moonaruumis kolme meeskonnaliikme selja taga. Kui plahvatusjõule on organiseeritud väljapääs, siis kui seni on M1 meeskonnad ellu jäänud, jäävad ka T-14 omad. Kindlasti ei ole vene konstruktoreid mõtet päris idiootideks pidada, eks nad enne jooniste taha istumist vaatasid ka youtube videoid (venes on ka internet ju olemas).

Kui õigesti mäletan, siis lääne tankide torni laskemoonaruumid on planeeritud nii, et tabamuse korral lendavad pealmised soomusplaadid lahti või pealt ära, nii et paiskelaengute põlemise või plahvatuse gaasid lähevad üles taeva poole. Vene tankide puhul tundub, et meeskonna pääsemine on olnud täiesti seitmendajärguline teema, kasvõi selline lihtne ja odav nagu raskestisüttivast kangast tankisti riietus, mis lääneriikides on aastakümneid olemas, on venelastel suhteliselt uus teema. Lääne tanke on madala intensiivsusega sõdades miini otsa läinud või pihta saanuid hulgaliselt, kuid enamikel on meeskond terveks jäänud.

See laskemoonaruum torni tagaosas ongi madala intensiivsusega sõdades igasugu RPG ja AT-7 meeste sihtmärk, kui tabamus esisoomusesse ei tee tankile midagi peale raputamise, siis tabamus torni tagaossa (moonakambrisse) ülevalt või küljelt viib tanki lahingust siiski välja.

Lisasoomuseta T-72 puhul on lihtsalt oluline tabada torni ükskõik kuskohast (RPG-ga tagant) ja saavutada läbiv tabamus, suure tõenäosusega viskab tank torni pealt. Kontakt-5 või uuemaga T-90 aga tundub, et on lihtsalt lahinguvõimetu ja paugust uimased tankistid ronivad natukese aja pärast välja.

Aga muidugi first and foremost on oluline tankide ja jalaväe koostöö. Kui tankid jäävad kesk põldu seisma ning jalavägi chillib sealsamas, eemal on aga mingi varjet pakkuv koht (nt hooned), siis võib üsna kindel olla, et peagi mingid raketid tulevad. Kõrbemaastikul (Süüria) 4+ km lennukaugusega TOW vastu muidugi on see jalaväe kaitse probleemne - sa paistad kaugele ja igal peatusel sul jalavägi 4 km kaugusele kaitsesse ei silka.

Vaadake youtubest neid tabamise videod (ka Abramsitest), enamikel juhtudel võiks öelda, et taktikaline eksimus, tank kesk lagedat on peagi puruks lastud/vigastatud tank, vahe on üksnes eriefektides. Sama saatus tabas muide ka Türgi Leoparde, kui need Süürias/Kurdistanis tegutsesid.

Foorumlaste põige II MS ja varasemate tankimudelite üksikasjadesse rändas: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 38#p646438

Armata väljatulek koos muude (T-13,T-14, T-15)versioonidega lükkub edasi. Tarned 2021-2022. Moderniseeritud T72, T80 ja T90 jäävad teenistusse vähemalt kuni aastani 2040.

Uralvagonzavod's Alexander Potapov said the first batch of T-14 Armata tanks will be delivered in the near future to the Russian military. The first batch of 16 Armatas (12 T-14 tanks and 4 T-16 BREM) was supposed to be delivered last year.

Another delay for the Armata. Sergei Chemezov said that serial deliveries of the Armata (T-14, T-15, and T-16) will begin in 2021. The Russian MoD signed a contract for 132 Armata in 2018 with all deliveries to occur by 2022. That obviously won't happen.

This means that the Russian military won't receive any Armata tanks, IFVs, or BREM as part of GPV-2020, despite the optimistic comments from the earlier General Director of Uralvagonzavod, Oleg Sienko. Clearly, they are still working through issues.

As I know, they don't wont to fully replace all their MBT's with ARMATA as they think this is not Economicaly effective. Some brigades\divissions will still be equiped with T90\T80\T72 (all modernized though) at least untill 2040.

https://twitter.com/RALee85/status/1335834904177889280

Ausalt öeldes ma ei usu, et T-15 ja T-16 variantide tootmisega üldse kuhugi jõutakse. Sellel pole lihtsalt mingit pointi. Ja see, et T-14 esimene seeria on edasi lükatud pole ka vist kellelegi üllatav. Ei edene see insenerindus neil kuidagi ja hetkel ei tundu tootmise kvaliteet ka kõige parem - vähemalt esimeste mudelite põhjal hinnates.

vanahalb kirjutas:Kaldsoomusel on siis mõtet kui eeldada, et lõhkelaeng läheneb tankile täiesti horisontaalselt ja ka tank on horisontaalses asendis. Praktikas toimub see aga nagunii soomuse suhtes mingi nurga all, kasvõi ballistilise kaare tõttu ja mingine nurk laengu ja soomuse vahel tekib iseenesest ja see on muutuv suurus.
Küll aga saab ristküliku kujulisse karpi palju rohkem vajalikku kraami paigutada kui trapetsikujulisse.

Tegelikult on nt Leopard 2 kandilise torni taga siiski tehnoloogilised põhjused, kuna seal on tegu keevistorniga.
T-64 ja selle järglastel (T-72 jne) oli aga valatud/sepistatud torn, selle võis teha suht suvalise kujuga.
Kui vaatate T-90 keevitatud torni pilte (neid on ka valutorniga), siis ka see on ilma lisasoomuseta suhteliselt nurgeline.

Et lasta kaldsoomust nii, et tabamus on 90 kraadi all - no mürsuga laskmisel tuleb siis vist haubitsaga lasta.

kui neid tanke projekteeriti, siis oli ju siiski tanki kõige ohtlikum vastane teine tank ja see tabamus tuli siiski suhteliselt otse. muidugi täpselt 90 kraadise nurga alla juhtub päriselus asju harva, aga rusikareegel on , et mida väiksem on nurk, seda väiksem on võimalus on, et mürsk soomust läbistab.
saab ju ka keevitada detaile erineva nurga all ja ma ei usu, et põhjus, miks Leopardi torni küljed nö sirged on, selles peitub, et sakslased muud moodi teha ei osanud/ei suutnud.

Lääne tankide tornid on enne lisasoomuse lisamist suhteliselt nurgelised, kuna see on keevistornil tehnoloogiline. Võimaldab kiiremini ja odavamalt toota.

T-90 eri torni tüüpide võrdlus
https://qph.fs.quoracdn.net/main-qimg-1 ... 0fde93bb6d

NSVL toodeti muude tankide kui keevitatud torniga T-90, torne, valades vajalik bolvaka ja tagudes seda hõõguvat toorikut hiigelsuure pressi all tihedaks. Torn tehti kahest poolest, mis keevitati omavahel servapidi kokku. Ülemine (enamik tornist) ja alumine.

Siiski võib öelda, et venelased nägid torniga rohkem vaeva (kaldsus antakse plaatidele teises tasapinnas, tehes torni eespoolt kiilukujulise) kui sakslased.

Valu/stantsimise menetlus on omakorda keevitusest tehnoloogilisem ja vastab paremini masstootmise nõuetele. Keevismenetlusel torni tegemine on väga aja/tööjõumahukas, sestap üritatakse seda teha võimalikult lihtsalt ja väheste juppidega, ideaalis neli seina, põhi ja lagi - nagu Leopard 2A4 torn tegelikult ongi tehtud.

NSVL külma sõja tankitootmise üks eesmärke oli ka tootmismaht ja -kiirus, sest doktriin nägi Lääne kaitse üle ujutamist suhteliselt kiirete ja mobiilsete tankide massiga, mida kaitsja ei suudaks tõrjuda. See idee oli kuskil 1980ndate alguseks jõudnud tupikusse, sest lääs panustas tankide arvuga võistlemise asemel peamiselt kumulatiivsetele tõrjerelvadele, millega oli odavam massi üle kaaluda ja tehnoloogiatele massi tõrjumiseks. Näiteks AH-64 Apache, kus kaks kopterit suutnuks vajadusel terve lagedal oleva tankipataljoni hävitada (1 kopter kannab 16 Hellfire raketti, mida võib lasta eri sihtmärkide pihta).

Seejärel, kuskil 1980ndate keskpaigas algasid NSVL-s tööd uue põlvkonna põhitanki loomiseks, mis pidanuks suutma põrmustada Abramseid ja Leoparde sama lihtsasti nagu 1970ndatel pidi T-64 põrmustama Leopard 1sid ja M60sid.

Selle tulemusena tekkisid eri kohtades (ilmselt katsest unifitseerida varuosi) need pikendatud T-72 kered (7 kanderullikuga) ja prototüübid 130-152 mm kahuritega. Tänasel Venemaal polnud muud teha, kui otsida arhiivist joonised üles. Antud üritused ei läinud uppi seepärast, et venelased ei suutnud, vaid seepärast, et 1980ndate keskel siples NSVL majandusraskustes, asuti kärpima kaitsekulusid (sh uusi projekte) ja peale 1991 pankrotti polnud neid uusi tanke enam kellegile vaja. Kui vastavat üritust oleks alustatud 10a varem, siis tõenäoliselt oleks need ka tootmisse saadud.

et 1980ndate keskel siples NSVL majandusraskustes

- midagi pole muutunud, Venemaa sipleb siiamaani

peale 1991 pankrotti polnud neid uusi tanke enam kellegile vaja

- midagi pole muutunud, pole siiamaani vaja

Üldiselt ei lenda noolmürsud eriti kõrge kaarega. Pigem võib arvestada, et mürsk tuleb üsna otse. Suurema kaarega kaasneb ka suurem kaugus ja suurem kineetilise energia kadu.

Minu teada oli Leo2 kandiline torn ikkagi peamiselt ehitatud sellisena selle pärast, et soomuskaitse ülesehitus nõudis sellist ehitust. Sealhulgas säilitab keraamika oma kaitsevõime paremini, kui seda tabatakse 90-kraadise nurga all. Mida suurem külgkoormus, seda rohkem mõrasid külgnevates elementides ja seda väiksem on ülejäänud soomuse kaitsevõime pärast esimest tabamust. Venelased valasid oma komposiitosad metalli sisse ja lahendasid probleemi selliselt nii hästi, kui oskasid. Muu maailm läks seda teed, et keraamika pressiti metallmatriitsi, mis tugevdas keraamikat ja tagasi, et ühe keraamilise elemendi purunemine ei kandunud edasi teistele. Sellise maatriksi kasutamisel on 90 kraadine nurk parem.

Hiljem tekkis juurde vajadus kaitsta ka paranenud näitajatega NSVL noolmürskude eest, mis tõi kaasa soomuskaitse mahuliseks muutmise (need A5 versiooni küljekarbid on praktiliselt tühjad) ja selle abil noole koormuse jagamine suuremale pinnale.

Mina olen aru saanud, et nende lisade eesmärk on noolmüsku kasvõi mõned kraadid paigast ajada, et ta päris soomust tabades oleks juba veidi nii öelda külg ees ja murduks katki kaotades suure osa oma läbistusvõimest.

cuda kirjutas: saab ju ka keevitada detaile erineva nurga all ja ma ei usu, et põhjus, miks Leopardi torni küljed nö sirged on, selles peitub, et sakslased muud moodi teha ei osanud/ei suutnud.

Sirgete külgedega karbi üks suur eelis on avarus. Minuarust on, kui võrrelda venelaste "lakapealsetega" , Leopardi tornis ruumi nagu ballisaalis.

Teise tanki noolmürsk tuleb küll enam -vähem otse. Küll aga hakkas juba II MS lõpus juurduma arusaam et soomuskolonne tuleb tümitada õhust.
Ründelennukitelt ja -kopteritelt ja nüüdsel ajal droonidelt lastav kraam tuleb ikka mingi sellise nurga all, et püstiste seintega torn on uus kaldsoomus. Seevastu maapinna suhtes kaldsoomusega torn võib saada kena 90 kraadise nurga all tabamuse.