Nutt ja hala

[Madis Reivik]

Oleneb keda valgekraeks nimetada. Praegu saab sinikrae ehitusel sama või suurema tasu kui valgekrae-töömesilane pangas.

[OLAVI]

Keegi naisterahvas Sults rääkis just raadios, et probleemiks olla olnud see, et lapsed ei teadnund valemeid. Kui neid endiselt tuupima peab on nõme küll. Mälu saab ka muudmoodi treenida ja kui kuskil ellujäämise situatsioonis läheb püramiidi ruumala valemit vaja siis on lihtsalt S**T päev mis teha

Matemaatika ja ka füüsika valemid on täiesti loogilised ja nende teadmine näitab põhimõttest arusaamist. Iga shimpans oskab googledada: ristküliku pindala valem.

See "keegi naisterahvas" AK's oli Kunstigümnaasiumi direktriss Sults, kes võttis jutuks TRAPETSI kujulise põranda pindala arvutamise, et: "Selle valemi saab ju netist leida".

Selles videos 1.35 hämmastab, et tänapäevase haridusasutuse juht peab normaalseks ja usub, et "möödunud aegadel" koolis käinud inimene ei oska elementaarsete geomeetriliste kujundite (ristkülik /kolmnurk) pindala arvutada:
https://www.err.ee/1609005158/mitmes-ta ... ikaeksamil

See näitab, et proua direktor ei oma loogilist arusaamist teadmaks, et trapetsi pindala arvutamiseks on vaja teada elementaarset ristküliku ja kolmnurga pindala arvutamist ning juba sellise elementaarse teadmise alusel saab arvutada trapetsi pindala või tuletada trapetsi pindala valemi.
Trapetsi pindala "keeruline" valem kooliprogrammis: https://www.valem.ee/et/trapetsi-pindala

[teeline35]

Keegi naisterahvas Sults rääkis just raadios, et probleemiks olla olnud see, et lapsed ei teadnund valemeid.

See samune naisterahvas arvas, et trapetsi pindala arvutamine on ka ülemõistuse keeruline tegevus, mille jaoks oleks vaja kuskilt valemit järgi vaadata. Sest kes tänapäeval ikka ilma valemite leheta suudab kodus tapeedi ruutmeetreid kokku arvutada

Ja selline on kooli direktor

Tark inimene! Mitte midagi teadmata on saanud diplomid tasku ja sellise koha peale:

[Madis Reivik]

Natuke on siiski probleem ka kooli poolel.

Gümna viimase klassi matemaatikaõpik (kui ma kellelegi nõu annan siis on mõistlik vaadata mida on varem õpetatud, muidu lähevad asjad käest ära) on väga vilets. Paljud "otsad suunduvad vette" ning näidete ja joonistega on koonerdatud.
Inffi peab otsima pigem ingliskeelsest wikist vms.
seesama
https://www.valem.ee/et/trapetsi-pindala

on hea näide poolpidusest õppematerjalist - ei ole joonist ja ei ole tegelikult ka vastust küsimusele kuidas pindala arvutada - antud on a,b,c,d aga valemisse on tekkinud h.

Ja juba pea esilehelt
https://www.valem.ee/et/astendamine

Leiab vähemalt ühe vea ja ühe küsitavuse.

Võimalik et valem.ee on kellegi entusiasti tehtud aga võimalik et selle tegemist on toetanud mõni ministeerium. Esimesel juhul on nagu on aga kui on toetustega tehtud siis on pahasti.

Nii et päris omapead õppival õpilasel väga lihtne pole see elu.

[Kapten Trumm]

Siin pole vaja ainult NSVLiga võrrelda, vast seda keegi ei vaidlustagi et selle ühiskonnakorraldusega pole vaja tänasel päeval sellises mõttes võrrelda. Siiski polnud lääneski 70ndatel veel kaalukauss nii valgekraeliste poole kaldu kui see on tänapäeval.

Kui see punavene propa kõrvale jätta, siis mina küll ei leia eriti palju asju, mis toonases hariduses halvad olid. Isegi mingi ameti õpetamine keskas on minu silmis igati arukas tegevus. Kuskil oli teemaks tänaste noorte nõrk kehaline ettevalmistus - mina pidin veel katseid tegema umbes 4. klassis miski VTK märgi saamiseks. Et see mugavuse teed asjade laskmine õnne meie õuele ei too, arvan. Kõik see rangus ja eksamid igal sammul (mis pidi loomulikult hästi tegema) - nüüd 30a hiljem ütlen takkajärgi, et oli õigesti kõik. Ja see, et mõni Tallinna eliitkooli gümna klass teeb Snelli tiigi ääres Cooperi testi (12 min jooksukatse) misjärel vajatakse kiirabibrigaadi---noh

Minu arusaamise järgi oli "vanasti" rõhk reaalainetel - et see kuluks ka tänagi ära, seda humanitaarpehmotamist ongi liiga palju ja sel pole reaalmajanduse vajadustega suuremat ühist (reaalained on tehnika ja tehnoloogia vältimatu eeldus - sel teemal on meil majanduses selged fundamentaalsed puudujäägid, mis takistavad kasvu, küll on aga liiga palju igasugu humanitaarbakasid, kelle õpiaeg peaks parem kutsekas mingi reaalse ameti peale kuluma).

[OLAVI]

Oleneb keda valgekraeks nimetada. Praegu saab sinikrae ehitusel sama või suurema tasu kui valgekrae-töömesilane pangas.

Ja arvatavasti suureneb veelgi, sest kes tahaks elukutseliselt töötada ametis, mille tööpäev ei lõppe "normaalajal", et näiteks jõuda kella 5'ks lasteaeda lapsele järgi.
(Mul enamus "noori jüngreid" on loobunud perspektiivsest ametist põhjendusega, et "Ei jõua lasteaeda õigeks ajaks".)
https://www.autosert.ee/euroopa-autojuh ... ert-votab/

*Euroopas on 2022 aastal täitmata 380 000 – 425 000 veokijuhi ametikohta.
*2026. aastaks läheb pensionile 30% juhtidest, kuid nooremaid asendajaid on 4–7 korda vähem.
*Juhtide puudus Euroopas võib 2026. aastaks ületada kaks miljonit.

Eraautode vajaduse vähenemist seoses ühistranspordi arenguga ka pole loota.

Ennustatakse, et kasvav lõhe pensionile jäävate ja uute juhtide vahel tähendab, et täitmata veoautojuhtide puudus kolmekordistub, ulatudes 2026. aastaks üle 60%, ja bussijuhtide puhul enam kui viiekordistub, peaaegu 50%-ni 2026. aastaks.

[2korda2]

Ja igasugu "huugotreffnerite" vastuvõtukatsed, kui neid on tõesti hädavajadus korraldada enne 9 klassi ametlikku lõppu, tuleb teha nii, et tulemuste jõustumiseks peab 9 klassi lõpueksamid olema tehtud vähemalt hindele x.

Igaks juhuks teistele täpsustan (sest Trumm teab seda ju niigi), et tegemist ei ole mitte HTG erikorraldusega, vaid sedasi käis kõigi Tartu gümnaasiumitesse kandideerimine: katsed on kevadel enne põhikooli eksameid. Sama asi ka Tallinnas ja Harjumaal.
Standardiseeritud ühiskatsed on hea asi:
1. õpilasel pole vaja sooritada iga kooli juures uusi katseid ajal, mil niigi lõpetamise stress suur.
2. on õiglasem kui lihtsalt lõputunnistuse hinnete põhjal tehtud otsus. Erinevate hindamiskristeeriumite tõttu võib erinevates koolides antud konkreetne hinne tähendada totaalselt erineval tasemel teadmisi. Minu gümnaasiumi mata-füüsika eriklassi lõpetanute hulgas oli füüsika lõputunnistusel 5 vähematel kui oli riiklikul füüsikaolümpiaadil käinuid. Meie kolme klassiga lennu peale kokku oli kõigest 2 kulda ja 1 hõbe. Olümpiaadile pääsemine või ka seal hea tulemuse tegemine ei tähendanud automaatselt 5-te tunnistusel.

seesama
https://www.valem.ee/et/trapetsi-pindala

on hea näide poolpidusest õppematerjalist - ei ole joonist ja ei ole tegelikult ka vastust küsimusele kuidas pindala arvutada - antud on a,b,c,d aga valemisse on tekkinud h.

Joonise puudumine on kahtlemata kehva aga nii pealiskaudse lähenemisega ei pruugi ka sellest abi olla:

trapetsi pindala

trapetsi_pindala.PNG (8.85 KiB) Vaadatud 512 korda

Vigaseid materjale on aga küllaga, nõus. Alles mõni aasta tagasi juhtis tuttav tähelepanu ühes Tallinna koolis "heaks kiidetud" õpilaspäevikule, mille valemite lehel olid isegi kolmnurga valemid vigased (joonistel kujutatu ei läinud kuidagi kokku valemites olnuga).

Mina meie haridussüsteemis suuremat viga ei näe. Palju loeb konkreetsest koolist/õpetajast. Viimaste tunnustamise/tasustamise osas olen küll praeguse süsteemi osas negatiivselt meelestatud - riiklikult garanteeritud kõrge miinimumpalga tõttu ei jää vahendeid, et tõeliselt hingega asja kallal olevaid õpetajaid ekstra tasuga motiveerida. Õpetajate pädevuse objektiivne hindamine olevat aga ilmvõimatu, vähemasti on seda mulle väitnud mitmed pedagoogid. Ometi suudab meist igaüks nimetada omast kogemusest häid õpetajaid. Selliseid, keda valdav osa õpilastest kõrgelt hindas.

[slider]

trapetsi .. https://youtu.be/h3wbOVXwea8

[Turist 47]

reaalained on tehnika ja tehnoloogia vältimatu eeldus, sellel teemal on meil majanduses selged fundamentaalsed puudujäägid, mis takistavad kasvu, küll on aga liiga palju igasugu humanitaarbakasid, kelle õpiaeg peaks parem kutsekas mingi reaalse ameti peale kuluma

Tehnoloogia areneb kiiresti, inimest on palju - "reaalsed" ametid kaovad. Hea on, et inimesed saavad rakendust humanitaaraladel.
"Reaalsete ametite"- töö tegemine on muutumas privileegiks. Kõik ei suuda ega ei taha olla insenerid.
Alternatiiv oleks, et "10% tegutsevad ja kasvatavad majandust ja 90% saab toetusi.."
Aga, Inflatsioon on alati abiks majanduse kasvu numbrite korras hoidmisel.
Usutavalt muutused majanduses, elukorralduses, kiirenevad veelgi.
"Noored" hakkavad tegema teisi asju.
Enda eest rääkides, siis katsun "edasi libistada, kätega tööd tehes, pead kasutamata.." Valikut ei oska näha..

[Kapten Trumm]

Meil on siiski pidev ja kasvav tehniliste/tehnoloogia alade inimeste põud. See seletabki, miks nii palju pakutakse suvalise kvaliteediga tööd kalli raha eest. Humanitaaralasid on ka tarvis, AGA taoline proportsioon nagu täna kõrghariduses eksisteerib, ei ole ka mõistlik. Suur humanitaaralade nõudlus tuleb sellest, et õppekohtadele on suur nõudlus - pakkuja reageerib lihtsalt nõudlusele? Miks suur nõudlus? Sest seal on lihtsam õppida (loe lapsepõlve pikendada). Miks pole eraülikoole, kes õpetaks nt elektriinsenere? Sest puudub piisav nõudlus. Kui vaatate konkursse ülikoolide erialadele, siis masinaehituses on see 10 korda madalam kui "sotsiaaltöö korralduses" või muus taolises.

Kuna need mugavusõppijad on samas ka valijad, kellel keegi ei riskeeri seda mugavust käest võtta, siis poliitikud teevadki populaarsuspõhiseid, kuid reaalse majanduse vajadustega hägust seost omavaid otsuseid. Sest käputäis arvamuslugusid kirjutavaid ettevõtjaid stiilis Kirjanen või Veskimägi on nende kümnete tuhandete mugavusõppurite kõrval siiski väga väike arv. Parempoolsed, kes lubas neid kuulata, saadeti valimistel sinna kuhu ukrainlased ühe vene laeva saatsid. Järelikult valijad ise tahavadki mugavusotsuseid ja perspektiivi puudumist.

See, et taolised valikud täna kahandavad meie rikkust tulevikus, täna keegi mõelda ei taha/ei viitsi. Valitsus teeb excelis nullsumma mängu ja peamine, et Brüsseli rahandusosakond rahul on.

[Kriku]

Mitte ainult humanitaar-, vaid sotsiaalvaldkond ka. Kusjuures seal sees eksisteerivad ka kõvemad ja pehmemad alad. Üks mulle täiesti arusaamatu fenomen on näiteks riigiteadused - minu meelest võiks need üliõpilased minna lihtsalt juurat õppima (või kui see liiga raske on, siis üldse midagi muud).

[teeline35]

Mitte ainult humanitaar-, vaid sotsiaalvaldkond ka. Kusjuures seal sees eksisteerivad ka kõvemad ja pehmemad alad. Üks mulle täiesti arusaamatu fenomen on näiteks riigiteadused - minu meelest võiks need üliõpilased minna lihtsalt juurat õppima (või kui see liiga raske on, siis üldse midagi muud).

Aeg tasuta kõrgharidus lõpetada. Õigemini säilitada mingi hulk vajalikele erialadele koos teatud kohustustega. Hetkel toimub kõrgharidusega inimeste üle produktsioon. Neile pole erialast või erialale vastavat rakendust. Nii nad siis ladestuvad erinevates riigiametites, kus õpitaksegi vigade hinnaga reaalset elu.

[Kriku]

Tasuta kõrgharidus on meil olnud vene ajast saadik ja las ta olla edasi. Küsimus on IMHO vaid selles, kui palju kohti peab olema igal erialal tasuta.

[Kapten Trumm]

Neile pole erialast või erialale vastavat rakendust. Nii nad siis ladestuvad erinevates riigiametites, kus õpitaksegi vigade hinnaga reaalset elu.

Ja mida rohkem taolisi sinna ladestub, seda suuremaks muutub sellise arvamuse kandepind, et selline süsteem ongi ülimalt normaalne ja muuta pole midagi tarvis. Ehk siis süsteem toodab omasuguseid ja on huvitatud enda säilitamisest/omasuguste juurde tootmisest. Sellises süsteemis on kahtlane, kas veast üldse aru saadaksegi (palgad on ju normaalsed) või sellest midagi õpitaksegi.

[Lemet]

Tark inimene! Mitte midagi teadmata on saanud diplomid tasku ja sellise koha peale

Kas selles koolis mitte põlvkondade järjepidevus ei toimu? Ja Märt Esimene Kasiinorajaja mitte ametiposti ei pärandanud?