Eesti majandus eile, täna ja homme.

[cabslock]

Bussiliiklust peaks nagunii doteerima.

Miks küll?

[Taaniel Tina]

Mina ei saa aru, milles siin Venemaa süüdi on.
Elektri hinna Euroopas on kalliks teinud endale eurooplased is kõige selle rohe-elektri porno ja looduhoiuga. Ja nüüd mõtlevad, et venelased võiksid olla härrasmehed ja kehtestada ka oma elektrile kallid aktsiisid???
Aga kui eurooplased tahavad omale osta kallist elektrid, siis on venelased seda nõus müüma.
Ja ei vaeva üldse pead euroopa rohe-natside peades toimuvate dilemmade üle.

[Kriku]

Parandan ennast - bussiliiklust pidanuks tasuta ühistranspordi eelse piletihinna taseme säilitamiseks nagunii doteerima.

[AMvA]

Parandan ennast - bussiliiklust pidanuks tasuta ühistranspordi eelse piletihinna taseme säilitamiseks nagunii doteerima.

Linnadevahelisi liine pole kunagi doteeritud.

[teeline35]

Ei ańdnud ikka rahu.

Ma eelistaks küll, et arst, kes mind ravib omab diplomit. Ja et lennuki, millega lendan on ikka vastava diplomiga inimesed projekteerinud.
See on ikka väga naiivne jutt, et diplom ei garanteeri midagi.

Mina näiteks tahaks, et arst, kes mind ravib omaks arstidiplomit. Füüsika, keemia, mingit masti filoloogia või sotsioloogia diplomiga "arsti" hoolde ma usaldaks ennast ainult juhul kui mu tervis ikka väga raudne oleks!
Meil Krikuga oli vaidluseks kas ülikooli lõpetamisel saadud diplom annab mingeid kindlaid tagatisi, et inimene ka väljaspool oma eriala mõnel teisel alal paremini hakkama saab, võrreldes samal alal varem töötanud kogenud töötajaga. Jäime eriarvamusele. Inimesed on ju erinevad; pikki , lühikesi, pakse ja kõhnasi, laisku ja virke. Ei tule sõjaväestki inimesed välja ühesugustena veel vähem ülikoolist.
Mis mind ajendas teemat tõstatama on eestis tekkinud olukord kus kroonilise tööjõu puuduses on meil tekkinud arvukas kiht kõrge enesehinnanguga diplomeeritud "eliiti". Kellel oma erialal tööd ei jagu või polegi sellist eriala olemas ( "eriala" tekitati kõrgkooli poolt riigilt raha saamiseks või ka mõne hakkajama õpetlase poolt enda äraelatamiseks), aga tahaks igal juhul juhtivale tööle kõrge palga peale. Nende inimeste viisaka äraelamise võimaldamieks on tekkinud praeguseks kõrgharidusdiplomite (teinekord ka mitteametlik) nõue päris paljudele riigi ja omavalitsus ametitesse kandideerijatele.

[Kriku]

Parandan ennast - bussiliiklust pidanuks tasuta ühistranspordi eelse piletihinna taseme säilitamiseks nagunii doteerima.

Linnadevahelisi liine pole kunagi doteeritud.

Tunnistan, et mulle pole see asi selge.

Bussifirma pole rahul, et riikliku dotatsiooni abil liikuval Haapsalu-Tartu liinil on märksa odavamad piletihinnad.

https://online.le.ee/2017/02/28/taisto- ... innatousu/



Ekspressliine pole kunagi doteeritud...?

[Kapten Trumm]

Pole kuulda olnud, et Luxekspressi linnadevahelisi liine keegi doteeriks.

Mõned suuremad linnadevahelised liinid (peamiselt Tartu suunas) ongi need vähesed liinid, mis kommertsalusel toimivad ja kus tänu liikuva raha suurusele on ka konkurents võimalik. Kui me aga räägime kapa-kohilast, siis seal ei toimi.

Paraku aga kõik ei ela kolme suure põhimaantee ääres (kus tõesti on kommertsvedu võimalik).

[Fucs]

Swed: ekspordi väljavaade on halvenenud
http://www.ituudised.ee/uudised/2019/01 ... ised.ee%29

Valitsus eraldas raha maade omandamiseks Kiviõlis [Tasuline, mul ei ole]
https://www.aripaev.ee/uudised/2019/01/ ... s-kiviolis

ÜLEVAADE: Eesti ronis Euroopa Liidu keskmiste palkade pingereas 17. kohale

„Ma ei nimetaks seda teaduslikuks uuringuks, sest suurem osa infost tuli Vikipeedia artiklist, kus oli Euroopa Liidu riikide palgad välja toodud,'' seletas Fischer.

https://www.ohtuleht.ee/918152/ulevaade ... -17-kohale

[Avatar]

Tuuleenergeetika ongi Eestis elektritarbija raha eest peetav teatud seltskonna siesta, mis eriti ei vähenda vajadust Narvas põlevkivi ahju ajada. Pigem tuleb tuuleenergia osakaalu kasvades suurendada traditsioonilise elektritootmise võimsust (ka puiduhakkest), kompenseerimaks tekkivaid harmooniaprobleeme elektrivõrgus, mis tulenevad tuulikute hüplikust tootlikkusest (energeetikud seletavad kindlasti paremini).

No sa pead lihtsalt suutma alternatiivsete tootmismeetoditega kompenseerida tuule heitlikust, ja tõesti tänapäeval saab seda ainult põlevkivikateldega (kuigi ka nende soojas/valmis hoidmine on kulukas). Aga tulevikus võib ju asi paraneda/areneda. Selle jagu, mis sa tuulest elektrit jahvatad, jääb sul ju ikka põlevkivi põletamata, ja elektri eest teenid. Taust on see, et mingil hetkel see nafta-tipp tuleb, ja selle järel läheb siblimiseks, ning kes ei suuda oma tootmist/tööstust/elamist energiaga varustada, kukub maailmakonkurentsis tõsiselt. Ja see on selline positiivne stsenaarium, mis ei sisalda apokalüpsist. Traditsioonilise elektritootmise võimsuse suurendamine - jah kindlasti. Kuigi sellega ilmselt lendavad millalgi CO2 foobid samuti selga. On pakutud ideid akumulatsioonijaamadest (veemahutitega näiteks - pumpad energiakülluses vee kõrgematesse mahutitesse ja energianappuses lased läbi turbiin madalamatesse tagasi) . Ma nüüd nii spets ei ole, aga minu meelest annaks tuule ja akujaamadega (no ja muude lisadega hüdro jne) küll kujundada tasakaalus üleriikliku süsteemi. On tuult - jahvatad kõvasti, osa tarbitakse ära, osa akumuleerid. Tuult vähe/pole, lased akujaamad käima. Loomulikult selline süsteem nõuab suuri investeeringuid ja arendusi, ning praegused tuulikud on vaid jäämäe tipp.
Mulle meeldib tuulikute puhul see, et nad on hajutatud süsteem, ja neid ei ole võimalik mõne õigesse kohta sihitud tegevusega täielikult kasutuks muuta.
Aga jah, loomulikult võib öelda et Eesti elektritarbija maksab selle praegu kõik kinni. Tuulikute suunda ma siiski oleks valmis sponsoreerima, kui seda riigi ja tarbija huvidest lähtuvalt arendataks ja oleks läbimõeldud strateegia. Igasugused Utah ja Lähis-ida põlevkiviväljad on see, mis mulle äärmiselt lollid ideed tundusid. Aga ma loomulikult ei ole EE masterplaanidesse pühendatud, võib-olla neil on mingi iva kusagil sügaval...
Ja minu meelest on põlevkivi ahju ajamine nii ehk naa raiskamine, ning põlevkivi peaks kasutama pigem keemiatööstuses.
Ehk siis Eesti energeetiline sõltumatus on vaja säilitada. Põlevkivi põletamine annab meile selleks puhvri (erinevalt lõunanaabritest). Tuleb pingutada selle nimel, et mingil hetkel Eesti energiavajadus enam ei toetuks põlevkivile, aga samas oleks kaetud Eesti oma võimalustega. Ja loomulikult nii et kohalikul inimesel oleks see taskukohane ja varasemate aastakümnete jooksul kinniplekitud arendused nende huve teeniks.

[Some]

Pole kuulda olnud, et Luxekspressi linnadevahelisi liine keegi doteeriks.

Mõned suuremad linnadevahelised liinid (peamiselt Tartu suunas) ongi need vähesed liinid, mis kommertsalusel toimivad ja kus tänu liikuva raha suurusele on ka konkurents võimalik. Kui me aga räägime kapa-kohilast, siis seal ei toimi.

Paraku aga kõik ei ela kolme suure põhimaantee ääres (kus tõesti on kommertsvedu võimalik).

Samas diiselrongid tikuvad just nimelt kommertsliinidega konkureerima... St Kapa-Kohilast ka rongiga linna ei saa.

[Dr.Sci]

https://tarbija24.postimees.ee/6495777/ ... -kui-latis

Ei oskagi kommenteerida... artiklist: "Soodne hind Lätis on tingitud ka sellest, et see ei ole lätlastele kodumaine toode. «Kuna Lätis on see ikkagi importtoode, siis selleks, et ta seal konkurentsivõimeline oleks, peab tal enam-vähem teiste kurkidega võrdne või lähedane hind olema.»"

[Kapten Trumm]

No sa pead lihtsalt suutma alternatiivsete tootmismeetoditega kompenseerida tuule heitlikust, ja tõesti tänapäeval saab seda ainult põlevkivikateldega (kuigi ka nende soojas/valmis hoidmine on kulukas).

No need tuulikute kompensatsioonimehhanismid pole enamasti kuigi rohelised ja rohelisena on neil õnne olla väga vähestes riikides. Näiteks rohke hüdroenergia ressursiga Norra. Seal põhimõtteliselt pumbatakse ülejääva tuulelektriga vett uuesti hüdrojaama tammi taha mäe otsa, et saaks seda tammist alla läbi turbiinide lasta. Taanis, mis on ka kole roheline, tehti seda kompensatsiooni kivisöe (saksa) ja gaasijaamadega. Roheline värk, eh. Elektri akumuleerimine kuskile akudesse on üüratult kallis.

Paraku on Eestiss hüdroenergia ressurss suht olematu. Hüdroenergia jaoks oleksid head mägised alad (kõrgemal asuva vee energia on suurem) ja suured jõed. Ainus viis kuidagi "roheliselt" seda teha ongi need Auvere katlad, mis pandi puiduhaket põletama. Seepeale tõstsid samad graanuliärimehed (kes olid ka Emajõe "apelli" taga) hädakisa, et mida see Eesti Energia solgib siin turgu oma suurte hakke ostudega (mis tõstis kütepuidu hinda).

Ühesõnaga, roheliste propaganda tuuleenergiast on tegelikult üks pooltõdede kuulutamine. Kõige selle taga aga paistavad välja tuuleärimeeste eurode pakid, et saada endale soodsamaid tingimusi. Ja katlad Ida-Virus tossavad endiselt.

[Walter2]

Näis mis sellest Pakri maa-alusest hüdroakumulatsioonijaama projektist saab.

[teeline35]

Endiselt seisukohal, et tuumajaam oleks kõige mõistlikum. Co saaste olematu. Ainuke probleem radioaktiivsed jäägid, aga neid peaks võrreldes põlevkivikateldest tuleva tuhaga vähe olema. Pealegi on arendamisel tuumaenergia tootmiseks tehnoloogiad, mis kasutavad ära ka radioaktiivsed jäätmed. Kas meie silmad seda näevad on muidugi iseasi.

[toomas tyrk]

Tuumajaamad ei ole samuti kiiresti reguleeritavad ning ei suuda katta tarbimise tippe. Viimane sellelaadne katse lõppes Tšernobõli katastroofiga.