www.militaar.net

Magyk kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Ma loodan siiralt, et kaitseministeeriumis on tehtud oluliselt põhjalikumaid analüüse kui see jura, mis sa siia kirja panid.

Minu kirja pandu tuli ikka päris värvilise huumoriprisma, kui tähele ei pandud. Veidi maalähedamaselt rääkides, kui me ka lõpuks hangime mingid X hävitajad, me hangime nad ikka päris mitmeks kümnendiks. Arvestades siinkohal nii igasugu "doomsayer'ite" kui ka pädevate teadlaste arvamusi, saab nafta meie eluajal otsa.

Selle kohta oleksgi mul küsimus, kuidas praegused tehnilised lahendused toetavad nii bio-kütuseid, muud pudi-padi kui ka meie oma põlevkivi baasil valmistatavat saadust? Ning kuhu edasi?

Mitte keegi mitte kusagil pole väitnud, et nafta saab meie eluajal otsa. See on jabur jutt. Nafta ei saa peaaegu mitte kunagi otsa. Probleem on hoopis selles, et nõudlus hakkab tugevalt pakkumist ületama ja see ajab nafta hinna taevasse. Aga hävitajatele peaksi ikka tilgakese leidma.

Remargi korras soovitan enne natuke kirjatehnikat tudeerida kui oma sõjandusalast tarkust lehvitama hakata.

Kilo Tango kirjutas:
Mitte keegi mitte kusagil pole väitnud, et nafta saab meie eluajal otsa. See on jabur jutt. Nafta ei saa peaaegu mitte kunagi otsa. Probleem on hoopis selles, et nõudlus hakkab tugevalt pakkumist ületama ja see ajab nafta hinna taevasse. Aga hävitajatele peaksi ikka tilgakese leidma.

Ma võibolla hommikule kohaselt väljendasin end kehvasti. Teie väidetu tegelikult oligi minu point. Nafta hind tõuseb tulevikus. Nii et alternatiividele tuleks tähelepanu pöörata. Võib kujuneda olukord ka kütusehanked võivad kujuneda tähelepanu keskpunktiks. Samas kui mingi uuema tehnoloogia massilise turuletulekuga võivad naftasaadused mootorikütusena hoopis tahaplaanile jääda ning nõudlus kahaneb.

Tilgakese hävitajatele suudame muretseda küll, sellepärast ei olegi see NIIVÕRD oluline, eriti esimese portsu hankimisel. Kuid loll on see, kes ei pea tuleviku silmas. Kui mõelda tulevikule täna, ons see niivõrd vale? Mina küll ei pane pahaks, kui keegi ametnik KAMIN'is veidi googlit mõõda ringi vurab, ning pisut uurimist teeb.

Isiklikult olen siinset foorumit päris mitu kuud külastanud. Minu puhul pole tegu ei eksperdi ega muu fanaatikuga (fanaatiku all ei mõtle kohe üldse midagi solvavat või solvamist väärt), ma olen lihtsalt 30. mail reservi läinud ajateenija, kes väiksest peast tahtis kindraliks saada (), ning on alati huvitunud antud foorumi temaatikast. Ma ei ürita siin mingit moodi tarka panna, aga mulle näib, nagu enamus aruteldavast läbib keskne joon - kohe/nüüd/praegu.

Kilo Tango kirjutas:Remargi korras soovitan enne natuke kirjatehnikat tudeerida kui oma sõjandusalast tarkust lehvitama hakata.

Remark on õigustatud, peale lõpukirjandi kirjutamist sai veedetud enamik ajast kaugel eemal, mil nii mõnigi komaseadus ununes. Aga eks ma annan endast parima.

Kapten Trumm kirjutas:

mehaanik kirjutas: Kuulu järgi oli Poola lennukihankel 40% -ulatuses küsimus lennuki omadustes, 60% -ulatuses aga määravaks poliitika ja muu. Nii või naa ei saa poliitikat tehingute juures vähetähtsustada.

Vale kuuldus. Toksi aga googlesse sisse "why poland chose F-16" ja väikese otsimise järel on kättesaadav üks pdf fail uuringuga (seda on ka siia lingitud), mis asjaoludel F-16 tegelikult võitis. Tegelikult oli kõige omaduste summana F-16 lihtsalt teistest parem.

Kõlab nagu üks välistaks teist?

Minnes teooriast praktikasse, kas kuskil treeningutel on f-16 gripeni "killinud"? Näiteks "Red Flagil"? Kui on, loeksin huviga, et mis ja kuidas. Gripen, peamiselt tänu oma väiksele radaripeegeldusele ja DATA-lingile ( http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ad/page101 -ühes postituses juttu.) on ju "killinud" nii üht, kui teist. Üks viimaseid lugemisi: http://translate.google.com/translate?j ... auto&tl=en .

mehaanik kirjutas: Kõlab nagu üks välistaks teist?

Minnes teooriast praktikasse, kas kuskil treeningutel on f-16 gripeni "killinud"? Näiteks "Red Flagil"? Kui on, loeksin huviga, et mis ja kuidas.

Selle kohta näidet ei ole, aga sellest kuidas ungarlased Red-Force'ina F-16 alla tõid, on siingi räägitud. Ühel korral lihtsalt sellepärast, et vastaste F-16 ei näinud väikese RCS'i tõttu tagumist Gripenit ja lendas kahe vahelt läbi, andes seeläbi taugmisele JAS-39'le ilusti Fox-2 kill'i. Gripen on tõesti enamike näitajate poolest "lahjam", aga ei tasu arvata et tast arvestatavat vastast ka F-16'ele ei ole.

Rootsud said Indias teise võimaluse...

http://www.business-standard.com/india/ ... ce/390634/

Lemet kirjutas:Business Standard had reported, on March 9, that Gripen International had sent older Gripen-D fighters for trials because the Gripen NG was held back in Sweden for improvements for the Swedish Air Force. Technically, that was a violation of the terms of the competition.

See on nüüd küll veits mööda kirjutatud. Tegu on hetkel lennuki ainukese prototüübiga ja tegeleti ikkagi testlendudega lennuki enda arendamiseks, mitte mingi müstilise Rootsi Õhuväe tarbeks tehtud arendusega

mehaanik kirjutas: Kõlab nagu üks välistaks teist?
Minnes teooriast praktikasse, kas kuskil treeningutel on f-16 gripeni "killinud"? Näiteks "Red Flagil"? Kui on, loeksin huviga, et mis ja kuidas. Gripen, peamiselt tänu oma väiksele radaripeegeldusele ja DATA-lingile ( http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ad/page101 -ühes postituses juttu.) on ju "killinud" nii üht, kui teist. Üks viimaseid lugemisi: http://translate.google.com/translate?j ... auto&tl=en .

Vaata, just praktikas ongi nii, et võidab omaduste summa, mitte 1 või 2 omadust, mis paremad on. Ja enamikes distsipliinides pole Gripenil hiilata suurt millegagi. Uuemaid lääne sensoreid ja ECM-i kannab? Ei. ARM-e kannab? Ei. Kannab ainult AIM-9, AIM-120 vanu mudeleid, Mavericki, vabalangevaid pomme ja mittejuhitavaid reaktiivmürske. Kereväliseid konformseid paake kannab? Ei. Ahjaa, Rootsi omadel RBS-15 ka. Kõik. Datalink on F-16-l ka olemas (Link 16). Pole mõtet mingeid interneti jäähoki harjutusi näiteks tuua.

Kapten Trumm kirjutas:

mehaanik kirjutas: Kõlab nagu üks välistaks teist?
Minnes teooriast praktikasse, kas kuskil treeningutel on f-16 gripeni "killinud"? Näiteks "Red Flagil"? Kui on, loeksin huviga, et mis ja kuidas. Gripen, peamiselt tänu oma väiksele radaripeegeldusele ja DATA-lingile ( http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ad/page101 -ühes postituses juttu.) on ju "killinud" nii üht, kui teist. Üks viimaseid lugemisi: http://translate.google.com/translate?j ... auto&tl=en .

Vaata, just praktikas ongi nii, et võidab omaduste summa, mitte 1 või 2 omadust, mis paremad on. Ja enamikes distsipliinides pole Gripenil hiilata suurt millegagi. Uuemaid lääne sensoreid ja ECM-i kannab? Ei. ARM-e kannab? Ei. Kannab ainult AIM-9, AIM-120 vanu mudeleid, Mavericki, vabalangevaid pomme ja mittejuhitavaid reaktiivmürske. Kereväliseid konformseid paake kannab? Ei. Ahjaa, Rootsi omadel RBS-15 ka. Kõik. Datalink on F-16-l ka olemas (Link 16). Pole mõtet mingeid interneti jäähoki harjutusi näiteks tuua.

Uusimad lääne sensorid on misasjad? Ericssoni AESA radar on täiesti kobe asjapulk. ECM pod on Gripeni jaoks täiesti olemas. AIM-120 puhul kannab minu teada C mudelit (seda kannavad enamus Euroopas baseeruvaid hävitajaid) aga millist versiooni täpselt ei mäleta. Kereväliseid konformseid kütusepaake kannavad vähesed F-16-d. Link-16 ei saa kasutada AIM-120 sihtmärgile juhtimiseks erinevalt Gripeni datalingist. Ka mitmes muus osas on rootslaste datalink võimekam. ARM-i tõesti ei kanna. Eesti kontekstis pole see ka teab-mis oluline. Üldiselt on Gripeni suur pluss Eesti kontekstis maanteel hooldamise kiirus ja peaaegu STOL. F-16 on selles suhtes palju nadim nõudes väga puhast ja pikalt sirget hea kattega teed ning vajades pikemat hooldust. Väikese riigi puhul on "metsas hooldamise" võime tihti olulisem kui mingi üksiku raktei puudumine.

Üldiselt ma ei arva, et peaks hakkama uuesti nämmutama seda F-16 vs. Gripen teemat. Eesti puhul tuleb võtta need hävitajad, millest jaks üle käib ja see eeldab hanke puhul väga põhjalikku kulu/kasu/vajaduste analüüsi, millest siinse foorumi tasemel jaks üle ei käi. Üldiselt on hea matemaatika oskusega võimalik tõestada mistahes hävituslennuki sobivust või sobimatust. Selle pärast need suured hävitajakonkursid (Brasiilia, India) ka niimoodi venivad.

39C-l pole mitte mingit AESA't. AESA on rohkem Saabi unelmates, aga teispool ookeani juba mõned aastad seeriatootmises ja mitmel pool juba kasutuses.

ARM-i tõesti ei kanna. Eesti kontekstis pole see ka teab-mis oluline

Kuidas ei ole? T**** lükkab oma kaugmaa ÕT kompleksi Suursaarele ja NATO airlift Ämarisse on kiss goodbye? Arvestades, et Eesti asub piiritaguse S-300/sõja korral ka S-400 tuleulatuses, pole ARM mitte vähetähtis faktor. Isegi tähtsamad kui kaks polku loguvõitu Su-sid.

Lisaks veel selline vähetähtis faktor nagu NATO kompatiiblus - Gripeni "kompatiiblus" tähendab näiteks Alaskale õppusele lennates on kaks C-130 täit varuosi, mehhaanikuid ja seadmeid kaasas, sest kuskil Anchorage lennuväebaasis ei oska mikid selle imemasinaga midagi teha. Kui siin madinaks läheb, siis Rootsi hakkab kohe neutraalseks ja sealt ei saa enam mutritki. Kujutame juba ette, milline karm logistika porn saaks olema nelja Gripeniga nt Bagrami missile minna? Põhimõtteliselt tassi kogu tehniline kola järgi. Mida muidu võiks saada lõdvalt taanlastelt, belglastelt, hollandlastelt, poolakatelt, ameeriklastelt, itaallastelt, portugallastelt jne jne jne. Endal pole muud kui lennukid ja lendurid.

Kapten Trumm kirjutas:39C-l pole mitte mingit AESA't. AESA on rohkem Saabi unelmates, aga teispool ookeani juba mõned aastad seeriatootmises ja mitmel pool juba kasutuses.

ARM-i tõesti ei kanna. Eesti kontekstis pole see ka teab-mis oluline

Kuidas ei ole? T**** lükkab oma kaugmaa ÕT kompleksi Suursaarele ja NATO airlift Ämarisse on kiss goodbye? Arvestades, et Eesti asub piiritaguse S-300/sõja korral ka S-400 tuleulatuses, pole ARM mitte vähetähtis faktor. Isegi tähtsamad kui kaks polku loguvõitu Su-sid.

Lisaks veel selline vähetähtis faktor nagu NATO kompatiiblus - Gripeni "kompatiiblus" tähendab näiteks Alaskale õppusele lennates on kaks C-130 täit varuosi, mehhaanikuid ja seadmeid kaasas, sest kuskil Anchorage lennuväebaasis ei oska mikid selle imemasinaga midagi teha. Kui siin madinaks läheb, siis Rootsi hakkab kohe neutraalseks ja sealt ei saa enam mutritki. Kujutame juba ette, milline porn saaks olema nelja Gripeniga nt Bagrami missile minna?

Sellest kõigest on siin juba 63 lehekülge täis pläkutatud. Ma ei näe põhjust selle jamaga uuesti pihta hakkamiseks.

Kui selliseid tõsiasju ignoreeritakse, tuleb meelde tuletada

Kapten Trumm kirjutas:Kui selliseid tõsiasju ignoreeritakse, tuleb meelde tuletada

Igatahes ECM ja ECCM võimekus küll Gripeni puhul probleem pole. Seda on kiidetud nii Red-Flag'il, kui ka sellel konkreetsel eelmainitud harjutusel ungarlastega. Tsitaat Red-flag'ilt:

The aircraft’s warning and electronic warfare systems (EWS) also got high ratings: Lt. Col. Lindberg said that ”...it was almost impossible for the Red air force to get through our EW systems. We always knew where the air defense was, could avoid them and still do our work, even in very dynamic situations, with the threat getting more complex each day.”

Mis konformsetesse paakidesse puutub siis see on natukene otsitud võrdlus minumeelest. Neid leidub F-16 puhul vaid Block 50 või uuematel, seetõttu kasutatud mudelitele neid ei ole (ma tahaks näha meid ostmas Block 50+'i). Kui aga juba spekuleerida uute lennukite tasemel, siis Gripen-NG'l on telik ja muu kraam sees ümber tõstetud andes juurde 38% kütusemahutavust, mis peaks selliste paakide puudumist kompenseerima.

Gripen kannab tõesti vanemaid AIM-9 mudeleid, kuid toetab selleeest IRIS-T mis peaks olema AIM-9X täiesti võrreldav. Samuti hakkab toetama MBDA Meteor'i (kuigi jah, tema hind ja tootmisse jõudmise aeg on küllaltki murettekitav).

Ja tõesti kõik sõltub kontekstist. Tahaks näha meid ostmas Block 60 F-16'st. Kui meil peaks olema valida, kas hankida läbiaetud 80ndates pärit Block 25'ed (nagu rumeenlased) Või rootslaste märksa uuemaid Jas-39 C'sid, mida mingi moment meile pakuti, siis ei oleks minuarust sugugi loll mõte teatud tingimustel viimaseid eelistada. Eriti arvestades, et ülalpidamiskulude poolest on Gripen märgatavalt odavam kui F-16 ja seda fakti ainult võimendab olukord, kui F-16 on 10 aastat vanem. Samuti on Gripeniga läbi viidud õppuseid, kus teda on hooldatud ajateenijatest meeskondade poolt sõidutee pervel. Asi mida ka meil oleks ilmselt vaja teha. (Taiwan'il tehtud F-16 kiirtee stardid/maandumised ei ole ikka päris sama teema)

meh, 14.57
üks lendas ühelt poolt Olevistet, teine teiselt poolt. Nagu ikka mere poolt.

Noh, minu jaoks 63 lk kokkuvõte viimasel lehel. Ses suhtes punkt.

http://www.postimees.ee/?id=247980

Eesti ohvitser teenib järgmised kolm aastat Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.


President Toomas Hendrik Ilves andis teenistuse ajaks välisriigis kapten Fredi Karule majori ajutise sõjaväelise auastme.

Kapten Karu alustab lähiajal teenistust Leedus Karmelavas Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi Baltnet õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal.

See ametikoht roteerub kolme Balti riigi vahel, praegu teenib sel ametikohal Läti kaitseväelane. Rotatsiooni kestab kolm aastat, varem oli see kaks aastat.

Tegemist on teise korraga, kus Eesti kaitseväelane teenib Baltneti õhuoperatsioonikeskuse ülema ametikohal. Varem teenis sel ametikohal praegune õhuväe staabi operatiivjaoskonna ülem major Eero Neemla, tema kaks aastat kestnud rotatsioon lõppes viie aasta eest.