www.militaar.net

Vasaku kohta ei oska tõesti muud pakkuda, kui Mosini vintpüssi ehk 3-liinilise 1891. aasta mudeli vintpüssi vanema tüübi kuuli. Läbimõõt peaks küll suurem olema, kuid kuna seda on töödeldud...
Teine on ilmselt Berdani vintpüssi ehk 4,2-liinilise 1869. aasta mudeli vinpüssi kuul (kaliiber 10.75x58 R). Kuuli silindrilise osa ümber oli mähitud veel valge või punane paberlint, sõltuvalt sellest, kas padrun oli pikale vintpüssile või karabiinile mõeldud. Sellele ülimalt sarnane on Mauseri 1871. a. mudeli vintpüssi kuul.
Kolmas võiks olla samuti Berdani või Mauseri M 71/84 hilisema väljalaske kuul. Sel ajal hakkasid mantelkuulid levima.

Tõenäosus, et tegu lõhkekuuliga, on väike, kuid võimaluse korral tasuks röntgeniga läbi valgustada.

Nonii. Nüüd on mingi siht silme ees, millises suunas edasi harutada.
Röntgeniga ei näe praegu muud varianti, kui arstitädide juurde minnes kuul teibiga kere külge panna. See ajab küll tohtritel silmad ümmarguseks ja suure tõenäosusega kuuli ikkagi läbi ei valgusta. Võib-olla rahakotti lehvitades lubatakse ka kuul üksinda röntgeniaparaati panna.
Asja uuritakse. Tänan!

kolmas kuul siin lahatud
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... hlight=gra

Nojah, ainult valge inimene võib mitu korda sama reha otsa astuda.
Neetud Gras jäi jälle kahe silma vahele. Peavad need prantslased meist nii kaugel elama.

Tänud Varingule,väga hea leht ,saab enamuse asju selgeks.

Mõõtmine andis 12,7x59...no aga eks ta 64 ole,sest natuke otsa puudu.Tagant kaetud tinaga.
Mis EOD sellest arvab?
http://fotoalbum.ee/photos/nitram07/47155503

Läheb järve põhja või tohib riiulile panna

Pikkus klapiks trasseeriva T-38 omaga (58,8 +-0,5 mm). On ikka kindel, et tagant paistab seatina, mitte trasser?
Kuuli tippu tasuks luubi või mikroskoobiga uurida, ega fosforile viitavat kollast värvi pole mõni kübe säilinud.
Lõhkekuuliga igatahes tegu pole.

Jah tõepoolest trasseriga tegu,mitte tinaga.Kuid kas see ei peaks tagant ära põlema kui see kuul on rauast läbi käinud?

Autod peaksid kah alati esimesest pöördest käivituma, kuid praktika on teine. Sama trasseritega.

samast paigast leitu....sel korral metsa hülsse korjama ei läinud, uitasin põllul....
umbes 10 hülssi tuli ka aga sai minema visatud, sest põllumasinad oma töö teinud....
Üks kuul teistest pikem ja natuke erinev

See 30 mm pikkune on tõenäoliselt soomustläbistav süütekuul BS-40. Kuuli tipus võib olla punase värvi jälgi.
Tagaosas on karastatud terassüdamik, selle ees termiiditaoline süütesegu, mis on tundlik löögile. Loomulikult ka kuumutamisele.

selle kuuli läbimõõt on 7mm ja see paik on arvatavasti I ms aegne,
punast markeeringut ei leia.
kas kasutati sel ajal soomustläbistavat kuuli?

Vaata, ega seal Jaapani 6,5x50,5 mm kestasid ei vedele. Väiksema kaliibriga vintpüssidest oli Arisaka kõige levinum. Teravatipulise kuuli läbimõõt on 6,64 mm ja pikkus 32,07 mm.

viimasel pildil see kuul mis on risti teistest üleval paistab ka olema väiksem kaliiber....ühesõnaga sealt leiab kindlasti igasugu erinevat moona

6,5mm Arisaka kuulid on sellised.