eks selle teadusnõukoja rolli kohta ongi erinevaid arvamusi. Vast kõige resoluutsem on olnud Jaak Aaviksoo, kelle sõnul EI TOHI ühelgi tingimusel teadusnõukogu-laadsed asutused hakkama tegelema piirangute jms. Sest siis teeksid nad poliitikat, mitte teadust. Poliitikutel on mandaat ning kohustus näha tervet ühiskonda ning arvestada ka iga piirangu jms majanduslike ja personaalsete tagajärgedega.
Seepärast pole minu arvates tark oodata teadusnõukojast soovitusi koolide sulgemiseks ja ööklubide avamiseks või vastupidi. Veelgi kahetsusväärsem on teha teadlasi nende otsuste eest vastutavaks. Ärme moonda teadlasi poliitikuteks, just see aimub nõudmisest tuua eri huvide tasakaalustamiseks teadusnõukotta rohkem erinevate erialade esindajaid. Teadlaste tehtav poliitika on sama hea kui poliitikute tehtav teadus.
https://www.err.ee/1608391790/jaak-aaviksoo-rohkem-head-valitsemist-palunAjal, mil III laine hakkab näitama raugemise märke oleks peagi hea teha kiiranalüüs - mis läks hästi, mis halvasti.
Vaatan kahetsusega nt lausalist Tallinna koolide (poliitilist)sulgemist. Oma tütar õpib kohe linna kõrval Rae vallas ja siin on suudetud koolid lahti hoida, huvitegevus toimib ning lastel on enam-vähem normaalne õpikeskkond.
Kindlasti on suureks abiks (või ka eelduseks) kõrge vaktsineerituse tase nii täiskasvanute kui ka laste seas (16-17a ca75%; 12-15a ca62%).
Samas ei kujuta ette, kuidas hakkab nt Lasnamäe, Maardu, Ida-Virumaa haridussüsteemi toimepidevus uute lainete ajal välja nägema. Seal on vaktsineerimata nii õpetajad kui ka õpilased.
Kindlasti oli valitsuse poolt mõistlik jääda ootama kehtestatud piirangute mõju - ühiskonnas ja eriti ajakirjanduses maad võtmas kerge paniköörlus, mis valimatult kõike sulgeda käskis. Saime ilma hakkama ja see on võit juba iseenesest. Komandanditunnid jms on küll efektiivsed vahendid, kuid nende mõju on ajutine ning ühiskondlik "arve" väga kallis.
Järgmine ja suurim väljakutse, kus poolel teel seisma jääda ei saa, on vaktsineerimine. Seda taset on vaja otsustavalt tõsta, kui tahame järgmiseks laineks paremini valmis olla. Meil on hetkel selleks ca 2-kuine aken, kus tuleb üle käia kõik hooldekodud (eesmärk peaks olema min 90% kaetus, ja maksimaalselt III doosiga lisakaitset) ning välja nuputada kas ja kuidas teha vaktsineerimine pool-sunduslikuks.
Meile on toodud eeskujuks Lätit, kes vaktsiinikahjudefondiga lagedale on tulnud. Samas unustatakse mainida, et teine pool otsusest käsitles sundvaktsineerimist väga paljudel ametikohtadel, riikliku abi sidumine vaktsineerimistasemega asutustes jne. Ehk fond loodi tasakaalustamaks pool-sundusklikku vaktsineerimist. Kaitseväe näide on samaaegselt julgustav ja hirmutav - tulemused on head, kuid teistpidi toimuvad kohtus üksikvaidlused iga kingasaanuga. Asi, mida sadade ja tuhandete "haavata saanud" töötajate puhul meie kohtusüsteem välja ei kannataks (eriti kui rakendadakse ajutist õiguskaitset ning sisuliselt töötatakse samal ametil veel aastaid edasi). Küll mõni MTÜ oma Ungari ja Poola rahadega neid vaidlusi rahastaks ja venitaks.
Kuid asi mida saab kiirelt teha, on depolitiseerida vaktsineerimine/vaktsineerimiskorraldus jm organisatoorsed küsimused. Praegu kahtlejate seas leviv arvamus, et vaktsineerimine on justkui poliitiline seisukohavõtt - vaktsineerid, toetad Kallast; ei vaktsineeri - oled ekreiit. Tegelikkuses tuleb igaühele meelde tuletada, et vaktsineerides kaitsed eelkõige iseennast, oma lähedasi ning meie ühiskonnakorraldust. Sellel pole igapäevapoliitikaga midagi pistmist. Nagu ajateenistuses ei lähe sa mitte Kallast teenima, vaid ikka oma pere ja riikki kaitsma.
Ja mida teha meie poliitilise juhtimisega, on täiesti eraldi teema. Vähemalt Lätiga võrreldes objektiivselt võttes oleme paremini hakkama saanud. Vaatamata sellele, et pidevalt laekub uudiseid nende vägagi "otsustusvõimelisest" valitsusest, mis suuteline ka kõige räigemaid piiranguid kehtestama, on seal suremus kõrgem, patsiendid sõna otseses mõttes koridorides vedelemas jne.
Teiste riikidega võime võrrelda siis, kui nad III lainest läbi tulevad (paljud Euroopa riigid on sinna alles sisenemas, kust meie juba välja tulemas). Kuid kindlasti saavad nad meie hoiatavale näitele tuginedes varasemalt reageerida.
