Kilo Tango kirjutas:Manurhin kirjutas:...Nii ei saa ka mõisapreili aru, et kuidas ei saa pensionärid hakkama? Tema vanemad on ju ka pensionärid ja tulevad kenasti toime.
Kas sa tõsiselt arvad, et K. Kallase vanemad on ainsad pensionärid, kes toetust ei vaja? Selliseid on riigikoguski (Mart Helme näiteks). Eestis on päris jõukaid pensionäre omajagu. Kaua võib selle sisult täiesti korrektse lause üle haugutada? Pensionär ei võrdu automaatselt kehvik. Kui sa aga üritad väita, justkui oleks K.Kallas öelnud, et pensionäridest mitte keegi ei vaja toetust, siis ka see ei ole tõde.
See näitab nagu midagi väga olulist. Ka ise imestasin selle niiöelda "rahva reaktsiooni" peale. Kui ikka hädad on nii suured, et loetakse lausest välja seda, mida öeldud ei ole ja solvutakse siis... Paratamatult on midagi katki mõistmises ja seega ka järgnevates reaktsioonides, tegutsemistes jne.
Karul on jõle pohmell ja kõnnib metsas ringi. Jänes tuleb vastu ja ütleb, et selle vastu aitavad hästi mõistatused. Karu ei usu. Jänes aga hakkab küsima:
- Mõista, mõista, mis see on: kaks tera, kaks kera?
Karu ütleb, et see on ju jama.
- Ei ole jama, need on käärid.
- No olgu, küsi veel.
- Mõista, mõista, mis see on: ise ümmargune, pealt siiru-viiruline, tuhat meest sees?
Karu mõtleb:
- See on vist perse.
- Ei ole, see on arbuus.
Karul saab villand ja tatsab edasi. Hunt tuleb vastu ja hundil jõle pohmell kallal. Karu ütleb, et selle vastu pidid mõistatused aitama. Hunt ei usu. Karu hakkab küsima:
- Mõista, mõista, mis see on: arbuus perses?
Hunt ajab silmad pärani:
- See on ju jama!
Karu ütleb, et mina ütlesin ka, et jama, aga jänes ütleb, et käärid.
Kuni targem järele annab, annab kavalam talle kerepeale.
