mart2 kirjutas:Tunnistan, et peale selle, et olen loll (nagu mõned akf-d on viidanud), olen ka tundetu mass liha...
Esimesed kaks doosi AZ-ga läksid valutult. Nüüd 3.doosist (Pfizer) juba 10 päeva möödas ja ootan ikka veel kõrvalmõjusid.
Samas mitme tõvega riskirühmas...
Koduse inimesena essugi teha pole, tekivad mõtted ja küsimused: kui suur on tõenäosus, et "valitud grupp" saabki platseebot? Valikute kriteerium on pealtnäha erinev, aga kas on?
Ka minu esimesed AZ läksid "mutiurgu". Kuna ise mitmes "riskigrupis", ametlik hooldaja ning elukaaslane õpetaja, perearstiks "aktiivselt ajakirjanduses figureeriv", tekib mõtteid:mündi küljed on ju ikka tavalised?
Tegu ju lihtsalt juhuslik?
Kevadel sain esimese vaktsiini märtsis, viimased paar aastat olen ringireisinud ca kaks kuud aastas, autoga. Ühtegi testi pole tänaseni vaja olnud teha,( teinepool on neid teinud mitmeid). Nädal tagasi kirjutasin perearstile, et soovin kindlalt tõhustusdoosi Modernaga, üks viaal pidi olema, edasi vaikus, Tabasalus, mitte "ääremaal". Eile sai kannatus otsa ja oli ka asja linna, lasin moderna verre, taas ei ole tunnet isegi mitte süstikohas. Samas kopeerin mujal kribatud jutu, miks ma seda teen:
Kahjuks(või õnneks) olen mõningad ajad tagasi läbielanud olukorra, kus lihtsalt lämbud kopsudes olevasse vedelikku, haiglas kogenud ööd, kus hapniku pudel oli tühjaks saanud ning vere hapniku sisaldus oli 50 protsendi ligi. Midagi sarnast rohkem ei taha kogeda ja kui on kasvõi mõni protsent võimalust, mis seda leevendab, siis pikalt mõtlema ei pea. Möödas on üle 10 aasta ja täielikult ei taastugi ilmselt enam, nüüd juba vanus kah teeb korrektuure.
Mulle pole kunagi imponeerinud vandenõude värk, kõike saab alati mõistlikult seletada.
Elukaaslane sai algselt samuti AZ(päev enne), esimest põdes mitu päeva kõrge palavikuga, teisega erilist muret ei mäleta. Nüüd kolmandana Pfizer-BioNTech Comirnaty, taas koos palaviku ja kehva enesetundega(viis päeva varem).
Eks järgmine nädal kriban perearstile, et nagu kevadel, ei pea ta ka nüüd minu peale aega raiskama.
Hooldaja olen emale ning pealinnas(Lasnamäel), seal süsteem tundub siiski töötavat, kellel soovi on. Minul kinnistub, et :uppuja päästmine on jne.
Rahu ei anna aga see platseebo...ainus tutvusringkonnas(teadaolevalt) haigestunu on õde, töötab lasteaias ja kevadel(vaktsineeritud) ning ühtegi "lamemaalast" ka ei tea justkui. Peaks olema esimene postitus siia teemasse, mida loen täitsa algusest saati. Kas ta nüüd on teistmoodi...krt seda teab, aga vanameister Eino Baskin kirjeldab:
https://www.youtube.com/watch?v=V7rWC17N8kUMinu poolt suured tänud kõigile, kes siin teemas ilma "emotsionaalse hüsteeriata" kirjutavad, kõik põhjendatud seisukohad on terad suures "puzzles", aitäh!