REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Smith]

Mina olen aastaid suhelnud perearstiga meili teel.
Rahulikult paned oma jutu kirja. kirjutan siis kui mul on aega
ja perearst loeb siis kui tal vaba hetk on. Samad asjad saab niiviisi aetud, mis
saaks telefoni teel, visiiti ei asenda loomulikult.
Kusjuure vend suhtles temaga WhatsAppi teel kui oli Austraalias.
Tegemist ca 50 aastase tohtriga.

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta

11.11/ 4851 (+131)/ 2.7 %/ 6/ 76/ 63/ 144 (diagnoositud haigete arv ületas 6500 piiri; hakkas kehtima tervishoiualane hädaolukord)
11.12/ 5277 (+374)/ 7.1 %/ 6/ 76/ 68/ 166 (diagnoositud haigete arv ületas 6800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2200)

Statistika on antud uue süsteemi järgi nagu prof Krista Fischer käskis TA-l teha (testide arvu puhul võetakse arvesse kõik selle päeva testid, aga korduvaid positiivseid ei arvestata). Päris selge kuidas see uus süsteem töötab pole, kuna eile kasutati veidi teist arvutusskeemi kui täna. Ülejäänud arvutuste puhul muutusi ei ole, ka aktiivsete haigusjuhtude ja nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta puhul, jäävad korduvad testid välja.

Lisan punasega ka kriitilised piirid: posit testide arv päevas üle 50; positiivsete testide % testide üldarvust päevas üle 2 %; nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta üle 60.

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 6.5 % ja mediaan 6.3 %. Hinnanguliselt on aktiivseid haigusjuhte 2211 ehk siis nii palju inimesi on viimase 14 päeva jooksul andnud positiivse proovi. Üks testitulemuse tühistamine.

Nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta (11.11.20 seis): Hiiumaa 440; Ida-Virumaa 313; Harjumaa 213; Raplamaa 186; Lääne-Virumaa 68; Pärnumaa 67; Järvamaa 60; Läänemaa 54; Valgamaa 46; Tartumaa 45; Põlvamaa 37; Jõgevamaa 32; Viljandimaa 28; Võrumaa 28; Saaremaa 18.

[Saarmas]

Õiguskantsleri asi on juhtida tähelepanu seadusraamistikule ja tema tegevus ja vastutus piirdub sellega. Õiguskantsleri institutsioon selleks ongi et iga mölakas ei hakkaks oma seadusi kehtestama ilma riigikoguta. Aga noh miks ei ole kevadest saati seadusi täiendatud, arusaadav ju, tähtsamaid asju vaja teha (tordid ja võõraste inimeste suguelu)

Terviseametil polnud ju suvi läbi ka taolist juhti, mis kindlakäeliselt asju oleks ära teinud.
Oli vaid üks segadus ja sotsiaalministri hirm, et liiga karmikäelise juhi taustal ei saa tema piisavalt kaamera ees tarka juttu ajada
See vast seletab ka TA poolse kahemõttelise/laialivalguva jutu ajamise siiani (kuigi uus juht on ametis).

Helmed ju oma pühapäevases raadiosaates on rääkinud, et maskikohustuse jutu peale hakkavad alati kõrgel ametikohal olevad juristid (loe: õiguskantsler) rääkima "lolli juttu" mingist õiguslikust alusest jne. Kuna õiguskantsleril on õigus osaleda VV istungitel (sõnaõigusega, mitte otsustusõigusega), siis on VV täiesti teadlik sellest, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus on jätkuvalt auklik.

See Justiitsministeeriumi "analüüs" maskikohustuse lubatavuse kohta on mõttetus (eks ametnik kirjutabki kokku sellise jutu, mida minister "vajab"). Tänasel pressikal viitas justiitsminister NETS § 28-le õigusliku aluse osas. Igaüks võib selle paragrahvi avada ja lugeda, et sealt ei tulene ei Terviseametile ega Vabariigi Valitsusele õigust isikukaitsevahendite kasutamise kohustuse seadmiseks.

Aga nagu Helmed oma raadiosaates ütlesid, siis keda huvitab see õiguslik alus. Me otsustame ära seda, mida me vajalikuks peame ja minge vaielge kohtus, kui leiate, et see teie õigusi rikub. Viimane oli siis vabas vormis viide raadiosaatele...

[Kapten Trumm]

Eks siis sellest ka need "tungivad soovitused".
Aga et ei jääks muljet, justkui maskikandmine on mingi räme inimõiguste rikkumine - siis probleem on siiski vaid seadusandluse puudujääkides (ehk kehtiva koalitsiooni praaktöös), mitte mingis vääramatus probleemis.

Suvi läbi oli aega valmistuda. Nüüd avastada, et oih, valitsus või TA ei saagi kohustada inimest maski kandma on ikka uskumatu haltuura.

Kui lugeda see § 28 läbi, siis tegelikult ei tule sealt ka TA õigust kehtestada isikule karantiin (isolatsioon), on vaid üks umbmäärane säte, et eriti ohtliku nakkushaiguse puhul võib "rakendada muid liikumisvabaduse piiranguid".

On ikka haltuura

[hjl85]

Akf Trumm. Ongi haltuura ning Helme seisukoht on ikka masendav. Nendel ongi arusaam, et minister ja vv võib teha mida tahes ja õiguslik alus on lollus. Kuidas nii saab rallit sõita on arusaamatu ja ega ei saagi. Ja mis kõige hullem-õõnestavad kõike signaale, mis VV tulevad. Tekitab ainult inimestes trotsi( selline üleolevus) ja lõpuks ignoreeritakse kasvõi trotsist vv korraldusi kuna keegi ei usu enam nende seaduslikesse ( isegi kui nad seda on). See omakorda toob aga kaasa võimetuse kriisi juhtida.
Selmet, et valetada rahvale-me saame kehtestada(valetada) öelda-me ei saa teha sedasunduslikuks ja ei taha teha seaduse muudatust. Kuid palume rahval neid kasutada. Ehk tunnistada viga ja samas paluda. See mõjub. Kyll aga ei mõju alguses ähvaradamine( millel puudub tõepõhi) ja siis palumine.

[ambur123]

Salajased viiruselevitajad. Pea pooled nakatunud võivad olla ainsagi sümptomita Maski kandmine ei pruugi nakatumisest päästa, kuid uuringud näitavad, et siis kulgeb viirus sageli haigusnähtudeta. https://epl.delfi.ee/uudised/salajased- ... d=91643591

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jelena Rjabinina ütles, et viimase viie nädala jooksul moodustab asümptomaatiliste inimeste osakaal koroonapositiivsete hulgast keskmiselt 22%, aga kevadega seda võrrelda pole kuidagi võimalik.

Professor Irja Lutsari sõnul näitas hiljuti Saaremaa ja Õismäe elanike hulgas tehtud uuring, et 80% inimesi, kel olid tekkinud antikehad ehk kes ilmselt olid haiguse läbi põdenud, ei teadnud, et oleksid kevadhooajal üldse mingit respiratoorset haigust põdenud. Neil polnud sääraseid haigussümptomeid. „See ja mitu teist uuringut viitavad, et juba kevadel oli päris suur nende isikute protsent, kes ei teadnud, et neil on koroonaviirus. Nii on ka praegu,” ütles Lutsar.

USA meditsiiniajakiri Annals of Internal Medicine (AIM) – üks enim viidatud ja mõjukamaid sisehaiguste ja nendega seotud erialade ajakirju maailmas – koondas suvel andmeid asümptomaatiliste nakatunute osakaalu kohta. AIM vaatles 16 kohortuuringu andmeid ja jõudis järeldusele, et 40–45% koroonaviirusega nakatunuid on asümptomaatilised. AIM hoiatab, et uuringu tulemusi ei saa võtta lõpliku tõena, sest ainult viis uuringut 16-st olid pikaaegsed ehk raske oli järeldada, kas uuritud patsiendid olid asümptomaatilised või ainult presümptomaatilised. Peale selle tuleb arvestada maskide kasutamise mõju – California ülikooli teadlase Monica Gandhi artikkel ajakirjas Journal of General Internal Medicine osutab asjaolule, et varajastes koroonaviiruste puhangutes, kui maske veel ei kasutatud, oli asümptomaatilisi keskmiselt 15%. Hilisemates puhangutes on asümptomaatilisi olnud 40-45%.

„Tõenäosus, et 40–45% nakatunuid on asümpomaatilised, viitab sellele, et viirusel on seniarvatust suurem võime nn vaikivalt levida,” kirjutasid AIM-i artikli autorid Daniel P. Oran ja Eric J. Topol. Nad rõhutasid, et seega on eluliselt oluline analüüsida ka sümptomiteta inimeste proove, sest just nende tõttu võib viiruse levik ühiskonnas olla etteaimamatu suunaga ja suur.

Viroloog Andres Merits: see on viimane talv, kus me COVID19-ga niimoodi hädas oleme
https://maaleht.delfi.ee/uudised/virolo ... d=91636301

Vaktsiinirindel on olukord nii lootustandev, et Tartu ülikooli viroloog Andres Merits julgeb öelda: vähemalt COVID-19 puhul võib uskuda, et see on viimane talv, kus me sellega niimoodi hädas oleme, või nagu tema ütleb – jukerdame.

“Veel selle nädala algul ei oleks ma julgenud seda öelda,” tunnistab ta. “Ent sel teisipäeval selgus, et vaktsiin töötab ja töötab väga hästi.”

See on vastulöök kõigile, kes räägivad, et nagunii tuleb meil kõigil COVID-19 läbi põdeda. “Ei tule,” rõhutab Merits. “See on lühinägelik suhtumine, isegi loll. Ükski nakatunu ei tea täpselt, mis temaga hakkab juhtuma. Lapsed ilmselt põevad kergemini, täiskasvanud saavad suurema matsu ja üle 80aastane võib lõpetada surnukuuris. Aga mis kedagi tabab, me ei tea. Me ei tea ka, millise kaitse annab läbipõdemine.”

[Kapten Trumm]

Kuulsin just heast tasemenäitest. Eile pos testitulemuse teada saanud lähikontaktne (pinginaaber) sai täna (neljap) SMS-i isolatsiooni kohta, mis ütleb, et isolatsioon algas 06.11 (eelmisel reedel). Olin lausa sõnatu. Eile väljastatud saatekirjadega pole täna õhtuks veel testiaja teadet tulnud.

[Dr.Sci]

Kuulsin just heast tasemenäitest. Eile pos testitulemuse teada saanud lähikontaktne (pinginaaber) sai täna (neljap) SMS-i isolatsiooni kohta, mis ütleb, et isolatsioon algas 06.11 (eelmisel reedel). Olin lausa sõnatu. Eile väljastatud saatekirjadega pole täna õhtuks veel testiaja teadet tulnud.

Tänasest Delfist:

Testi esimesel võimalusel! Ka väheste haigusnähtude korral pöördu perearsti poole või helista numbril 1220.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=91647307
Seda vist peab tõlgendama nii et pane end kohe testimisjärjekorda kirja sest siis kui haigusnähud käes, ongi järjekord parasjagu Sinuni jõudnud.

[Drax]

Isolatsiooniperioodi hakatakse lugema esimestest sümptomitest. Täna hommikul testitulemuse teada saanud inimene suure tõenäosusega testis kolmapäeval, saatekirja sai teisipäeval, sümptomid esmaspäeval... ja seda siis kõige optimaalsema graafikuga. Kui nädalavahetusel asjad venisid, võib vabalt olla, et inimene oli palavikus või muude sümptomitega juba reedel.

[mart2]

Lihtsalt kaasamõtlemiseks ainuüksi testide teemal -
a) Eelmisel lehel väideti, et esmatasandi töötajatel proovid tehtud. Mul abikaasa apteeker ja ei temal, tervel nende apteegil ega ühelgi tuttaval apteekril pole sellist "kontrolli"-testi tehtud. Ei kevadel ega ka nüüd! Kas apteek, kuhu tavaliselt kohe esimese köha-nohuga minnakse (teadmata selle põhjust!), polegi esmatasand ja eesliin? ...
c) Tartus praegu juhus, et on inimest teavitati eile lähikontaktist, kuid perearstile saatekirja saamiseks aja sai alles homseks. Sealt edasi test ja siis tulemus... Mitu päeva läheb ja kas tagab õigeaegse nakatamiste ahela katkemise?

Panen vastused punktide kaupa:
a) "rindetöötajat" pole keegi täpselt defineerinud. Eraõigusliku apteegi puhul on apteegi omaniku/juhataja asi testimine korraldada. Riik sundi rakendada ei saa. Näiteks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi pole proviisorid ja apteegi töötajad tervishoiutöötajad.
...
c) Minul on Tartus mõned tuttavad saanud lähikontakti tõttu saatekirja ja üldjuhul on testile saadud järgmiseks päevaks (ühel juhul samal päeval). Sõltuvalt testi tegemise kella-ajast on tulemus käes kas sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul. Testitulemuse puudumine/viibimine ei ole põhjus enesekarantiinist mitte kinnipidamiseks...

a) Oluline täpsustus 2korda2-le - vaata laiemalt! "Tervishoiutöötajad on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis ning ravimiseaduse tähenduses proviisor ja farmatseut, kes osutavad apteegiteenust üldapteegis või haiglaapteegis.! https://www.sm.ee/et/tervishoiutootajad
...
c) jätkulugu minu toodud eilsele Tartu koroonatesti saagale - lähikontaktis olnud isik sai täna perearstilt korralduse - püsi 10 päeva kodus ja siis ennem teiste hulka minekut testime! Aga pereliikmed? See teda ei huvitanud ... Soovitasin nõuda testile saamist!

[nordlys]

Tuttava postkastist:
Soodsalt kütust? Jah, palun.7.5 senti liitrilt
Sinu EXTRA Club soodustus 2.5 senti
Ühekordne lisasoodustus 5 senti
Kütusesoodustus teeb ikka tuju heaks! Kasutamiseks tangi täisteenindusjaamas, maksa poes sees ja anna klienditeenindajale märku, et soovid oma soodustust just praegu kasutada. Kasuta lisasoodustust targalt ning võta paak täis!
Ootame Sind!

Pakkumine on lisatud Sinu EXTRA Club kontole ja on ühekordne. Pakkumine kehtib kuni 30.11.2020. Soodustust ei saa kasutada õues makstes.

Kiirustage,seltsimehed!

[Kriku]

Prantsusmaal on haiglaravil rohkem koroonahaigeid kui aprillis: https://www.postimees.ee/7108764/prants ... i-aprillis

Haiglaravil on praegu 32 000 COVID-19 patsienti, ütles peaminister. Ta lisas, et haiglaravile võetakse uus koroonapatsient keskmiselt iga 30 sekundi tagant ja intensiivravile iga kolme minuti tagant.

«Iga neljas surm on nüüd koroonaviiruse tõttu,» lausus Castex, kelle sõnul on surve haiglatele järsult kasvanud.

Samas lisas ta, et uute koroonanakkuste arv on praeguse karantiini esimesel nädalal 16 protsenti langenud. Ta manitses rahvast jääma ettevaatlikuks ja märkis, et piirangumeetmete lõdvendamist vähemalt enne detsembrit oodata pole.

[Turist 47]

https://epl.delfi.ee/uudised/see-koroon ... d=91651837
Pealkiri :"See koroonalaine tuleb eelmisest pikem ja karmim. Siin on spikker selle läbimiseks."

..."Eesti Päevaleht kogus kokku kogu info, mis aitab eesootavaks rängaks koroonatalveks valmistuda."

Ilma maksmatta kahjuks spikrit ei näe, osta ka nagu ei taha. Samas, see "..kogu info.." on intrigeeriv.. .
T.

[dorpat]

Koroonatalv tuleb pikk ja kurnav. Reaalsus põrmustab niigi karme prognoose. Veel mitu kuud ei näe me murranguid, mis lubaksid naasta täiesti tavapärase elurütmi juurde. Ühiskondlikke piiranguid tuleb pigem juurde kui jääb vähemaks.

Kuid säilitagem rahu. Eesti Päevaleht kogus kokku kogu info, mis aitab selleks pikaks talveks valmistuda ning aru saada, kui kaugele on teadlased ning arstid koroonavastases võitluses jõudnud. Uurisime, mida teavad teadlased sellest viirusest täna rohkem kui nad teadsid kevadel ja kui valmis on Eesti viiruselaineks, mis kestab kauem ja on ulatuslikum kui kevadine.

Kui kõrgeks nakatumiste numbrid siis tõusevad? Mis hetkel võib otsa saada haiglate jaks? Miks on apteekides müüdavad maskid tavapärasest kümme korda kallimad? Kas need üldse kaitsevad? Kauaks jagub riigis kaitsevahendeid? Ning lõpuks, millal see jama ükskord läbi saab?

Siin on kogu info, mis on vajalik, et eesootav pikk talv üle elada.

***

Selge on see, et end tuleb valmis panna pikaks perioodiks, mille jooksul koroonaviirusesse nakatunute päevased arvud suviste madalate numbriteni ei lange.

„Kõige tõenäolisem on, et näeme veel kaks-kolm nädalat eri kiirustel kasvu ning kui uued piirangud on tõhusad, võime seejärel näha stabiliseerumist. Seda lootust, et numbrid [praegusega võrreldes] alla tuleksid, lähiajal ei ole,” ütleb Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma otsekoheselt.

Miks see nii on?

Vastus on lihtne: käimas on üleüldine viiruste hooaeg ning see kestab veel kuid.

Mudeldajate Krista Fischeri ja Mario Kadastiku prognoos näeb ette, et koroonadiagnooside päevane hulk – mis viimastel nädalatel on üldiselt jäänud 125 ja 200 vahele, aga hüppas täna 374-ni – võib jätkata veel terve novembrikuu kiiret tõusu. Ühe stsenaariumi kohaselt lamandub kõver detsembri alguses, mil päevaste uute diagnooside arv peaks stabiliseeruma 300-350 kandis ööpäevas. Kui see nii läheb, siis võib haiglates korraga ravi vajada 400 patsienti, neist intensiivis 40.

Fischeri sõnul arvestab prognoos juba valitsuse teisipäeval avaldatud lisameetmetega. „Kui midagi ei teeks, siis on selge, et [uute nakatunute päevane arv] ei jää 350 juurde pidama, vaid läheb kõrgemale. Näiteks Tšehhi päevane nakatunute arv stabiliseerus alles üle 1000 peal. Meie oma on keskmiselt optimistlik prognoos.”

Mudelit on võrreldes kevadega edasi arendatud. Näiteks on praegu palju parem teadmine, mis vanuses eestlased kui suure tõenäosusega haiglasse satuvad. „Päris noorte hulgas on see protsent alla ühe protsendi, 80+ vanusegrupis üle 40 protsendi,” sõnas Fischer. Samuti on praktikast teada, et eriolukorra kuulutamine lõikab viiruse leviku läbi väga efektiivselt ja kiiresti.

Seetõttu ei usu Fischer, et nakatunute hulk võiks tervishoiusüsteemi järgmistel kuudel rivist välja lüüa. „340 korraga intensiivis tähendaks üle 3000 haiglas ja see tähendaks seda, et päevased diagnoosi saanute arvud peaks olema ka üle 3000. See ei tundu realistlik – Eesti on nii väike maa ja asustus ka pole nii tihe. Ma ei arva, et nii päris läheb,” ütles statistik.

Mida teame viirusest rohkem kui kevadel?

Viroloog Andres Meritsa sõnul on maailmas alates kevadest tehtud koroonaviiruse uurimiseks küll 100 000 uut teadustööd, ent need on toonud üksnes pisikesi edusamme, mitte viirust seljatavat läbimurret. Mis see pisku uut teadmist on?


Andres Merits
FOTO: ARGO INGVER
Kui kevadel arvati, et koroona nakkab haigustunnuste – näiteks köha - tekkimise järel, siis nüüd on selge, et viiruskandja on nakkavaim 2-3 päeva enne sümptomite tekkimist. Just sel põhjusel kalduvad teadlased nüüd pooldama üleüldist maskikandmiskohustust: nii on asümptomaatilistel kandjatel keerukam viirust enda teadmata edasi levitada.

Uuringud on vahepeal tuvastanud, et kooronaviirus võib tavaoludes püsida rahatähtedel, telefoniekraanil ja klaasil nakkusvõimeline 2-3 päeva, plastikul ja teraspindadel 6 päeva. Pindadelt viirust saada on siiski keeruline – see eeldab pesemata käsi ja kontakte silmade või suuga. Viiruse tapavad UV-kiirgus ja seep.

Merits ütleb, et kuna Ameerika Ühendriikides haigestus tänavu miljoneid ja suri sadu tuhandeid inimesi, tekkis seal maailma suurim koroonavalim. Seda analüüsides tuvastasid teadlased, et valgenahalised surevad koroona tagajärjel umbes kaks korda harvem kui asiaadid ja tumedanahalised. Lisaks surevad naised kaks korda harvemini kui mehed. Põhjust ei osata seletada.

Kord juba viiruse läbi põdenu organismi jäävad 2-3 kuuks antikehad, mis raskendavad taasnakatumist, aga ei välista seda. Uuesti nakatudes mööduvad sümptomid kergemalt.

Ilmnenud on, et osa koroonaviiruse saanuid jääb teadmata põhjusel seda põdema pikaajaliselt. Seda nimetatakse post-COVID-19 sündroomiks. Hiljutine uuring leidis, et suurem tõenäosus sündroomiks on neil, kel ilmneb nakatumise esimesel nädalal korraga enam kui viis viirussümptomit, eakamatel või ülekaalulistel. Siiski pole kaitstud ka noored ja täiesti terved. Miks sündroom tekib, pole selge. Arvatakse, et seda ei põhjusta viiruse vohamine kehas, vaid miski muu – näiteks viiruse põhjustatud pikaajalised muutused immuunsüsteemis või närvisüsteemi tasakaalus. „Pigem on häda, et immuunsüsteem on reageerinud valesti või ebaõnnestunult,” kirjeldas Merits.

Mida tähendab, et Eestis on 133 eri koroonaviiruse varianti?

Asi on kaugel sellest, et koroonasse haigestunud eestlased kannavad üht ja sama koroonaviirust. Äsja teadusnõukogule tutvustatud verivärskete andmete järgi on Eestis praeguseks tuvastatud 133 eri koroonaviiruse varianti. Algsest Wuhani viirusest erineb igaüks neist keskmiselt 20-30 nukleotiidi poolest.

Viroloog Andres Meritsa sõnul ei oma see aga suurt tähtsust, sest sümptomid ja omadused on kõigil koroonaviiruse harudel endiselt samad. „Eestist on leitud peaaegu kõik mutatsioonid, mida maailmas leida võib. Meil ei ole midagi erilist ja ükski variant ka ei domineeri. See tähendab, et suve jooksul toodi viirus paljudelt reisidelt muteerununa tagasi,” järeldas Merits.

Eestist on leitud peaaegu kõik koroonaviiruse mutatsioonid, mida maailmas leida võib.

Muu hulgas levib Eestis ka uudisekünnise ületanud mutatsioon G614D, mille puhul on teaduslikult tõestatud, et see on muutunud teistest mutatsioonidest kiiremini ja paremini levivaks, aga mitte tüsistuste poolest ohtlikumaks. See tähendab, et selle viirusharuga kokku puutudes on veel lihtsam haigust saada.

Merits nõustub Eesti arstide tähelepanekutega, et meie intensiivraviosakondades sureb praegu viiruse tagajärjel vähem inimesi kui kevadel. Seda, et mutatsioonid oleks muutunud vähem surmavaks, Merits aga ei usu. Endiselt on tegu 5-10 korda surmavama haigusega kui gripp. „Viiruse seisukohast on kõik täpselt sama. Võib-olla on hooajaliselt inimesega midagi natuke teisiti – kas on immuunsüsteem pärast suve tugevam või ei saada enam nakkust suurtes doosides nagu kevadel.”

Kui kaua haiglad vastu peavad?

Praegu on Eesti haiglates koroonakandjate jaoks loodud 101 üldravi- ja 14 intensiivravi voodikohta. Sel nädalal tõstetakse seda vastavalt 159-le ja 30-le. Seejuures ei ole haiglad võrdsed: ohutase on kõrgem ja rohkem voodikohti avatud Harjumaal, Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Kriisistaabi põhimõte näeb ette seada uusi ravikohti juurde iga kord, kui olemasolevate täituvus hakkab lähenema 75 protsendile. Seni on igapäevaselt olnud täidetud 50-70 protsenti vooditest.

Kriisijuhi Arkadi Popovi sõnul prognoosivad nad, et teise laine haripunktis sel talvel võib Eestis vaja minna ühekorraga 300-400 haiglaravikohta, sellest 30-40 intensiivraviks. Sellega tuleb tervishoiusüsteem toime.

Raskused tekivad aga kahel juhul.

Esiteks siis, kui hingamisaparaati vajavate koroonapatsientide arv peaks mingil põhjusel tõusma üle 340. Praktiliselt kogu muu plaaniline ravi tuleks siis lõpetada või teha olulisi mööndusi ravistandardis.
Teiseks võib kõrgematel valmisolekutasemetel tekkida meditsiinitöötajate nappus. PERH-i ülemarst Peep Talving tõi näiteks, et 30 koroonavoodikoha ülalpidamiseks läheb vaja 80 õde ja 50 hooldajat, kes tuuakse praegu teistest osakondadest. Kui meedikuid Eestis puudu jääb, näeb plaan ette varianti kärpida plaanilist ravi, kaasata vabatahtlikke või saata osa koroonahaigeid koju.

Praegu osaleb üle 100 meditsiinitöötaja Euroopa väljaõppeprogrammis, mille läbimisel peaks neist saama instruktorid uute koroonameedikute väljaõpetamiseks. Osalevad anestesioloogia residendid, pulmonoloogid, üldarstid ja õed kõigist neljast piirkonnahaiglast. E-õppeprogramm lõpeb eksamiga, pärast mida hakkavad nad uusi meedikuid koroonaraviks välja õpetama.

Kui PERH-i ülemarst Peep Talving räägib haiglas kehtestatavast valmisolekutasemest A3, siis mida see tähendab?

Sotsiaalministri määruse järgi saab terviseamet kehtestada tervishoiusüsteemile valmisolekutaseme vahemikus 1-3. Need on vastavalt: kriisi oht, kriis ja ulatuslik kriis.

Kolmele numbriastmele vastab meditsiinisüsteemis aga veel peenem alfabeetiline jaotus: epideemia plaanid A1-A5, B, C ja D. Sisuliselt tähendab iga tähekombinatsioon paketti võimekusi, mille täitmist haiglalt nõutakse. Näiteks, kui palju voodikohti peab koroonahaigete ootel valmis olema. Väga lihtsustatult öeldes tähendavad plaanid A ja B, et haiglad saavad hakkama oma jõududega. C ja D korral tuleb aga süsteem oluliselt ümber korraldada ja tegu on ulatusliku kriisiga.

Mida siis A3 tähendab? Selle taseme olulisim sisu on, et osa intensiivraviosakondi tuleb eraldada üksnes koroonahaigetele. Plaanilist ravi tuleb vajadusel vähendada või edasi lükata. Praegu on Eesti haiglates valmisolekutase A1. Tase A2 hakkas kehtima täna ja A3 alates 16. novembrist.

Kas riigil on piisavalt kaitsevarustust?
Enne kevadist kriisi jagus kaitsevarustust vaid vaevu nädalaks. Mõni vahend lõppes laost kahe päevaga. Ilmselt oli see üüratu puudujääk riigiasutustele üks ehmatavamaid õppetunde, millest olnuks rumal õppimata jätta. Õnneks õpiti.

Riigiasutused pidid vaatama, kui palju kulus neil maske aprillis ning korrutama selle arvu kolmega. Sellele lisaks on riigil keskne kriisivaru, mida jagub umbes sama kauaks.
Keskne varu läheb kasutusse alles siis, kui turul on taaskord tekkinud tõrked, isikukaitsevahenditest on nappus käes ning tarneahelad on katkenud või ei toimi normaalselt. Kui kevadel läks see varu kohe käiku, siis praeguse viiruselaine ajal pole vaja läinud.

„Ehk siis, kui võtta aluseks, et viiruse levik on sarnane aprillis olnuga, siis sellises olukorras peaks vahendeid jaguma kolmeks kuuks. Pluss varuks on riigi keskne varu veel omakorda kolmeks kuuks,” selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Mihkel Lendok.

See on umbes sada korda parem seis kui kevade hakul.

Miks sai riik maske viie sendiga, sina euroga?

Valitsus kuulutas välja maskikohustuse (õigemini „jõulise suunise”).

Kui eeskujulik kodanik seepeale apteeki kaitsemaski järele suundub, mõistab ta, kui kalliks see tegelikult läheb. Pakk 50 ühekordse kaitsemaskiga maksab apteegis keskmiselt 55 eurot. Osavam leiab sama maski mõnest teisest Eesti otsast kordi odavamalt, vähem osavam isegi kallimalt.

See on enam kui euro maski kohta, mis enne kriisi või hulgi ostes maksis tegelikult heal juhul kümme senti. Isegi kevadel kriisi kõrghetkel ja absoluutses turuvaakumis võis maske apteegist saada mediaanhinnaga 70 senti.

Osavam leiab sama maski mõnest teisest Eesti otsast kordi odavamalt, vähem osavam isegi kallimalt.

Võrdluseks – riik ostis kriisivarusse kaitsemaskid viimati tükihinnaga viis senti.

„Pakutud hind on kujunenud, võttes arvesse väga suurt hangitavat kogust ning saavutatud läbirääkimiste teel otse tootjaga,” selgitas riigi nii-öelda minikonkursi võitnud Hurt OÜ juhataja Lasse Hurt. „Tavatarbija hinnakujundus toimub teistel alustel. Tootja ja lõpptarbija vahele võib jääda kümneid vahendajaid.” Hurda sõnutsi maksidki sellised maskid enne kriisi apteegis 10 kuni 20 senti.

Sadu apteeke ühendava Eesti proviisorapteekide liidu juht ja proviisor Ly Rootslane tunnistas, et tema teada apteekidel tarneraskuseid pole. Küsimusele, et kui tarneraskuseid pole, siis miks on hind laes, ta otseselt ei vastanud.

„Keeruline on üldistust teha, sest apteegid kujundavad hindu iseseisvalt. See sõltub mitmetest teguritest,” selgitas ta. „Apteek on äriühing, kellel on mitteravimi hinnakujunduses vabad käed.”

Rootslane ei osanud ka ennustada, kas nüüd, kasvava nõudlusega võiksid hinnad tulevikus muutuda. „Kuid kahtleme sügavalt, et maski müük toob apteegile märkimisväärset kasumit,” väitis ta.

Kas maske saab üldse usaldada?

Kui rahandusministeerium hakkas kriisivarusse kaitsemaske soetama, põrus 32 pakkuja seast 26. Nende põrujate seas on nii mõnigi, kes pakub samu näokatteid ka tarbijale. Kui riik neid maske ei usalda, miks peaks tavainimene?

„Dokumendid olid lihtsalt puudu või ei olnud võimalik esitatud dokumentide põhjal piisavalt hinnata vahendite vastavust esitatud nõuetele,” selgitab rahandusministeeriumi pressiesindaja Mihkel Lendok, et probleem seisnes pigem paberimajanduses.

Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress on kirjutanud korduvalt maskipartiidest, mille dokumendid on võltsitud või eksitavad. Sisuliselt kõik need maskid on meil endiselt müügil. Probleemi lahendamiseks on muudetud näiteks vaid peenet teksti pakendil ning „kaitsemaskist” on saanud näiteks „näomask”.

Esialgu võltsitud sertifikaatidega levitatud Magic Genius maskid korjati pärast meediakajastust müügilt ära. Kuid kuu hiljem olid samad maskid juba müügil tagasi. Pakend oli sama, kuid kleebis uus. Miskipärast oli ka maskide tootja ära muudetud. „Magic Genius näomaskid on müügil tänaseni ning tootja Quanzhou Luojiang Yongsheng Shoes Plastic Co. Ltd. kasutab tootja ShenZhen Century Health Medical Technology Co. Ltd poolt väljatöötatud disaini,” selgitab maaletooja ITM Trade esindaja Dmitri Maksim. Terviseameti teatel on Magic Geniuse maskid nüüd toodud Euroopa turule igati nõuetekohaselt. Et algul olid dokumentided võltsitud, probleemi ei nähta.

Pakendil muudeti peenes kirjas sõnastust ja makse müüdi edasi. Keegi karistada ei saanud ja tooteid müüakse siiani.

Sarnaselt läks kevadel Semetroni maale toodud kaitsevahenditega, mille kohta ajakirjandus kajastas, et tegemist on tolmumaskidega, mitte FFP1 kaitsetasemega näokatetega, nagu reklaamiti pakendil. Ka siin ei olnud järelevalveorganite reaktsioon just tormiline. Pakendil muudeti peenes kirjas sõnastust ja maske müüdi edasi. Keegi karistada ei saanud ja tooteid müüakse siiani.

Bardakk dokumentidega ei pruugi alati tähendada, et mask on kasutu (kuigi sellekohaseid näiteid leiab välismaalt omajagu). Magic Geniuse maskide testitulemused olid Eesti keskkonnauuringute keskuse laboris suisa nii head, et labori töötajad hakkasid neid ka ise kasutama.

Sama labori töötajad ütlevad, et testimise tulemusi nad ei saa avaldada, kuid väidavad, et kaitsemaskide kvaliteet on võrreldes kevadega üldjoontes paremaks läinud. Samas on näha, et eriti kõiguvad nii-öelda korduvkasutavate (mida terviseamet kulude kokkuhoiuks soovitab) maskide tulemused.

Lisaks keskkonnauuringute keskusele testitakse maske ka Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika laboris. Hiljuti katsetas labor läbi 120 turul saadaolevat maski. Halvima maski filtreerimisvõime oli kõigest viis protsenti. Ka seal leiti, et üldjuhul on meditsiiniliste maskide filtreerimisvõime tunduvalt parem kui korduvkasutavate.

Maksu- ja tolliamet on pärinud terviseametilt 161 tolli jõudnud maskipartii (13 miljonit maski) kohta. Neist 89 (3,2 miljonit maski) on osutunud nõuetele mittevastavaks.

Kas maskikohustus on üldse õigustatud ja õiglane?

Sõidul tööle/kauplusesse ning tagasi kulub kaks ühekordset maski. See teeks väljaminekuks kuni 60 eurot kuus. Vähemkindlustatutele on see märkimisväärne summa. Kuidas peaksid end kaitsma need, kelle jaoks on selline kulu mõeldamatu?

Õiguskantsler Ülle Madise on maskikohustust järjepanu kritiseerinud juba mitu kuud. „Paljud riigid on kehtestanud näo katmise kohustuse, mis ei tähenda maski ostmise kohustust,” selgitas õiguskantsleri büroo pressiesindaja Janar Filippov. Nii on Eestiski.

Ehk tegelikult ei tähenda maskikohustus seda, et nüüd tuleb tingimata ülehinnatud näokatteid apteegist soetama minna. Tegelikult on juba sõna „maskikohustus” praeguses vormis eksitav. Poliitikute ütluste järgi on tegemist pigem „näo katmise range soovitusega”.

Sõna „maskikohustus” on eksitav. Poliitikute ütluste järgi on tegemist pigem „näo katmise range soovitusega”.

Kuid Madise ja õiguskantsleri büroo suhtuvad kohustusse endiselt kriitiliselt. „Teaduslikku konsensust maskide mõju kohta viirusega teiste nakatamise ja ise nakatumise tõkestamisel ei ole senini,” leidis õiguskantsleri büroo.

„Sügisese teise laine kogemus pigem paraku ei kinnita juuni- ja juulikuistes teadusartiklites avaldatud hüpoteese, mille järgi ühiskonna maskidesse sundimine seiskab nakkuse leviku või kergendab haiguse kulgu,” vahendas Filippov.
Viiruseeksperdid aga leiavad, et näo katmine aitab. Maski kandmise kohustust on juba kevadest saati soovinud Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits. „Mitte soovituslikult, vaid kindlasti kohustuslikult,” märkis ta Eesti Päevalehele möödunud nädalal. „Sest meil pole võimalust teada, kas oleme nakatunud ja teistele ohtlikud. Mida varem maske kandma hakatakse, seda parem.”

Ka teadusnõukogu liige ja viroloog Irja Lutsar on selgitanud, et mask pole võluvits, vaid see töötab vaid koosmõjus teiste meetmetega.

Mida saan mina teha, et viirus vähem leviks?

See on lihtne: ühiskondlikke piiranguid järgida. „Kui me kogume oma sisemise jõu kokku, püsime haigena kodus, ei käi pidudel ega rahvarohketes kohtades, kanname vajalikes kohtades maske, siis võime kollektiivse nakatumise kontrolli alla saada,” lausus Mari-Anne Härma terviseametist.

Õnneks on eestlased piirangute järgimise osas siiani olnud kuulekad. Sotsiaalministeerium tellib Turu-uuringute AS-ilt sellist uuringut vähemalt korra kuus. Viimane, oktoobris tehtud küsitlus näitas, et üle kolmveerandi inimestest peab vajalikuks piiranguid nii välisriikidest tulnutele, meelelahutusasutustele kui ka avalikele üritustele.

Halvem uudis on aga see, et langeb nende inimeste hulk, kes lubavad järgida kõiki juhiseid.

Millal kogu see jama läbi saab?

Siis, kui vaktsiinid jõuavad üldkasutusse. Häid uudiseid vaktsiinimaailmast on õnneks palju:

• Ravimitootja Pfizer teatas sel nädalal, et nende arendatav vaktsiin näitab kliiniliste katsete kolmandas faasis 90-protsendilist efektiivsust. See on väga kõrge näitaja - näiteks gripi puhul on vaktsiini efektiivsus enamasti 50-60% ringis.

• Teiseks, Pfizer plaanib nii Euroopa ravimiametile kui ameeriklaste FDA-le esitada müügiloa taotluse detsembriks. See tähendab, et vaktsiin võib turule jõuda juba uue aasta alguses.

• Kolmandaks, kolmandas faasis on lisaks Pfizerile veel üheksa vaktsiinikandidaati. „On veel terve rida kandidaate, kes on finišist Pfizeriga enam-vähem sama kaugel,” ütles Eesti Päevalehele Tartu Ülikooli professor Toivo Maimets.

See on oluline, sest üks tootja üksi ei suudaks kuidagi valmistada nii palju vaktsiine kui maailm vajab. Teiseks, eri vaktsiinid toetuvad eri tehnoloogiatele. See tähendab, et kui mõned ei osutu piisavalt efektiivseks või ei taga immuunsust näiteks eakatele, lastele või kroonilistele haigetele, saab selle asendada teisega.

Mis saab edasi?

Maimets, kes kuulub Euroopa Ravimiameti uudsete ravimite komiteesse ja asub nii Pfizeri kui konkurentide taotlusi kontrollima, soovitab aga eufooriasse veel mitte laskuda.

Toivo Maimets
FOTO: ROBIN ROOTS / ÕHTULEHT
„Pfizeri puhul ei ole [meil seni] ühtegi teaduslikult aktsepteeritavat allikat. On ainult firma pressiteade ja paari tippjuhi intervjuud. Kohas, kus nii drastiliselt põimuvad miljonite inimeste isiklikud huvid, ärihuvid ja poliitilised huvid, usaldada ainsa allikana firma pressiteadet on natukene…,” jättis ta lause lõpetamata.

Vaktsiinitaotluste läbivaatamiseks on Euroopa Ravimiametil välja töötatud kiirprotseduur. Mitmed vaktsiini loojad esitavad andmeid reaalajas ja mitte ühe lõpliku pakina katsete lõpus. Muu hulgas otsitakse vastust küsimusele, kuidas mõjub vaktsiin vanematele inimestele ning nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. Eeldusel, et tagasilööke ei teki, saaks esimene vaktsiin Euroopa müügiloa uue aasta alguses.

Millal saan vaktsiini mina?

Hetkel osaleb Eesti kahes Euroopa Komisjoni (EK) ühises vaktsiinihankes: üks, mida arendavad koos AstraZeneca ja Oxfordi ülikool ning teine, mida teeb Johnson & Johnson. Nende vaktsiinid on meile garanteeritud, kui nad müügile jõuavad. Komisjon on sõlminud eelostulepingu ka Sanofi-GSK vaktsiini peale, ent kas nende vaktsiine osta tahame, saab Eesti otsustada siis, kui see reaalselt turule jõuab.

AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni vaktsiinid on samuti kolmanda faasi katsetes. Hiljuti tuli katsetused ajutiselt peatada, sest ühte katses osalejat tabasid ootamatud kõrvalnähud. Nüüd aga mõlema ettevõtte katsed jätkuvad ning tulemusi lubatakse aasta lõpuks. Mõnedel andmetel on just AstraZeneca esimene vaktsiin, mis võib päriselt turule jõuda.

Pfizeriga Eesti riigil veel eelostulepet ei ole, ent see sõlmitakse ehk juba järgmisel nädalal.

Pfizeriga Eesti riigil veel eelostulepet ei ole, ent see sõlmitakse ehk juba järgmisel nädalal. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas Eesti Päevalehele, et EK-lt oodatakse Pfizeriga sõlmitava lepingu kavandit selle nädala jooksul. Seejärel peab Eesti teatama, kas a) soovitakse lepingus osaleda ning b) kui palju vaktsiine soovitakse osta.
Komisjon peab selliseid läbirääkimisi veel kolme eri tootjaga (Curevac, Moderna ja Novavax), ent Eesti ühineb lõpuks tõenäoliselt kokku nelja-viie hankega. „Me tahame, et meie vaktsiiniportfellis oleksid eri tehnoloogiatel põhinevad vaktsiinid, mis tagaksid kaitse eri sihtrühmadele,” ütles Kiik.

Esimesed vaktsiinisaadetised võivad Kiige sõnul saabuda veel selle aasta lõpus või järgmise aasta esimeses kvartalis. Sellist kogust vaktsiini, mis epideemiat lõplikult kõigutaks, on Kiige sõnul realistlik oodata aasta teises kvartalis ehk aprillist juunini.

Millal muutub elu tänu vaktsiinidele ohutuks ja saame naasta tavalise elurütmi juurde?

Et viirus oma igapäevaelust välja tõrjuda, on Eestil professor Maimetsa hinnangul vaja saada üle miljoni vaktsiinidoosi. Seda põhjusel, et enamus vaktsiine vajab kahte süsti. Eeldusel, et vaktsiinitootjad saavad müügiload kätte, võtab see ikkagi veel kuid ja kuid.

Selline kogus vaktsiine, mis kataks kogu elanikkonna vajadused, läheb Kiige sõnul maksma hinnanguliselt 10 miljonit eurot. „Selle eest saab rohkem doose kui on vaja kogu elanikkonna vaktsineerimiseks. Meile jääb võimalus luua reserv järgmiseks viiruse perioodiks, müüa vaktsiine või jagada teistele riikidele tasuta arenguabi korras.”

Selline kogus vaktsiine, mis kataks kogu elanikkonna vajadused, läheb Kiige sõnul maksma hinnanguliselt 10 miljonit eurot.

Kõige esimesena vaktsineeritakse Eestis ligi 30 000 tervishoiutöötajat ning 20 000 sotsiaalvaldkonna töötajat ning hooldekodu klienti. Seejuures on haiglatel võimalik kohustada oma töötajad end vaktsineerima. See peaks tagama, et nakkuse leviku kõige kriitilisemad kohad ning kõige haavatavamad inimesed saavad kaitstud. Kui nii läheb, langeb automaatselt ka koormus haiglatele.

Järgmiseks on vaktsineerimise eelisjärjekorras elutähtsaid teenuseid tagavad eesliinitöötajad, 140 000 üle 70-aastast inimest ning 80 000 kroonilist haiget.

Kui aga osutub, et esimesed kättesaadavad vaktsiinid näiteks vanemaealistele veel ei sobi, muutub hoobilt ka vaktsineerimiskava.

[Turist 47]

Tänan. Hakkan siis spikrit lugema.
T.
Lisatud. Teadmiseks, et Eestis siis levib peamiselt V. mutatsioon G614D, hea teada . Ja et 3000 nakatunut päevas ei ole realistlik, ka teadmiseks hea.