69. leht 1298-st

Postitatud: 11 Juul, 2005 15:21
Postitas andrus
arnold, õige.

kava pidi siis välja nägema umbes selline:

esmaspäev, 8.9 kell 11 erirongi saabumine
13 sõjalise olukorra arutelu
14 lõuna
17 tee juhi punkris
20 õhtusöök juhi punkris (Hitler, Ribbentrop, Keitel, Horty, Bardossy, Szombathelyi), ülejäänud külalistele külm puhvet telgis.

teisipäev 9.9 kell 11.20 start Marienburgi
13.45 lõuna
16.20 tagasitulek
20 õhtulaud ja külm puhvet

kolmapäev 10.9 kell 8.20 start Tallinna
11.05 maandumine, ringivaatamine, eine väliköögist
16.25 tagasitulek
17.15 ärasõit riigimarssali peakorterisse

teise variandina kolmapäevaks plaaniti lendu Heeresgruppe Mitte alal lahingupaikadesse Borissov'i juures.

mingil hetkel selgus, et arstid keelasid Hortyl lendamise ära, ja siis tehti plaan ümber: 9.9 käik OKH, 10.9 erirongiga Marienburgi

allikas: Herbst 1941 im "Führerhauptquartier". Berichte Werner Koeppens an seiner Minister Alfred Rosenberg.

Postitatud: 11 Juul, 2005 15:22
Postitas Charlemagne
I MS ja merevägi ei jäta kahtlust,Miklas Horthi :evil: ette jõuti minust :twisted: :twisted: :twisted: aga...sebradest ja kaelkirjakutest siin on juttu olnud,KELLE armeedes(osalesid II MS) ja KUS aga II MS kasutati eesleid ja muulasid, teatud väeosades. Ja kaameleid?

emm..

Postitatud: 11 Juul, 2005 16:04
Postitas fallensoldier
sakslased kasutasid eesleid ja muulasid seal aafrikas, põhja-aafrikas?

Postitatud: 11 Juul, 2005 16:15
Postitas teddybbeer
pakun, et sakslased kasutasid muulasi, eesleid ja kaameleid Kaukasusel. Tito kamba käsutuses olen kah eesleid ja muulasi näinud... ning vist kui mõtlema hakata siis eeslid ja muulad olid yldiselt igal pool, kus mägiseid alasi yletama pidi.

Postitatud: 12 Juul, 2005 13:10
Postitas Charlemagne
Õige jutt mõlemal eelmisel vastajal. Venelased muidugi pruukisid kaameleid oma vedudel lõuna pool samuti.Hispaanlastel oli "burro" ka tegija vend, Hispaaniat ei saa aga sõjast osavõtjaks nimetada. Aga ühe olulise riigi armee olete unustanud, kus "asino" suure au sees oli, lao aga kerge mägikahuri jupid selga ja läheb sinna, kus vanakurat ka ei roni järskudel tõusudel.

Hiina

Postitatud: 12 Juul, 2005 14:08
Postitas kuido20
Hiina armee

Postitatud: 12 Juul, 2005 17:52
Postitas Charlemagne
Tõsi,Kuido, Aasia rinnetel olid nimetatud loomad tõsised osalejad. Nii asino, cammello kui mulo. Aga tegu on päris Euroopa armeega, kurjad inimesed on selle armee kohta öelnud ka "forze munite del operetta(opera)" Nüüd on vist piisav sikker kätte antud, o come, frontiere? L'animale bello e asino? :lol: :lol:

Postitatud: 12 Juul, 2005 19:38
Postitas Charlemagne
nessuno è in linea? così semplice... :lol: :lol: :lol:

Postitatud: 12 Juul, 2005 20:00
Postitas Ogre
Itaalia?

Postitatud: 12 Juul, 2005 20:13
Postitas Charlemagne
Sicuro che! Õige.

üks loll jõuab rohkem küsida....

Postitatud: 13 Juul, 2005 0:17
Postitas Charlemagne
Panen siis ööseks veel ühe küsimuse rippuma :)
1558-1583 Oli teadupärast Liivi sõda. Koadjuutor ja hilisem ordumeister( viimane pärast Fürstenbergi) Gotthard Kettler püüdis hankida Saksa palgasõdureid, mingil määral neid ta ka värbas. Tollased palgasõdurid kasutasid oma püsside laadimisel üht isevärki laskemoona mõnikord, mis pihtasaanuile eriti ellujäämisvõimalust ei pakkunud. Kui selliselt laetud püssiga sõjamees vangi langes, hukati ta tavaliselt eriti koledal viisil. Milline laskemoon se oli ja miks ta vastased nii raevu ajas?

Postitatud: 13 Juul, 2005 0:47
Postitas pakzmagu
Olen nagu kusagilt lugenud, et tollal olevat olnud kombeks püssi pekitükiga laadida..? Tabamuse korral viinud veremürgitus ohvri kindlalt teise ilma.

Postitatud: 13 Juul, 2005 8:07
Postitas Charlemagne
Recht,Pakzmagu! :P zwölf Punkte gehen zu Kegel! Õige, nii ta oli.

Postitatud: 13 Juul, 2005 22:51
Postitas Charlemagne
Hakkab juba heaks või pahaks tavaks ööseks üks küsimus rippuma panna. Niisiis: kes- või misasi oli schweinkopf/saukopf (seapea,emisepea) II MS sõdurislängis ja kus teda leida võis?

Postitatud: 14 Juul, 2005 6:06
Postitas Sturmmann
Suurtükimask,mida kasutati Sturmgeschützidel.