Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[holt]

Vankadele võib täiesti piisata ka idaosariigist, toovad väed sisse rahu tagama ja edasi ei trügi - maailmale hea kuulutada - näete, ei ole okupeerimine, ei ole isegi mitte sõjaline aktsioon, rahu tagame, kohe kui rahu on tagatud, läheme ära. Umbes 20 aastaga harjub maailm ära ja siis võib järgmise tüki ampsata. Aega neil on, ei ole enam need ajad, mil tsaar tahtis tingimata oma eluajal kõik tuhandeks aastaks ette ära teha ja vallutada.

[Juhani Putkinen]

See idaosa riigist (kaasa arvatud Võru, Valga, Tartu) võiks realiseeruda juhul kui eestlased panevad väga kõvasti vastu nii, et vankad ei suuda rohkem vallutada.

[Larry]

Bokser, sa ütlesid täiesti õigesti - kõik sõltub eesmärkidest. Mis eesmärk võiks olla ühe väikese endise liiduvabariigi ja tänase NATO liikmesriigi osalisel okupeerimisel? Sõjalise ründe korral on NATO liikmesriigid kohustatud reageerima, mis tähendab sõjalist vastust ründajale. Mida see venelastele küll annaks? Kui USA vilkalt sebima hakkab, kas siis antakse Kremlis õhuhäire? Ärgem unustagem, et suur tükk Eestit ja eestlasi oleks endiselt okupeerimata, kuid relvile aetud ja tegemas valjut hädakisa. On koht, kuhu abiväed saata ja on keda relvastada, rääkimata poliitilisest p#satormist. Eesti on venelaste mõistes pisitilluke maatükike ja Tallinn on ainus koht, mis linna mõõdu välja annab, siin polegi midagi jupitada. Kui otsustada rünnata, siis juba täiega ja võimalikult kiiresti asi ära teha. Suur- Tallinna piirkond on kindlasti võtmetähtsusega mõlema poole jaoks. Või arvab keegi, et tullakse aeglaselt ja metoodiliselt mööda maismaad? Ma ei suuda nende puhul näha muud eesmärki, kui "kadunud poja" tagasitoomine "sõbralikku rahvaste perre."
Jääb veel vaid küsimus - mis sellel kõigel võitlusgruppide ja sissindusega pistmist on? Kui jutt käiks vaid ühe piirkonna (näit. Ida- Virumaa) okupeerimisest kohe piiri taga paiknevate vägedega, siis ma arvan et ega neil üle nädala ei läheks. Selle ajaga jõuaks metsas end vaevu sisse seada ja tegutsemist alustada, kui juba olekski asi läbi. Hoopis teine asi oleks Tallinna poole pressiva vaenlase korral. Kuna vastupanu oleks tugevam, vahemaa piirini pikem ja tagalal koormus suurem, siis oleks ka sissidel rohkem aega ja võimalusi hammustada. Mida paremini on rahuajal asjad ettevalmistatud ja harjutatud, seda kiiremini ja sujuvamalt asi käima läheb. Meil on veel pikk tee käia, kuid õnneks on asjaga algust tehtud.

[USP]

Vaenlast võiks huvitada Kopli ja Muuga sadamad, Ida-Viru põlevkivi ja muldmetallid. Samas on naabrid alati olnud pisut ebaratsionaalsed ning tegutsenud tihti pigem tunnete/ideoloogiate ajel, kui mõistuspärasest kaalutlusest juhituna.

[Juhani Putkinen]

Vaenlast võiks huvitada Kopli ja Muuga sadamad

Miks mitte Paldisk?

[setu]

Pigem on sellele Eesti poolitamisele, kus Ida-Virumaast kuni Maardu või isegi Lasnamäeni "lõigataks" tükk ära, andnud uskumus viimasest Gruusia poolitamisest, kus vastavalt käituti. Siiamaani, pole selge, kas oli plaanis ka ülejäänud Gruusia kohitseda või mitte.

[kangelaspioneer]

Mis eesmärk võiks olla ühe väikese endise liiduvabariigi ja tänase NATO liikmesriigi osalisel okupeerimisel? Sõjalise ründe korral on NATO liikmesriigid kohustatud reageerima, mis tähendab sõjalist vastust ründajale. Mida see venelastele küll annaks? Kui USA vilkalt sebima hakkab, kas siis antakse Kremlis õhuhäire? Ärgem unustagem, et suur tükk Eestit ja eestlasi oleks endiselt okupeerimata, kuid relvile aetud ja tegemas valjut hädakisa. On koht, kuhu abiväed saata ja on keda relvastada, rääkimata poliitilisest p#satormist. Eesti on venelaste mõistes pisitilluke maatükike ja Tallinn on ainus koht, mis linna mõõdu välja annab, siin polegi midagi jupitada. Kui otsustada rünnata, siis juba täiega ja võimalikult kiiresti asi ära teha. Suur- Tallinna piirkond on kindlasti võtmetähtsusega mõlema poole jaoks. Või arvab keegi, et tullakse aeglaselt ja metoodiliselt mööda maismaad? Ma ei suuda nende puhul näha muud eesmärki, kui "kadunud poja" tagasitoomine "sõbralikku rahvaste perre."

Asja eesmärk võib olla NATO lõhki ajamine. Skeem siis selline- kriitilises/keerulises olukorras, kus USA on kuskil mujal ametis (neil ju nüüd ühe lokaalse konflikti kontseptsioon), ülejäänud NATO-l muud mured, tekitatakse hall olukord, mis oleks ajend "rahuvalvajate" sissetoomiseks. Asja tuumaks on selline tegutsemine, mis annaks võimaluse sõjalisel komiteel artikkel 5 mitte käivitada, kõigile väikeriikidele saadaks aga sõnumi NATO kaitse puudumise kohta. Kui asi õnnestub, saab järgmise sammu astuda, sama mujal korrata, piiri edasi nihutada või ampsatud tüki L-Osseetia eeskujul iseseisvaks kuulutada, kui ei, siis suure kisa ja trummilöömisega mõnele NATO riigile rahuvalve üle anda ja välja minna. Ainsaks kaotuseks sellisel juhul on asjaolu, et mingi teise riigi relvajõud passivad piiride läheduses kohapeal, samas on hästi organiseeritud tegevusega võimalik meile rohkelt komprat tekitada.

[Kapten Trumm]

Mind ka panevad natuke muigama kohalike teadmameeste ütelused, et "Eestit pole mõtet rünnata" ja nii edasi.
Paljud peksasaamised sellest alguse saavadki, Vaikse ookeani laevastiku juhataja oli ka 06. detsembri 1941 üsnagi veendunud, et sõda ei tule, kuna pole otstarbekas, ei saa jne.
Vastasel juhul olnuks ta laevastik juba merel laiali sõitnud ja laetud õhutõrjekahurid taevast sihtimas.
Et meie oleke hirmus ratsionaalsed, ei tähenda, et Venemaa seda oleks.
Vaadates sealtpoolt tehtud või organiseeritud rünnakute hulka ajaloos, on sellise sündmuse kordumise tõenäosus väljendatav tasemel "mõõdukas".
Praegused hinnangud "vähetõenäoline" tulenevad millest? Teoreetilistest mõttelistest konstruktsioonidest, kus me paneme enda mõtteid vastase pähe.
Ajalooline praktika annab märksa kõrgemad tõenäosused.

[holt]

Mind ka panevad natuke muigama kohalike teadmameeste ütelused, et "Eestit pole mõtet rünnata" ja nii edasi.......
.....Praegused hinnangud "vähetõenäoline" tulenevad millest? Teoreetilistest mõttelistest konstruktsioonidest, kus me paneme enda mõtteid vastase pähe.
Ajalooline praktika annab märksa kõrgemad tõenäosused.

Jääb täiesti mõistmatuks, kuidas saab ilma rublapalgal olemata üldse nii tungivalt ja sageli kinnitada, et vähetõenäoline, ebausutav jne

[Lupus]

Millal on osanud inimesed enne tuleviku õigesti ette näha?
Võtke aasta 1900 ja võtke aasta 1920 . Mitte keegi ei pidanud sõda võimalikuks . Euroopas reisiti piirideta jne.Äri õitses. Ja 20 aastaga muutu kõik.

[Juhani Putkinen]

Mõned lollid (Soomes ja Eestis) arvavad, et meie luure(d) on nii suurepärased, et nad hoiatavad piisavalt vara ja meile jää aega teostada mobilisatsioon.

Kui paljud teadsid eelnevalt, et Venemaa tungib Georgia kallale aastal 2008? Pigem arvasid, et ei tule mingit sõda.

No, mina arvasin eelnevalt, et varsti on sõda ning hoiatasin Soome välisministrid ja palusin teda hankima infot juurde:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... llatys.htm

Ma ei ole luuraja, aga ma tean mis pask Venemaa on.

Kui Venemaa valmistab ette kallaletungi Eestile see on näha - aga kahjuks keegi ei taha uskuda neid märke ja tuleb jälle suur üllatus. Midagi ettevalmistusi pole tehtud ja see maksab päris palju.

[soesilm]

Läheb teemast eemale aga vait ei saa olla.
Juhani - ma pole sinuga nõus. Mobilisatsiooni juriidilises mõistes ehk jah ei jõua läbi viia, kuid praktikas saab küll. Meie (riik ja liitlased) asi on ohtu ära tunda. Isegi kui seda alahindame, peaksime midagi ju liigutama hakkama.
Grusiinid kah liigutasid, kuid mitte piisavalt, sest mingitel põhjustel alahindasid ohtu. Sellega olen nõus. Seda, mis kell täpselt tank üle riigipiiri sõidab, seda ei tea me kindlasti. Võimalik, et seda otsustataksegi vastase poolt lõplikult alles 5min enne piiri ületamist.

Kui paljud teadsid eelnevalt, et Venemaa tungib Georgia kallale aastal 2008?

- kindel on ainult homne päikesetõus! Üsna mitmed "arvasid" et tuleb sõda. Aga tõenäoliselt oli sama palju hämajaid ja nii see vale seisukoht võetigi.
Kui me aga näeme, et poliitilisel, majanduslikul, siseriiklikul ja kus kõik veel, asjad sitaks kisuvad, siis saame me alustada tegevustega, mis sisuliselt ongi mobilisatsioon. Nii võime mingil hetkel sissipeidikuid rajada ja siis jälle üles korjata. Kui oht suurem, siis võime isegi euroalustel sõjamoona metsa alla vedada ja valvet juures hoida. Rõhutan, et seda räägin mina. Kas nii planeeritakse, seda ma ei tea. Aga kindlasti ei talu ma sellist kuramuse hala, et kui suur pauk käib siis on kõik sodi. Kui see nii juhtub, siis pole tolku mitte mingisugusest ettevalmistusest. Ei Soomes ega Eestis.

[Juhani Putkinen]

Meie (riik ja liitlased) asi on ohtu ära tunda. Isegi kui seda alahindame, peaksime midagi ju liigutama hakkama.

Peaksime jah.

Aga kes julgeb otsustada, et hakkame liigutama? Pigem arvavad, et see tekitaks pingeid juurde - võibolla isegi eskaleerib sõjaks.

Seega ma jään enda arvamuse juurde. Peidikuid ja punkreid on vaja ehitada juba "sügava rahu ajal". Varitsuste kohti on vaja planeerida rahu ajal, neid varitsusi on vaja läbi mängida rahu ajal. Varustus on vaja hoida hajutatult, mitte mingil juhul mingites keskladudes. Jne.

[soesilm]

Ei ole nõus, maksumaksjana ei ole nõus ja muidu pole nõus! Iseasi kui hajusast hajutamisest me räägime.
Ehitame ladusid ja hajutame - mis see maksab? Ladu ise, selle hooldus ja valve.
Alternatiiv on see, et tänastes malevate ja väeosade asukohtades on varustus alaliselt ladustatud. Kui tekib mingi oht, siis selleks ei ole vaja valitsuse otsust MOBILISATSIOON! Selleks on vaja plaani ja vastava ülema/pealiku otsust tuulutada oma ladusid osaliselt või suuremas mahus. Sisuliselt võib korraldada õppuse: palju kulub mul aega ja muud ressurssi ladudes oleva varustuse hajutamiseks vastavalt plaanile. Teebki ülem/pealik selle erakorralise õppuse ja valmis.
Kui sa nüüd ütled, et sarnaselt suurte võllidega, pole ka väeosade ülematel ja maleva pealikel piisavalt mune, siis tekib küsimus: kellel on? Või: kuidas me nendega siis sõtta veel läheme?

[Juhani Putkinen]

Alternatiiv on see, et tänastes malevate ja väeosade asukohtades on varustus alaliselt ladustatud. Kui tekib mingi oht, siis selleks ei ole vaja valitsuse otsust MOBILISATSIOON! Selleks on vaja plaani ja vastava ülema/pealiku otsust tuulutada oma ladusid osaliselt või suuremas mahus. Sisuliselt võib korraldada õppuse: palju kulub mul aega ja muud ressurssi ladudes oleva varustuse hajutamiseks vastavalt plaanile. Teebki ülem/pealik selle erakorralise õppuse ja valmis.

Põhimõtteliselt olen nõus.

Aga kui sellist erakorralist õppust pole aastaplaanis nii tuleb pahandus.