69. leht 137-st

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 28 Mai, 2022 20:49
Postitas kkngs
Mudakoon kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Sõitsin eile Paldiskis mööda neist Alexela tünnidest (mis asuvad ca 500 m praeguse Tagalapataljoni taristust).

Paldiskis on Tagalapataljon? :D
Ju siis on....


Logistikapataljon asub Paldiskis.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 14 Juun, 2022 13:46
Postitas HAT
paduvene i.strelkov /Игорь Всеволодович Гиркин/ on LJ
https://strelkov-i-i.livejournal.com/165066.html
(peale pausi LJ-s) üllitanud oma mälestuse 2014 Slovjanskist . strelkov on
üks vene-UKR sõja /novorossija/ generaatoritest.

vt. ka https://et.wikipedia.org/wiki/Slovjanski_piiramine

strelkovi üllitis peaks olema meile õppematerjal, kuidas vastu tegutseda analoogsituatsioonis
vene duumast kostuvate "uute uudiste" valguses.

strelkovi üksus tollal oli 52 meest.

Vene-Ukraina sõda

Postitatud: 22 Juun, 2022 9:25
Postitas Kapten Trumm
Viiskümmend kirjutas: 21 Juun, 2022 18:34 Mida see Saksa Pzh2000 ikkagi paremini teeb, kui need palju uuemad kingitud Caesarid ja Krabid?
2000 on kõige lähim analoog sellele, millega meie end relvastame.
Ilmselt ka tema kasutus saab olema analoogne (suures arvulises ülekaalus ja õhust ründava vastasega võidu tulistamine).
Ehk nende käekäik Ukrainas annab kõige selgema pildi meie suurtükiväekontseptsiooni vettpidavusest (või mittepidavusest).
Tunnistan, et mul on kerge skepsis, seal kvaliteet ei suuda üle kaaluda vastase kvantiteeti (ka laskemoona paremat kättesaadavust).

Aga eks elu näitab.

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitatud: 22 Juun, 2022 10:26
Postitas mikks
Kapten Trumm kirjutas: 22 Juun, 2022 9:25
Viiskümmend kirjutas: 21 Juun, 2022 18:34 Mida see Saksa Pzh2000 ikkagi paremini teeb, kui need palju uuemad kingitud Caesarid ja Krabid?
2000 on kõige lähim analoog sellele, millega meie end relvastame.
Ilmselt ka tema kasutus saab olema analoogne (suures arvulises ülekaalus ja õhust ründava vastasega võidu tulistamine).
Ehk nende käekäik Ukrainas annab kõige selgema pildi meie suurtükiväekontseptsiooni vettpidavusest (või mittepidavusest).
Tunnistan, et mul on kerge skepsis, seal kvaliteet ei suuda üle kaaluda vastase kvantiteeti (ka laskemoona paremat kättesaadavust).

Aga eks elu näitab.
Ukrainas ei kipu Vene lennukid-kopterid liiga palju Ukraina territooriumile sisenema.

Ja mis see alternatiiv peaks olema? Et meil peaks selle asemel olema suuremas koguses lühema laskeulatusega Vene kaliibrit kasutavaid mittemobiilseid haubitsaid, mis peavad olema kontaktikohale lähemal, mis on kergemini avastatavad ja tabatavad ja mis on vähem liikuvad?

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitatud: 22 Juun, 2022 10:44
Postitas Kapten Trumm
Ja mis see alternatiiv peaks olema? Et meil peaks selle asemel olema suuremas koguses lühema laskeulatusega Vene kaliibrit kasutavaid mittemobiilseid haubitsaid, mis peavad olema kontaktikohale lähemal, mis on kergemini avastatavad ja tabatavad ja mis on vähem liikuvad?
Üles
Alternatiiv on vastase en masse't tasakaalustada enda massiga.
Ja miks sa arvad, et tanki kaalus olevad liikurhaubitsad on kuidagi vähem avastatavad?
Hetkel siiski paistab, et VF suurtükivägi kontrollib lahinguruumi ja ukrainlased ei saa siin midagi parata (mass kaalub hetkel kvaliteedi üles).
Üks põhjus on muidugi VF tunduvalt rikkalikumad moonavarud. Ja abi tempoga stiilis "12 saksa liikurhaubitsat kahe kuuga" see olukord ka ei muutu, see vähene high-tech jahvatatakse vahepeal läbi, niiet mingeid operatiivseid efekte ei jõuagi tekkida.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Juun, 2022 12:06
Postitas teeline35
"12 saksa liikurhaubitsat kahe kuuga"
minu teada on saksa abina juttu olnud 7-mest haubitsast pluss veel mõned hollandist. Igal juhul vähe muidugi. Kas lääne suurtükirelvastuse vähesus võib olla tingitud lääne sõjalisest doktriinist. Tuletoetus ülesanded, mida venelased lahendavad suurtükiväega, lahendavad ameeriklased lennuväega?

Re: Vene-Ukraina sõda

Postitatud: 22 Juun, 2022 15:01
Postitas mikks
Kapten Trumm kirjutas: 22 Juun, 2022 10:44
Ja mis see alternatiiv peaks olema? Et meil peaks selle asemel olema suuremas koguses lühema laskeulatusega Vene kaliibrit kasutavaid mittemobiilseid haubitsaid, mis peavad olema kontaktikohale lähemal, mis on kergemini avastatavad ja tabatavad ja mis on vähem liikuvad?
Üles
Alternatiiv on vastase en masse't tasakaalustada enda massiga.
Ja miks sa arvad, et tanki kaalus olevad liikurhaubitsad on kuidagi vähem avastatavad?
Hetkel siiski paistab, et VF suurtükivägi kontrollib lahinguruumi ja ukrainlased ei saa siin midagi parata (mass kaalub hetkel kvaliteedi üles).
Üks põhjus on muidugi VF tunduvalt rikkalikumad moonavarud. Ja abi tempoga stiilis "12 saksa liikurhaubitsat kahe kuuga" see olukord ka ei muutu, see vähene high-tech jahvatatakse vahepeal läbi, niiet mingeid operatiivseid efekte ei jõuagi tekkida.
Nad on vähem avastatavad juba seetõttu, et on kaugemal ja liiguvad ja ning suure osa ajast võivad tegutseda Vene suurtükiväe tuleulatusest üldse väljas.

Kui hakkame kuhugi põllupeale D-30seid üles rivistama 10 km kaugusele kontaktist ning siis venelastega võidu laskma, no ma ei tea, selliseid sihtmärke venelased loodavadki.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Juun, 2022 16:13
Postitas an2
Kapten Trumm kirjutas: 22 Juun, 2022 15:46
Nad on vähem avastatavad juba seetõttu, et on kaugemal ja liiguvad ja ning suure osa ajast võivad tegutseda Vene suurtükiväe tuleulatusest üldse väljas.
Venelased saavad oma torusuurtükiväe väikesevõitu ulatusest suurepäraselt ise ka aru ja seepärast põhimass sellest ei tegele mitte patareivastase tegevusega, vaid vastase (UKR) eesliini põmmutamisega. Patareivastase tegevusega tegelevad rohkem suurema laskekaugusega (Msta-S, Koalitsija SV) pikaraudsed 152d, 203d ja reaktiivsuurtükivägi. Viimaste laskeulatus on mistahes 155 haubitsa omast kaks korda suurem nagunii. Lisaks tegelevad sellega ka igasugu lendavad asjandused.
Koalitsiad on ainult paraadil näitamiseks. Neid on toodetud ainult 12 tükki. Natuke rohkem, kui tankide toetuseks loodud T-72 šassiil loodud Predatoreid, mis saadeti Ukrainasse aga peale veerandi kaotamist kohe tagasi kutsuti, muidu poleks midagi paraagil näidata.
Muu osaga nõus.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 24 Juun, 2022 20:06
Postitas gooligan
Ukraina olukorra teeb eriliseks see, et neil sisuliselt puudub toimiv kaasaegne õhuvägi. See võimaldab venelastel suht takistamatult oma tükkide ülekaalu rakendada.
Teistpidi näeme, et ka Vene õhuvägi ise on ootamatult mannetu ning mingit vastast temast NATOle küll ei ole.

Jookseksime kiiresti rappa, kui pisike Eesti hakkaks arendama bariteetset suurtükiväge venelastega. See on võitlus, mille kaotame ette.

Samas on NATOl terve plejaad relvastust, mille abil tasalülitada venelaste suurtükid - HIMARSid, raketid, droonid, õhuvägi jne jne. Venkude suurtükid saavad hävitatud enne, kui nad laskepositsioonidele jõuaks.
Niisamuti on NATOl piisav võimekus luurata, leida ja hävitada vastaste relvastust juba laoplatsidel või formeermisplatsidel sügaval Venemaa sisemaal. Ukrainal vajalikud relvad kahjuks puuduvad.

Tänases konfliktis on kaks suurt riikki ja mõlemad suure tehnoloogilse võlaga. Kuid see ei ole kindlasti suund, kuhu NATO sukelduma peaks.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 24 Juun, 2022 20:36
Postitas Xender
Ukraina puhul ei maksa siiski ära unustada, et kõigile nende PVO vigadele, vanusele + õhuväe vigadele ja vanusele on seda kõike oluliselt rohkem kui meil on ning kunagi üldse olema saab.

Kui liitlased teevad ja toovad, siis väga hästi, kuid meil pole võimalik seal midagi eriti kaasa rääkida, ükskõik kui palju punnitaks. Meie tasemeks jääb ehk parimal juhul käib kah Keskmaa ÕT ja lühimaa ÕT võimekus - mida meil ka praegu pole.

Selles osas ainuke millega me suudaks rahaliselt saavutada mingit kvantiteeti ja kvaliteeti olekski kaudtule võimekus. Suurtükkivägi, MLRS, MP jne. Lisaks oleks see kraam, mida on kõige raskem kiiresti ümber paigutada.

Õhuväega me ei teeks midagi, tanke oleks vaja, kuid neid meil üle pataljoni, kahe ei saa kunagi olema ehk siis mingit tõsisemat mõõduvõtmisest pole võimalik mõelda. Igasugune muu eksootiline relvastus - droonid, tiibraketid jne. Neid on vaja, kuid nad jäävad siiski meie jaoks paari spets ülesannde relvadeks, mis nii öelda rindetegevuses otseselt kaasa ei räägiks.

Kõigele lisaks peab siiski aru saama, et kui siin mingi sõjategevus algab, ei pruugi seda liitlaste abi tohutult rohkem kui Ukraina seda saab ... tulla. Küll Scholzil mõlemad allesjäänud tankid katki, Macronil telefon kinni, kuna kõneleb Putiniga, ameerikas vaieldakse, kas balti riikide pärast tasub tuumasõda pidama hakkata jne.

Seega ärme nüüd liiga suuri ootusi ka sea, sest hiljem võib tulla veelgi suurem pettumus.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 29 Juun, 2022 13:32
Postitas ElrikThunderson
Suurtükiväe arutelu liikus: viewtopic.php?p=742916#p742916

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 02 Juul, 2022 10:06
Postitas kaur3
Rootsi FOI on proovinud vahekokkuvõtte teha https://www.foi.se/rest-api/report/FOI-R--5332--SE

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 03 Juul, 2022 23:02
Postitas Turist 47
Vene kaitseettevõtted keelduvad remontimast sõjas Ukrainaga kannatada saanud Vene vägede soomusmasinaid, sest enne Venemaale saatmist lammutavad okupandid selle täielikult lahti ning müüvad varuosi ja komplekte või vahetavad alkoholi vastu.
( https://investigator.org.ua/news-2/244510/)
Varem on olnud ebamääraseid vihjeid, et vene hangeldab Ukrainas, võimaluse korral relvade ja nende varuosade ja ka lahingumoonaga.
Nimelt, Donetski (ühe neist) moonalao plahvatamise järgselt, väitsid kohalikud vatnikud, et seda tegid "omad", kuna laos oli bardakk ja puudujääk.
Kõik, mis võimalik, olla eelnevalt maha müüdud. Arvatavalt, vastasele - see peaks olema ainus, võimalik, ostja.

Pole vist päris õppetund, aga hea teada või umbes nii :?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Juul, 2022 8:09
Postitas Kriku
Juba tšetšeenid ostsid mõlemas sõjas vastase käest suurtes kogustes laskemoona ja sellest on juttu ka Kunnase raamatus.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 04 Juul, 2022 8:12
Postitas mongol
Ukrainlased olla (taas)käivitanud väljaõppekeskuste süsteemi. Põhjus proosaline - kogemustega instruktorite koondamine reservistide ja värskete üksuste koolitamiseks, sest rindeüksustesse määramisega saavat liiga palju kvaliteetsemaid tegevväelasi otsa ja reservüksuste treenimiseks ei jätku.

Selles valguses on ehk mõttekoht ka meil - meil on (pea) kõik tegevväelased määratud sõjaaja ametikohtadele üksustes, kes erioeratsiooni või sõja korral aktiivsesse sõjategevusse paisatakse. Kas see ei tekitaks meil sarnast olukorda, kus üks hetk on reserviste küllaga, aga nende väljaõpetamiseks kaadrit lihtsalt enam pole? Lihtsustatult mõeldes tundub, et praegune loogika kõikide tegevate määramine võitlevatesse SA üksustesse ei ole jätkusuutlik, kui lahingutegevus Eestis üle kuu kestud on. Või samas on loogika hoopiski tervem kui ma tunnistada julgen - Eesti on nii väike, et väljaõpetavat kaadrit pole vaja, niikuinii lastakse varem või hiljem ära?