www.militaar.net

No silmnähtavalt on kvaliteet alla käinud. Aastatel 2000-2001 sai buhhankaga venemaal mehi metsa veetud, ikka tuhandeid kilomeetreid sellega maha nühitud. Ei mäleta küll, mis aastast vastav riistapuu pärines (ikka vanade näidikute ja muude juttudega), aga sellist keevituspornot küll ei olnud sellel. Ainukese rikkena oli mäletamist mööda vist kondeka surm ja kontaktide ärapõlemine. -32-ga läks käima ja õliks oli tavaline Ziguli õli. 6 kilomeetrit sai metsaveo traktori jäljes roomatud, üks ratas rööpas ja teine keskel (sest jälge lihtsalt ei mahu ja siis oleks kõhu peal kinni kah olnud). 7 meest sees ja muudkui läks, kuna toona oli sellega kogemust vähe, siis ütlesin meestele, et sellega ei pääse langile, külili kukub, need ainult irvitasid vastu, et siis lükkame püsti ja sõidame edasi. Vahepeal kukkuski küljega vastu rööpa seina, aga külili ei potsatanud. Andsid lihtsalt gaasi ja potsatas ratastele tagasi. Metsas oli üks savine tõus, sellise nurga all, et mina ei uskunud sellest üles saamist, mehed kobisid maha ja nagu niuhti olin mäe otsas, ei mingit tagant tõukamist ega traktoriga tirimist. Tänu aeglustile ja aeglasekäigulisele vabalthingavale mootorile ronib see ikka uskumatult hästi. Kui veel sõjaväe sillad kah all oleksid olnud, no ma ei tea , kuni kõhu peale kinni ei jää, siis läheb igalt poolt läbi. Ja kõhu peale kinni ajada on suht keeruline, jäik sillatala lükkab sodi eest laiali kuni rattad hakkavad tühja lööma, siis tagurpidi käik sisse, natuke tagasi ja uuele katsele . Soojendus jääb muidugi lahjaks kõvemate külmadega, esiklaasi suudab lahti hoida, aga see on ka kõik, ees istujatele annab väheke leevendust külje all asuv mootor. Taga istujatel on aga paljas plekk ümber ja ega sinna märkimisväärselt sooja õhku ei jõua. Aga kogu selle jutu peale, tänapäevase kvaliteediga buhhanka ei vääri isegi kaalumist kui peaks vajadus tekkima millegi taolise järgi. Selliste keevitusimede puhul ei julgeks isegi siledal teel sõita, krt sa tead kuna keset sõitu kere ümbert kukub ja sõidad raami, rataste ja istmetega edasi .

Kuna mulle meeldib väga Leninit tsiteerida (tõe kriteerium on praktika), siis miks neid hiirehalle Uazikuid seal Jakuutias igal nurgal kohtab, aga Korea autosid mitte....?

Põhjus on väga lihtne, kohalikel pole raha ja iga külasepp oskab UAZikut parandada aga läänepoolsemat maasturit mitte. Kui pärapõrgus peaks rahvastiku rikkus kasvama, küll siis ilmub rohkelt lääne autosid (mitte, et lääne vanemad autod võimatult raskemad remontida oleks, kui nõukogude analoogid). Samuti käitatakse just nõukaaegset rauda ringi sest seda on omal ajal kätte jäänud ja mõne isendi puhul pole originaalist eriti midagi alles. Täpsel sama analoogi võib tuua Kuubast. Seal ju vuravad siiamaani ringi USA 60-ndate emalaevad, kas tõesti sellepärast, et on parimad ja kergesti remonditavad autod? Vastus on, et see on lihtsalt raud, mida kohalikud on õppinud remontima ja mis on neile taskukohane ning kättesaadav.

Aga kogu selle jutu peale, tänapäevase kvaliteediga buhhanka ei vääri isegi kaalumist kui peaks vajadus tekkima millegi taolise järgi. Selliste keevitusimede puhul ei julgeks isegi siledal teel sõita, krt sa tead kuna keset sõitu kere ümbert kukub ja sõidad raami, rataste ja istmetega edasi

Kahtlane, kas sõidad raamiga edasi, ka mootor ja veermik võib olla kokku pandud sama kvaliteediga, mis kere.

Kõrvalepõikeks võin öelda, et 2000 aasta prantslased ja talv ei sobinud kuidagi kokku. Oli võimalus sõita 2011 aasta külmal talvel (või oli 2010) 2007 Kangoo family editoniga, mis -20 kraadi jooksul ei läinudki soojaks kogu tee jooksul Tallinnast Tartusse, sest kütteseade oli mõeldud autosse (esinduse vendade mitteametlik jutt), kus taga on kinnine kuut, mitte lahti ja istmetega ning samuti talv pidi prantslastele vist maksimaalselt -5 kraad tähendama. Igatahes, kohe kui diiselimootori temperatuurinäidikule ilmusid kaks minimaalset posti, siis kütteseadet liigutades need ka kohe kadusid ja salongi tulvas jälle jäine külm õhk.

Kapten Trumm kirjutas:

Tänapäevase tehasest tulnud uazikuga aga ei tahaks mina talvisel Venemaal isegi kõva kattega ja tiheda liiklusega teed mööda pikemat reisi ette võtta

No vene ajal elanud mees räägib sellist juttu.....
Vene autol oli, on ja jääb vajadus see ise kasutatavaks muuta. Aga kui see tehtud on, on töökindlus täiesti talutav. Mul küll pole uazikut päris olnud (pole vajadust), kuid sõiduautod on küll paistnud silma väheste tõrgetega - ainus peetud auto, millega pole teele jäänud, nime ei hakka siin nimetamagi...

Minu jutu point oli selles, nagu siin ka teised on maininud, et kvaliteet on alla käinud. Kui nõuka aja toodang veel omas ajas kannatas kriitikat, siis praegune produkt on ikka allapoole arvestust. Olen mõelnud, et hobisõidukina võiks ju sellist isegi nostalgiast pidada ja nokitseda, aga töövahendina tõesti enam ei tahaks... Kui reduktoris hammasrattad on sattunud vildakad või pehmest rauast, ei pane sa ka parima tahtmise juures masinat inimtühjas kohas oma jõududega liikuma.
Põhjus miks neid uazikuid veel nii palju Venemaal sõidab on ju ilmne ja sulle endalegi hästi teada - raha puudus (edit Roamless jõudis ette ja seletas asja põhjalikult lahti ) .

Üks põhjus sellise allakäigu seletuseks võib olla tõsiasi. et sõjaväe prijomkast, mis nõuka ajal sedasorti tehnika pidi vastu võtma ja kelle allkirjata autodest lahti ei saanud, on tänaseks päevaks ilmselt vaid mälestus jäänud...

Mis oleks Uazikule võrreldavate kasutusomadustega alternatiiv (need müütilised "kasutatud korea džiibid") oleksid?
Taolistes kohtades/otstarbeks on peale Uaziku veel kasutusel 90ndate algusepoole Toyota Land Cruiser (mehhaanilise kõrgsurvepumbaga) ja parem kui ilma turbota.
Seda suudab aga pidada see, kellel juba rahakest kah on, sest varuosad on uaziku omadega võrreldes kosmiliste hindadega. Ja tuleb arvestada, et Länkar enam mingi M10G1 õliga ei sõida kah (õigemini sõidab natuke ja siis on remont). Kellel länkari jaoks pappi pole, sõidab uazikuga. Jutt käib siis külainimestest, linnades võib ka Jakuutias tavalise sõiduautoga sõita ja täna saab head maanteed mööda Tsukotkale välja).

Kui sa vene autode juppide poes käid, siis päris kapitaalsed varuosad maksavad vene autodele "for peanuts" - isegi arvestusega, et siinsed poodnikud neid ühekaupa autoga siia tarivad ja nende juurdehindlus kõva on). See remont ei tule kallim, kui käte mustaks tegemine on sisse harjunud, siis parandatakse ja sõidetakse.

Alternatiiv oleks veel ka G-mersu, paraku on nende hinnad isegi 25 aasta vanuselt täiesti kosmilised ja mersu on mersu, tahab ikka kvaliteetseid sisendeid ja matiga ei sõida.

Vaatasin sellises kohas ringi:
http://www.tks.ru/auto/calc/?sxfx
Vähegi adekvaatne Buhhanka konkurent maksaks tollis u 15000 USD juurde. Üle 7 aasta ja üle 2,5 L kone=15 tonni+.

http://www.gaz.ee/?page_id=5727

Praegu maksab 17 000 eurot.
Sellised rahanumbrid ise on täitsa müstilised. Analoogsete maastikuomadustega kaubik/buss siin on vähemalt poole kallim (mersu oma ilmselt veelgi).
See, mis poole kallim on, vene mõistes maastikusõitu tegelikult ei kannata (Itaalia ja Prantsuse bussid pargimaasturi tüüpi ülekannetega).
Vene mõistes maastikusõit võib olla 400 km taliteed, mitte üks ring Männikul. Samavõrd müstilised on nende varuosade hinnad ja mingil korea masinal kuskil karumustika oludes ei kulu neid osi grammigi vähem. Nende autode konstruktsioon on taoliste olude jaoks liiga nõrk ning kapriisne ning vanakooli masinaid lääne inimene enam ei osta - sestap ka neid ei toodeta. Kui su auto starter maksab samapalju kui on su kuupalk, siis taolise kulude hinnaklassi masinate soetamine (ka kui osta jõuad), tähendab selle vältimatut pannistumist. Ja lõpuks veel rohkemat metsas lõkke ääres üleelamisõpet kui külasepa juures remonditav buhanka kunagi pakkuda suudab.

Veelgi suurem hinnavahe tuleb sisse veoautodega, lääne päritolu veoautod sõidavad seni, kuni on kõvakattega tee. Edasi käib elu vanade heade Uralide ja Kamazidega.
Nn uus Gaz-66 Cumminsi diisli ja ülekäimisega Eestis maksab ca 40 000 eurot. Lähim analoogne masin on Ivecol, 90 000 ja kui Unimogile tahad juba rehvirõhku ja vintsi, siis kisub hinna täitsa kosmiliseks. Vahepealsed 60-70 tuhande hinnaklassi masinad (nt Man) on poolmaastikumasinad.

Tegelikult mulle väga meeldivad need Uaziku ja eriti 66 sillad. Inspireerituna tuttavast kuuevarbalisest, hankisin omale kaks 66 esisilda ja paar vahekasti. Üle on veel kaks tagasilda, mida ei plaani tarvitada. Idee on nendest ehitada üks vinge metsaliikur, mis keerab vajadusel ümber puu või sõidab külg ees. Mõte on ju lihtne ja pärit upitaja küljest, aga soovin siiski vedrustusega lahendust ja maanteevõimekust. Iseasi kuidas ARK asjasse suhtub.
Mersu diislid on peaaegu tasuta, sest need Vitod mädanevad enne kui motoresurss lõpeb. Kas kellelgi oleks pakkuda mingi vana Nissan Sunny ? 100 amprist Datsunit oleks vist patt küsida ... Vajan nimelt midagi stiilset pealisehituseks. Oodatud kõik veidrad pakkumised.

Mul sõbrale kuulub selline elukas GAZ 66/ZIL 157 http://online.le.ee/2015/06/28/ridala-m ... -offroadi/ See aasta tulid veoka klassis meistriks . Paar aastat tagasi proovisid ka mõlema pöörava sillaga kuid ei olnud end õigustand . Kuid mootor on koht kuhu investeeringud end tasusid .

Ühest müüa olevast 100A Datsunist oli Auto-Moto foorumis kuu aega tagasi juttu (samuti pakuti vana Corollat), kel huvi, uurib ise asja edasi: http://forum.automoto.ee/showthread.php ... 867&page=5

Tehnikamaailm "uuest 66-st" http://www.tehnikamaailm.ee/vene-auto-e ... gaz-sadko/
Kui see auto ei tuleks venest koos kõigi kaasnevate vinksvonksudega, siis taolise hinnaga auto oleks kindlasti hammustatav jalaväe taktikaliseks veokiks, kui Unimogid otsas on.
Kui sinna jätta peale esialgne diiselmootor ja tegemata igasugu müraisolatsiooni värgid, võib suures hulgas ostes KM-ga hind alla 30 000 tuhande ilma käibemaksuta olla.
Taolises hinnas on siis juba sees vints ja rehvirõhu reguleerimine.

Ilus loomake.
https://www.youtube.com/watch?v=KJvRNXoeNks

Kulibin kirjutas:Ilus loomake.
https://www.youtube.com/watch?v=KJvRNXoeNks

Auto ehitamise lugu on siin: http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=59&t=33367

Piltidel on näha ka muud kodaniku kätetöö viljad.

Minu maa-naabrimehe hoovis vedeleb ka analoogne aparaat, tõsi žanriks on "karakatitsa" ehk "karakat" - vahend Peipsi jääl sõitmiseks.
Kereks on Opel Rekord
Alusvankri vastu pole huvi tundnud.
Vedeleb niisama, sest naaber eelistab nüüd talvise Peipsi jääaugu asemel külmetada Soomes ehitusel

Küsimus köögipoolelt:

Mis sulamist selle imeaparaadi küpsetusplaadid tehtud olid?