69. leht 110-st
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 29 Dets, 2020 11:00
Postitas Kapten Trumm
Miks see õhuründevahend peab tabama külgsoomust, kui on võimalik ülalt tabada mootorikapotti (kuulikindel soomus ja seegi kohati) või torni lage (soomust alla 100 mm ja luugid-periskoobid nõrgestavad seda ning ei võimalda kasutada reaktiivsoomust?
A-10-d oma 30 mm kahurist sihivad just mootorikapotti. Seda on hea sihtida ka pimedas, sest see on tanki kõige soojem osa ja termokaameras paistab hästi.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 30 Dets, 2020 10:26
Postitas Kriku
Kas see siin on tankide või lennukite teema...?
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 30 Dets, 2020 12:32
Postitas ElrikThunderson
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 18 Jaan, 2021 18:41
Postitas Tux
https://www.youtube.com/watch?v=eSYKCLxT0mI
Üks hea video BM Oploti ja T-90M tehniliste võimekuste võrdlusest. Tõsi Oplote leidub praegu suuremal hulgal vaid Tai Kuningriigis.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 01 Veebr, 2021 16:30
Postitas kaugeltuuriv
On selline blogia tuubis nagu Matsimus,kes hiljuti pani üles video USA uuest tankiprogrammist.
Plogia väitel on Pentagon valinud välja kolm perspektiivset lahendust,neist kaks on lahendustega,mida juba eelmise sajandi 90-ndate alguses arutati.Autonoomne ilma meeskonnata torn,soomustatud moodulis meeskond.
Kolmas aga tradiditsioonile asetusega tank,meeskonna suuruseks 3 isikut.
Kõiki kolme ühendab aga 130 mm.kahur ja automaatne laadimissüsteem.
Erinevalt 90-ndate perspektiivsest masinast,mis Liidu,kui vastase lagunemise tõttu jäi ellu rakendamata on uued aga täiesti uue elektroonika ja vastutõrjemeetmetega.
Plogija väitel peaks Pentagon aasta lõpuks välja valima kaks mudelit,et tootjad saaks katsetusteks ehitada valmis proovimasinad.Huvitav on see,et nagu see Prantsuse-Saksa ühisprojekt tahavad ka usakad panna masinale 130 mm toru.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 01 Veebr, 2021 17:41
Postitas Kilo Tango
kaugeltuuriv kirjutas:...Huvitav on see,et nagu see Prantsuse-Saksa ühisprojekt tahavad ka usakad panna masinale 130 mm toru.
Paistab, et 130mm saab olema NATO uus standardkaliiber.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 09 Veebr, 2021 19:30
Postitas ruger
Järjekordne number Fragout keskendub nii Merkava tankide, kui Euroopa lennuvägede arengutele. Artikkel ka Poola väikelennukite ja kopterite panusest meditsiinivaldkonnas. Droonisõda Mägi-Karabahhis. Poola politsei EOD üksuste väljaõppest ning varustusest. Lisaks Poola maakaitseväele hangitava TL-i relva GROT 762N demo ja omadused. NGSW arengutest ja tulevikust. Lisaks mitmeid varustus ja tooteuudiseid. Link sobiks mitmete kajastatud teemade tõttu paljude siinse foorumi alateemade alla.
https://fragoutmag.com/fragout-current-issue/
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 28 Veebr, 2021 11:25
Postitas ruger
Saksa uued Leopard 2A7A1 tankid saavad Iisraeli aktiivkaitsesüsteemi TROPHY
The Israeli and German Defense Ministries 'have signed an agreement to equip the German Leopard 2A7A1 tanks with the TROPHY Active Protection System.'
https://twitter.com/FeWoessner/status/1 ... 0327081984
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 06 Apr, 2021 14:36
Postitas ruger
Venemaa Armata tanki võimalikust asendusest Burlakiga
Russia’s difficulty building new T-14 Armata tanks could provide another tank concept, the Burlak, with the opportunity to take its place.
The Burlak takes a new tank turret and puts in on a modified T-80 tank chassis. The turret’s hexagonal geometry is derived from the T-90A tank that’s currently in service, but lengthened considerably in the rear to accommodate a dual-feed auto loading system for the main gun. This would allow the 125-millimeter main gun, the same caliber as the Armata’s gun, to quickly load two types of ammunition.
The turret features additional armor plating on the front to both protect the smoke dischargers and add more armor to the turret’s frontal aspect in general. The Burlak would also have the same Afghanit active protection system fitted on the Armata, giving it protection against NATO anti-tank missiles and rockets.
One feature that makes the Burlak more affordable—and easier to manufacture—than the Armata is its use of the T-80 tank chassis. That tank was considered a failure, since its gas turbine power plant was unreliable. But Russia built about 3,000 T-80s, and so hundreds, if not thousands, of them are still stockpiled across the country. A refurnishing and new power plant could make a decent home for the Burlak turret.
Could the Burlak replace the Armata in Russian tank divisions? The Burlak is just as heavily armed, and the lower cost and risk reduction certainly makes it attractive. And while the Burlak won’t have the same hull protection as the Armata, its explosive reactive armor plates and Afghanit active protection system could help make up the difference.
https://finance.yahoo.com/news/russia-m ... 00342.html
https://btvtinfo.blogspot.com/2021/03/vs.html
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 25 Mai, 2021 20:19
Postitas Kilo Tango
Sattusin sellise imeliku video peale. Oluline osa algab 8:52
https://youtu.be/C83KvDs7S68?t=532Ühesõnaga United States Army CCDC Ground Vehicle Systems Center olevat tutvustanud kolme erinevat uue tanki kontseptsiooni. Kas keegi muu ka sellest midagi teab? Minul küll ei õnnestunud kusagilt midagi leida.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 26 Mai, 2021 7:54
Postitas nimetu
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 26 Mai, 2021 8:38
Postitas Kilo Tango
Jap. Huvitav, et prognoositavad kaasa võetava peakaliibri moona mahud on kahanenud 28-30 laengu peale (parimal juhul 36), mis on ikka õite mannetu kogus võrreldes varasema 40-42-ga. Seda isegi siis, kui peakaliiber jääb 120mm. Rääkimata Merkava 48-60 (viimane number saadakse siis, kui kogu see tagumine tunnel moona täis topitakse). Muus osas oli see "soovide nimekiri" imho üsna konservatiivne.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 07 Juun, 2021 18:24
Postitas ruger
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 11 Juul, 2021 20:24
Postitas ruger
Re: Vene vs. Lääne tankid
Postitatud: 21 Juul, 2021 19:14
Postitas Wots
Kilo Tango kirjutas:Jap. Huvitav, et prognoositavad kaasa võetava peakaliibri moona mahud on kahanenud 28-30 laengu peale (parimal juhul 36), mis on ikka õite mannetu kogus võrreldes varasema 40-42-ga. Seda isegi siis, kui peakaliiber jääb 120mm. Rääkimata Merkava 48-60 (viimane number saadakse siis, kui kogu see tagumine tunnel moona täis topitakse). Muus osas oli see "soovide nimekiri" imho üsna konservatiivne.
Usun, et tänapäeval väiksemat moona hulka lihtsalt kompenseeritakse parema logistikaga. Või vähemalt nii on tehtud prognoos.