www.militaar.net

Kuigi mitte projektilaualt kaugemale jõudnud, aga kurioosum ikkagi:

http://www.youtube.com/watch?v=XJPKykks4nE&NR=1

Tere-tere!
Tea kas on olnud, aga huvitav Zirkuskampfwagen III


Fotol on Zircuskapfwagen III taktikalised katsetused. Võrreldes Zirkuskampfpanzer IV -st erineb rõhtlati puudumise ja suurendatud meeskonna ( 30 inimest) poolest.
Lähenedes vaenlase positsioonidele ronivad 30 gootiliselt mustades trussikutes võitlejat välja , mis viib vaenlase šokiseisu, seeejärel põhishow mis põrmustas vaenlase täielikult

Lugupidamisega

http://alternathistory.org.ua/zil-na-gusenitsakh

allatah kirjutas:A võib seda labidat siis hoida kus tahes või peab ta relvaruumis arvel olema? Ning enne igat kaevamist tuleb vist OT läbi viia.

"Käsitse labidat alati nii, nagu see oleks laetud"

Prantsuse granaadiheitja-arbalett, 1914. a mudel. Väidetavalt viskas granaadi kuni 125 m kaugusele...

http://nagi.ee/photos/Castellum/19921275/

Et soomusrongi kutsuti mõnikord luuleliselt "rööbastel soomusristlejaks", siis on igati loogiline sellise koletise vastu ka torpeedo kasutamine. Sõjaeelsetel aastatel oli TTPA relvastusse võetud raudteetorpeedo ЖДТ-3- железнодорожные торпеды.
Üldkaaluga 225 kilogrammi, millest 100 kilo oli trotüüli, varustatuna distants ja kontaktsütikutega, kahe elektrimootori ja kahe akuga, suutis riistapuu tasastel lõikudel arendada kiirust ligi 60 km/h. Autonoomne tegevusulatus oli kümme kilomeetrit. 1940 aasta kevadel tehti ettepanek need asjandused relvastusest maha võtta, sõja alguseks oli neid relvastusse jäänud veel 26 tükki ning andmed nende sihipärasest kasutamisest puuduvad.

Iselaadiv revolver

Imelik, et sellised veel tänapäevalgi tootmises on. N.ö. omaaegse üleminekuvariandina revolvri ja püstoli vahel on mõningad eelised tavalise revolvri ees küll olemas, kuid eelised korraliku püstoli ees? Vahest ehk ainult kiirem ümberlaadimine tõrke korral (pole vaja kahte kätt kasutada, piisab kuke vinnastamisest).
http://en.wikipedia.org/wiki/Automatic_revolver

Mis ta`s nii väga KURIOOSUM? Lihtsalt igale relvale oma koht ja olukord, kus kasutada.

kuri.oosne <11:-.oosse> kentsakas, veider, naljakas

ei ole või?

ei ole või?

Ei arva küll, kuid eks see sõltu vaatajast.

Eks neeger tundu kah esmakordsel nägemisel kentsakas, naljakas, veider jne., kui seda sorti inimest varem näinud ja sellega harjunud pole. Jumalast imelik ju? Päris musta nahaga, ja missuguste juustega veel? Ja nina? No tule taevas appi! Kas on veel midagi kentsakamat? jne.

kuivõrd sõna kurioosum tähendab laias laastus kõike alates eelmainitud tähendustest kuni huvitavani välja, siis võib loomulikult vaielda, mis ja kelle jaoks on huvitav, veider, ebatavaline jne. kindel on see, et konkreetse kurioosumiga alaliselt kokkupuutunu jaoks pole tegu üldse kurioosumiga vaid hoopis igapäevase esemega. mõne metslase jaoks on aga isegi tavaline saabas ennenägematu kurioosum

seepärast soovitan selle üle, mis ja kas on kurioosum üldse mitte vaielda.
___________

PS! iselaadiv revolver on aga kindlasti kurioosum. ma julgen end relvaasjanduses üsna hästi orienteeritud kodanikuks nimetada ent selline nähtus tuli ka minu jaoks suure üllatusena. nii, et kui võtta kuldse keskteena aluseks põhimõte, et kui mingit asja tunneb alla 50% kodanikest, on tegu kurioosumiga, siis kindlasti oli see viimane vidin kurioosum. või on sul mõnda palju paremat piirmäära/definitsiooni pakkuda?

Minagi arvan, et tegemist on vaieldamatult kurioosumiga.
Neegrijutu arvan, et ka siinse lehekülje vaieldamatu lemmik, ekranoplan, pole selle loojate ja ehitajate ja katsetajate jaoks kurioosum. Jummala normaalne....tavaline ekraoplaan ju...
Aga siinselt lehelt on see sõiduk iga paari aasta järel taas avastatud. Kolm erinevat korda kindlasti.

Minul polnud õrna aimugi, et on olemas seesugune hübriid. Ja ma polekski seda teada saanud, kui isand Manurhin oleks arvanud, et "see on ju tavaline. Nagu neeger" ja poleks pilti üles riputanud.
Ning sellest oleks olnud kahju.

Aga küsimus kah: Kas keegi oskab arvata, miks see relv pole saavutanud populaarsust? Tal on ju kõik revolvri head omadused ja paar püstoli head omadust veel kauba pealegi!

Tarmo Männard kirjutas: Minul polnud õrna aimugi, et on olemas seesugune hübriid. Ja ma polekski seda teada saanud, kui isand Manurhin oleks arvanud, et "see on ju tavaline. Nagu neeger" ja poleks pilti üles riputanud.
Ning sellest oleks olnud kahju.

Aga küsimus kah: Kas keegi oskab arvata, miks see relv pole saavutanud populaarsust? Tal on ju kõik revolvri head omadused ja paar püstoli head omadust veel kauba pealegi!

Kusjuures ma kah paar päeva mõtlesin, enne kui selle pildi siia riputasin, et kas on piisavalt kurioosne või mitte. Aga et ka mina polnud varem sellist näinud, siis leidsin, et ju vist ikka on piisavalt ebaharilik. Õigupoolest, olin tegelikult neid pilte varem näinud küll, need sik-sakilise trumliga revolvrid peaks ka "Pistoletõ i revolverõ" "piiblis" olema, aga varem ei osanud lihtsalt sellisele nüansile tähelepanu pöörata.
Miks selline relv populaarsust ei saavutanud? Mitmel väga lihtsal põhjusel. Nimelt, nagu Wikipediast lugeda võime, tutvustati seda aastal 1901. Aga just nimelt sellel ajal alustas oma võidukäiku püstol. Mauser C96 oli juba üsna tuntud tolleks ajaks, P08 just-just "sündinud", kena Colt M1900 juba olemas ja ootas ostjaid, 7,65mm taskupüstol Browning M1900 oli tekitanud paraja sensatsiooni, seesama inglaste Webley oli juba kah miskit leiutanud, hispaanlaste Astra kopeeris C96. Neid näiteid on veelgi. Seega, tõsisemad militaristid vaatasid tol ajal juba püstoli poole, millel lahingrelvana on ju revolvri ees hulk eeliseid. Ja samas, et revolver oli tol ajal siiski veel põhiline sõjaväe käsirelv, pidi ta olema lihtsa ehitusega ja võimalikult odav toota, mida selline poolautomaatsüsteem aga sugugi polnud. Tsiviil-enesekaitserelvast üldiselt puudub samuti vajadus lasta palju laske, täpselt ja kaugele, kuna kallalekippuvate röövlite tõrjumiseks on üldjuhul vaja lasta paar-kolm pauku ja sedagi distantsil max. 10 meetrit, nii et kõlbab tavaline, odavam ja lihtsamini hooldatav harilik revolver küll. Või kes tahtis tol ajal eriti ajaga kaasas käia või väiksemat sorti tänavalahingut pidada, soetas juba pigem püstoli koos varumagasini(de)ga. Seega, selline iselaadiv revolver oli lihtsalt natuke liiga hilja sündinud. Nii ca. 30 aastat varem oleks ta ilmselt rohkem populaarsust saavutanud. Kuigi ilmselt masslevinuks poleks ta ka siis saanud, tänu keerukamale mehhanismile ja sellest tulenevalt tülikamale puhastamisele (ja musta püssirohuga tulistav relv vajab rookimist oluliselt sagedamini kui suitsuta püssirohtu kasutav. Suitsuta püssirohi aga leiutati alles aastal 1884). Nii et olgugi sellisel iselaadival revolvril nii püstoli kui ka revolvri head omadused, on tal samas ka mõlema negatiivsed omadused. Püstoliga ligilähedane keerukus ja hind, revolvri väike laskude arv ja aeglane ümberlaadimine, kui trummel on tühjaks lastud. Ühesõnaga, не рыба, не мясо...