www.militaar.net

taavi013 kirjutas: ↑15 Okt, 2024 17:21

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Okt, 2024 10:23 ..
Lisaks VF edusammud GPS segamisel. Ilma GPS-ita on see vaid Tocka-U taolise täpsusega ballistiline rakett, millega saab lasta pindalamärke.

Neptuniga need riskid puuduvad, relv oleks täiesti meie kontrolli all ja see ei sõltu GPS-ist. Samas on risk, et järsku seda tootjariiki pole 5a pärast enam olemaski, kas oleksime valmis relvade elutsükli tagamise ise tegema?
..

Sõbra jaoks küsin - millist globaalset navigatsioonisüsteemi Neptun kasutab, et sellel ei ole segamis/täpsuse probleeme nagu väidad GPSi militaarkoodi kasutavatel USA raketi taolistel relvadel olevat ?

Üldiselt on tiibrakettidel ka inertsiaalnavigatsioon, mis mõistab raketi sõidutada ehk kaardiruudu täpsusega vajalikku kohta ja siis võtab üle kas radar või termo.

Ameeriklaste tomahoogil näiteks on mälus lennupiirkonna kaart, rakett tekitab endale ise radariga tegeliku maastiku kaardi ja võrdleb seda mälus olevaga.

Lihtsalt küsimus on, kuipalju on ukrainlased laevavastast raketti teinud ümber maismaaraketiks. Laevavastase raketi väljakutsed on palju lihtsamad, sest sihtmärk on radarikontrastne mere taustal, puuduvad maapinna ebatasasused jne, mis maismaa puhul segavad. Seepärast on täpsuse nõuded navigatsioonile pigem madalad (üldjuhul GPS polegi tarvis), mõne km täpsusega piisab ka INS-ist.

Täna miski huvitav artikkel: https://maailm.postimees.ee/8134967/el- ... na-ostmist . Samas jäi segaseks, kas need hanked on juba läbi viidud ja Eesti saab osa rahast mujale kulutada või on see mingi uus asi. Kas Eesti saab 300 miljonit toetust või 60 miljonit igas hankes osalemise eest? Segaseks jääb ka artikli viimane lõik, kus toetust ei maksta süsteemide eest, vaid halduskulud makstakse kinni???
Ehk siis Eesti 2022. a tellitud Iris õhutõrjele saab nüüd 60 miljonit, et neile hooned ehitada? Loodaks ikka, et tuleb juba olemasolevale tellitule rakette või laskesüsteemid juurde.

Ok, lugesin veel korra. Eesti saab äkki miski 1 miljoni tagasi juba tehtud hangetelt, nimelt selle osa, mis kulus meie ametnike õpetamiseks, konsultatsioonideks, reisimiseks ja teiste riikide ametnikega saunatamised, et kokku leppida tingimused ühishangetel osalemiseks.

Täiendan veel. Äripäeva andmetel kulus Eestil ühishangetel osalemiseks 15 miljonit ja saime selle tagasi.

https://www.youtube.com/watch?v=XODJIqj ... 2_&index=1

Alates 24 minut Otokar 6x6 laevas ja sõidavad Eesti poole siis 4x4 osa juba kohal.

Eesti peaks saama varsti kätte, kui pole veel saanud, esimesed Iris-T õhutõrjekompleksid. Kui võimalik, siis kas oleks variant nende saatmine hoopis Ukrainasse? Taani, Rootsi, Holland ja äkki ka me ise selle 15 miljoni eest, mis me ühishangetel osalemise eest saime, finantseeriks meie masinate saatmise? Väljaõpe võiks loomulikult jätkuda plaanipäraselt ja kui Ukrainal rakette piisavalt, siis raketid võiks ka Eestisse siiski jõuda. Mida rohkem abistame praegu, seda suurem võimalus, et tulevikus saadab vajadusel Ukraina omad seadmed koos meestega meile appi.

Kui masinad Ukrainasse saata siis millega väljaõpet teha? Teine asi, et me ei tea mis hetkel Putin lolliks läheb ja mingi ettearvamatu sigadusega hakkama saab. Näiteks enne Trumpi ametisseastumist.

Pevkur siin vist millalgi mainis, et õhutõrjesüsteemide tarned võivad Ukraina tõttu edasi lükkuda.

Eestlased on olnud Cesari väljaõppel Prantsusmaal.

https://defence24.pl/sily-zbrojne/eston ... -artylerii

Võimalik,et ostame HIMARS juurde.
https://breakingdefense.com/2024/10/est ... mpetitors/

Oktoobrikuu artikkel.
Nii palju kui mina tean, siis küsimus ei ole "rohkem HIMARSe" osta, vaid rohkem laskemoona hankida. Kui selle "rohkem" tarne lükkub liiga kaugesse tulevikku, siis kaalub Eesti hankida süsteemi, mille moona saab kiiremini kätte (L-Korea, Türgi, Iisrael). Seega märksõna ei ole isegi mitte "rohkem" aga "kiiremini".
On veel üks alternatiiv - keegi Eesti vm ettevõte, mis suudab sarnase efekti toimetada sama kaugele. Kui selle süsteemi efektiivsus on väiksem kui mitmikraketiheitjal, kui hind veelgi väiksem ja tootja Eestist, siis tuleks kaaluda hoopis selle hankimist.
Kokkuvõttes on see kõik kaugelt vanem jutt kui oktoober 2024.

Järgnenud arutelus leidus materjali uueks teemaks: viewtopic.php?t=56569 .

Tegelikult on meil probleemiks ka süsteemide vähesus. See, et Venemaa ei ole suutnud Ukrainas eriti HIMARSide tööd häirida, ei tähenda seda, et ta siin ei suudaks - rindejoone pikkus, vägede arv, õhukaitse jne on täiesti erinevast maailmast.

6 laskesüsteemi on lihtsalt liiga vähe ning juba 2 õnnetusega kaotaks 1/3 neist.

esimesi pilte ARMAst
https://pildid.mil.ee/upload/2024/12/20 ... d20f16.jpg

Ukrainas pannakse suuremate objektide vastu mingisuguse efekti saavutamiseks ikka korraga nii 8-12 ATACMSit teele, kuus süsteemi seda kuidagi teha ei võimaldakski.

sg01 kirjutas: ↑20 Dets, 2024 18:54 Ukrainas pannakse suuremate objektide vastu mingisuguse efekti saavutamiseks ikka korraga nii 8-12 ATACMSit teele, kuus süsteemi seda kuidagi teha ei võimaldakski.

Erinevalt Ukrainast on Eesti NATO liige ja saab arvestada võimalike siia toodud/toodavate süsteemidega (ka eelhoiatuse peale!) ning nende vahenditega, mida saavad anda teised liitlased merelt ja õhust - eelkõige Indiaani Sõjakirved ( ). See teeb suure vahe.

Veel -
Kui räägitakse nn. "Vene ÕT kuplist", siis NATO vahendid suudavad sedasama teha Venemaa lennuvahenditega siinses regioonis. No ei ole need idanaabri võimekused nii hüper-super, rääkimata sellest, kui palju neid juba Ukrainas peenemaks on tehtud ning Kaliningradist sõtta veetud.