2006. aastal ostis Palts Ukraina kaitseministeeriumilt 2,1 miljoni dollari eest Sevastopoli lähedal endise sõjaväelinnaku hooned. 2007. aastal omandas ta Sevastopoli linnalt hoonetealuse ja neid ümbritseva maa – kokku 18 hektarit – 2,3 miljoni dollari eest. Palts tahtis ehitada sinna umbes 200 miljoni dollari eest parima wellness-kuurordi kogu Musta mere ääres. 2017. aastal võttis Vene Föderatsiooni võim endise sõjaväelinnaku hooned Paltsult ära ning andis Vene kaitseministeeriumile põhjendusega, et juba nõukogude ajal oli seal. Paltsu Krimmi firma Kaskad Investments kaebas asja kohtusse. 2017. aasta juulis tunnistas Sevastopoli teise astme kohus Paltsu hooned Krimmis Vene kaitseministeeriumi omaks. Kuni selle kohtuotsuseni passisid sissesõidul nii Vene sõjaväelased kui ka Paltsu firma valvurid. Sõjaväelased andsid õppustest viisakalt varakult teada ning küsisid luba. Palts nendega tülitseda ei tahtnud ning andis alati õppusteks ka loa. Suve algul käisid õppused Paltsu krundil lausa kaks nädalat järjest: püsti pandi väliköögid ja suured jaotelgid. 2017. aasta juulis aeti Paltsu valvurid minema (nad valvavad nad nüüd veidi eemal) ning õppustest enam ette ei teatata. Paltsu firma kaebas hooneid puudutava kohtuotsuse edasi Moskva lähedal Kalugas asuvasse arbitraaži. Ametlikult kuulub kogu maa endiselt Kaskad Investmentsile. Paltsu firma töötajad saavad oma maatükile ainult siis, kui seal ei toimu õppusi.
Sildi «Stopp! Venemaa kaitseministeeriumi territoorium!» ees Tallinna endise linnapea Tõnis Paltsu maavalduste lähistel Krimmis Musta mere ääres Oboronne-nimelise asula ümbruses peatasid novembri lõpus kaks automaatidega relvastatud sõduri Postimehe ajakirjanikud.
Automaatur, kes kandis Vene armee vormi: „Edasi ei saa! Meil on siin õppused.“
Teine sõdur oli Vene rahvuskaardi vormis.
Paltsu huve kohapeal esindav endine Paltsu abi Tallinna linnavalitsuses Juliana Preobraženskaja: „Jõu vastu ei saa midagi teha! Päris tavaline see olukord pole, aga vähemalt kaks-kolm korda kuus nad õppusi korraldavad. Meid pannakse lihtsalt fakti ette, et täna on õppused ja kõik. Mingit vahet ei oleks, kui me tuleksime isegi investoritega. Läbi nad ei laseks, neid see ei huvita. Kui aga õppusi pole, siis on meil selline kummaline pariteet, et nemad on seal ja meie turvamehed samuti. Keegi kedagi ei puutu ning me saame seal käia.“
Pidime leppima teeäärsete vaadetega viinamarjaväljadele ja mägedele. Teed on sopased ja aukus. Käepärastest materjalidest ehitatud majad on eklektilise arhitektuuriga. Palts on oma vara tagasisaamiseks Sevastopoli linnavalitsuse ja Vene kaitseministeeriumi vastu esitanud üheksa hagi.
Palts: „Kõige tähtsam on, et Vene armee minu maadel midagi ehitama ei hakkaks. Ükskord me võidame niikuinii! Esialgu käib kogu vaidlus Vene kaitseministeeriumiga minu maatükil asuvate varemete, mitte maa enda üle. Aga selge on see, et ma ei saa seda arendada ega ka müüa, niikaua kuni see vaidlus kestab. Imestama paneb kohalike võimude rumalus nii Sevastopoli kui ka Krimmi tasemel. Kohalikele juhtidele on investorite huvid, kaasa arvatud Venemaa enda investorite omad, teisejärgulised võrreldes isikliku kasuga ja kõrvade vahel on neil roheliste mehikeste ajud. Krimmi-projekt on osutunud üheks Kolgata teekonnaks. Sisenesime siis, kui Ukraina oli pärast oranži revolutsiooni kogu maailma jaoks kasvav turg ja seda haarati põhimõttel kes ees, see mees. Peale selle, et oleme [Krimmis] edasi maaomanikud, on positiivne külg ka see, et Krimmi projektist tulenevalt hakkas arenema (18-megavatise võimsusega) päikeseelektrijaama projekt (Ukrainas, Hersoni oblastis, sadakond kilomeetrit Krimmist põhjapool.“
Kohalikus meedias ilmus teade, et sinna plaanitakse ehitada õppekasarmud. Üks põhjus, miks Vene sõjavägi pole koppa maasse löönud, on see, et maa ei kuulu ametlikult neile. Pealegi nõuaks seal millegi kapitaalse ehitamine kõvasti raha, sest elekter, kanalisatsioon ja vesi tuleb vedada kaheksa kilomeetri kauguselt. Paltsu projektis oli just kommunikatsioonide kaugus üks keerukamaid küsimusi, aga nüüd võib see hoopis tema kasuks mängida. Teise põhjusena võivad sõjaväelasi tagasi hoida Venemaa põhiseaduskohtu kaks hiljutist otsust. Nii nagu Palts erastasid kaks Krimmi firmat Ukraina kaitseministeeriumilt 2000. aastatel Jaltas ühe sanatooriumi ja sellega seotud objektid. Pärast 2014. aasta võimupööret võtsid Krimmi valitsus ja Vene kaitseministeerium nendelt nagu Paltsultki kogu vara ilma kohtuotsuse ja kompensatsioonita ära. Vene põhiseaduskohus tunnistas nüüd sellise tegevuse, mida Krimmis nimetatakse ka natsionaliseerimiseks, ametlikult seadusevastaseks. Ühe teise otsusega andis põhiseaduskohus Paltsu juristidele kõik trumbid muutmaks Sevastopoli valitsuse salajast korraldust.
Preobraženskaja: „Meie jaoks on need otsused väga tähtsad. Me ei räägi enam aja võitmisest. Me räägime nüüd sellest, et kokkuvõttes võita. Meil on tekkinud reaalne šanss saada oma vara tagasi või halvemal juhul saada kompensatsiooni. Me igal juhul võitleme edasi, sest ilma selleta ei anna meile keegi isegi kompensatsiooni.“
2017. aasta novembris palkas Palts Sevastopolis oma huvide kaitsmiseks uue advokaadikontori.
Advokaadibüroo partner Valeri Zahharin: „Põhiseaduskohtu hiljutine otsus mõjutab kõiki natsionaliseerimisega seotud kohtuvaidlusi Krimmi poolsaarel. Loomulikult pole kohtupraktikat sel teemal veel jõudnud tekkida, aga kui kohtud isegi hakkavad ära ütlema n-ö natsionaliseerimise alla sattunud heausksetele omanikele, siis viimased võivad nüüd, viidates põhiseaduskohtu otsusele, pretendeerida kompensatsioonile.“
2017. aasta septembris käisid kohta vaatamas Vene investorid, kellega Kaskad Investments peab läbirääkimisi. Siis mingeid õppusi ei olnud ning rahvuskaardi valve lasi nad kõik takistamatult läbi. Enam-vähem on säilinud vaid kaks kokku 500 meetri pikkust maa-alust tunnelit ning raketišahtide üle kümne meetri paksused betoonväravad. 2015. aastal sai Kaskad Investments Venemaa maakatastripassi, aga hoonete omanditunnistust keelduti andmast, viidates salapärasele korraldusele. Sevastopoli tollane kuberner Sergei Menjailo oli andnud välja salajase korralduse (mida pole siiani avaldatud) üle 200 objekti üleandmiseks Vene kaitseministeeriumile. Peale Paltsu hoonete oli nimekirjas ka palju eramaju, mille omanikest said päevapealt sisuliselt kodutud.
Krimmi ajakirjanik Nina Avdejenko: „Kaitseministeerium tahab siin oma valdusse saada paljusid maatükke, mis asuvad ilusates kohtades. Nad on siin kõige suuremad maavaldajad ja väga mõjukad. Kaitseministeeriumiga kohut käia on Venemaal üldse väga raske ülesanne. Vahet pole, kas Krimmis või kuskil mujal. (2006.–2010. aastani Sevastopoli linna juhtinud Sergei) Kunitsõni ajal erastati palju objekte ebaseaduslikult ja nüüd suhtutakse ka teie ärimehe projekti nii, et see oli ebaseaduslik.“
Venemaa seaduste järgi oleks kaitseministeerium pidanud kõigepealt minema kohtusse ning tõestama seal, et Ukraina kaitseministeeriumil polnud õigust neid hooneid omal ajal Paltsu firmale müüa – nagu nad väidavad –, või nõudma hoonete võõrandamist riigikaitse huvidest lähtudes. Mõlemal juhul oleks kohus pidanud määrama Paltsule kompensatsiooni ning alles seejärel oleks kaitseministeerium saanud objektide omanikuks. Praegu aga tegid Vene sõjaväelased täpselt vastupidi: kõigepealt vormistasid hooned salaja oma nimele ning alles seejärel, kui asjast teada saanud Kaskad Investments andis hagi kohtusse, esitasid ka nemad vastuhagi omaaegse erastamistehingu ebaseaduslikuks kuulutamiseks. Mingist õiglasest kompensatsioonist ei taha sõjaväelased seejuures kuuldagi. 2017. aasta märtsis jättis kohus kõik nõuded rahuldamata. Teise astme kohus tunnistas Paltsu hoonete ostu Ukraina kaitseministeeriumilt ebaseaduslikuks.
Vene kohus: „Rikuti teise riigi seadusi: Ukraina kaitseministeerium rikkus hooneid müües Ukraina tsiviilkoodeksit.“
Preobraženskaja: „Meile tehti väga jõhkralt ära. Kohus keeldus meie kõige olulisemat tõendit lihtsalt vastu võtmast ja arvestamast. Krimmi kohtud on Kaskad Investmentsi hagide arutamisel väga vabalt ringi käinud nii Vene kui ka Ukraina seadustega ning andnud meelevaldseid hinnanguid Ukraina võimude tegevusele 2006. aastal. Kõige absurdsem on seejuures, et seda on tehtud faktide kohta, mille õiguspärasust pole Ukraina võimud ise kunagi vaidlustanud. Kohtud on ka täielikult ignoreerinud meie väiteid Vene seaduste laialdase rikkumise kohta, mis kaasnesid Sevastopoli kuberneri korraldusega, millega meie vara lihtsalt anti üle Vene kaitseministeeriumile.“
Vene kaitseministeerium: „Ukraina kaitseministeeriumil polnud õigust iseseisvalt objekte müüa, sest Ukraina valitsus polnud hooneid maha kandnud.“
Kaskad Investments sai spetsiaalselt kohtuasja jaoks Ukraina kaitseministeeriumilt tõendi, et rajatised olid 2006. aastaks maha kantud, et neil oli õigus neid müüa ning et neil pole Paltsu firmale mingeid pretensioone. Seda tõendit keelduski teise astme arbitraažikohus Krimmis vastu võtmast.
Teise astme arbitraažikohus: „Ukraina pool esitas sellised tõendid poliitilistel põhjustel ning seetõttu ei saa neid arvestada.“
Edasikaebuse jaoks hankisid Paltsu juristid Kiievist ka hoonete mahakandmise nimekirjad koos allkirjadega, mida kohtul on veelgi keerulisem ignoreerida.
Palts: „Pärast seda juulikuist kohtuotsust läksin täispanga peale välja. Minu probleemide taga on 2014. aastal Krimmi annekteerimise operatsiooni juhtinud ja seejärel kaks aastat president Putini eriesindajana Krimmis töötanud viitseadmiral Oleg Belaventsev. Ilusat maatükki võib endale soovida Belaventsev või temaga seotud ärimehed.“
Kohaliku ärimehed ja poliitikud: „Teame toimunust. Meie meelest tehakse Paltsule liiga. Juhtumil on lihtne taust: 2006.–2010. aastani Sevastopoli linna juhtinud Sergei Kunitsõn oli tuntud korruptant ning enamik taolisi erastamistehinguid oli korruptiivse sisuga.“
Paltsu firma ostu otsuse kiitis heaks Sevastopoli linnavolikogu. Selle poolt hääletasid kõik saadikud ning kooskõlastasid kõik asjasse puutuvad linnavalitsuse osakonnad. Selline skeem oli kõiki tagalaid kindlustada püüdvate Paltsu juristide soov. Tänu sellele on salajase korraldusega Vene kaitseministeeriumile üle antud maatükkidest Paltsu oma ilmselt ainuke, mis on ostetud rõhutatult seaduslikult.
Ülevenemaalise rahvarinde Sevastopoli staabi liige Ivan Komelov: „See pole siin kellelegi saladus, et Palts ajas neid asju täiesti ametlikult. Minu meelest võiksid võimud mõelda mehhanismile, kuidas talle vähemalt kompenseerida, sest ta maksis ametlikult. Lootus seda maad Vene kaitseministeeriumi käest tagasi saada pole realistlik. Seetõttu võiks mõelda kompensatsiooni peale. Kas siis rahaliselt kompenseerida vähemalt ostule kulutatud raha või siis pakkuda vastutasuks muud krunti, kasvõi mandril.“
Sevastopoli kubernerivalitsuse õigusosakonna esindaja: „Paltsu firmalt võeti hooned ära, kuna Ukraina kaitseministeeriumil polnud õigus neid üldse erastada. Kaskadilt vara äravõtmine pole seotud sellega, et Kaskad kuulub välisfirmale.“
Õigusosakond luges üles terve hulga puudusi erastamisel, kaasa arvatud selle, et Vene kohtu hinnangul oli objektide väärtus vähemalt 1,85 miljonit grivnat suurem, kui maksis Kaskad Investments. Rootslaste Inkerman rendib poolsaarel Ukraina võimu ajast ajaloolist veinitehast Inkerman. Aastate jooksul on Rootsi firma investeerinud veinitootmisse Krimmis sada miljonit dollarit, sellest 50 miljonit viimase kolme aasta jooksul. Sevastopoli kubernerivalitsus on kogu aeg keeldunud rootslastele ettevõtte hooneid ja maad maha müümast ning hiljuti teatasid nad, et tühistavad nendega rendilepingu – üsna otsitud ettekäändel.
Sevastopoli meedia: „Veinitehasele on silma peale pannud Venemaa põllumajandusministri Aleksandr Tkatšovi perele kuuluv agrofirma.“
https://pluss.postimees.ee/4353917/vene ... ootusekiir
