www.militaar.net

minu pädevus asja hindamiseks on õige kehvake, aga õppinud rahvas ju ühtepuhku kurdab,
et raudtee aed on paljudele elukatele raske takistus vaatamata ökoduktidele.

ülalpidamise suur rahakulu ja logistiline "tähtsus" on juba varem siinsamas teemaski läbi arutatud.

"Loodusele kahjulik" minu vaates : Trass ise , seal on erinevaid jälgijaid ning vaatlejaid ning see las olla , mälestusmärk meie poliitikutele , teine ja olulisem tahk on - kui palju keeratakse segi maapinda et saada kruusa , killustikku , liiva ja mida kõike veel , selle hea ja vajaliku kättesaamiseks tehakse erinevaid kaevetöid kus abiks lõhkamine ja siin tekivad probleemid kaevuveega , väited et kõik on uuritud ja kõik on arvesse võetud on udu . Tallinn- Tartu tee ühe kõrvaltee uhtus "maaalune jõgi" poolteise kilomeetri pikkuselt teise kohta , ka oli tehtud geoloogiline luure ja muu ... , lisaks on teada et see tee ei hakka end kunagi majanduslikus mõttes ära tasuma , punkti ei pane , ehk jauran edasi

teine ja olulisem tahk on - kui palju keeratakse segi maapinda et saada kruusa , killustikku , liiva ja mida kõike veel , selle hea ja vajaliku kättesaamiseks tehakse erinevaid kaevetöid kus abiks lõhkamine ja siin tekivad probleemid kaevuveega , väited et kõik on uuritud ja kõik on arvesse võetud on udu

Tegu pole ju mingitki kanti Rail Balticu spetsiifilise teemaga, täpselt sama juttu võib ajada ka neljarealise Tallinn-Tartu (ja sealt edasi) või Via Baltica kohta. Kusjuures tahab neljarealise tee muldkehs kardetavasti Rail Balticast märksa rohkem kruusa, killustikku (mis neil vahet???), liiva ja mida kõike veel.

Klatiks paar asja:

*

Tartu maanteel on liiklus märksa tihedam, kui see RB-l kunagi olema hakkab.

Täpselt ! Tallinn-Tartu maanteest on väga suurele hulgale eestlastele igapäevaselt käega katsutavat kasu, erinevalt rail baltikust.

*tallinn-tartu mnt on piiratud aiaga alla poole trassist, erinevalt rail baltikust.

Kriku kirjutas: ↑11 Nov, 2024 11:39 Ja kui alguses oli suur kära, et ökoduktid on liiga kõrged, nii et põdrad üle sellise küüru ei minevat, siis nüüd on mööndud, et käivad küll.

Ökoteema võib ära unustada. Põdrad ja kitsed on kadumas, metssead kästakse maha lasta.Mida hundid, ilvesed, karud mõne aasta pärast tegema hakkavad teab vaid eesti kohtusüsteem ja loodusturismi arendajad. Käivad siis ise ökoduktidel üle serva ronge piilumas...

Aga kes viitsib võib järele vaadata tänast riigikogu komisjoni istungit:
Korruptsioonivastane erikomisjon võttis vaatluse alla Rail Balticu projekti läbipaistvuse tagamise.
Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas, et Balti riikide riigikontrollid avaldasid juunis raporti Rail Balticu projekti hetkeseisust, mis juhtis tähelepanu probleemidele selle rahastamise ja valmimistähtaegade realistlikkusega.
Istungile olid kutsutud taristuminister Vladimir Svet, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning Kliimaministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

Dr.Sci kirjutas: ↑11 Nov, 2024 23:40
Ökoteema võib ära unustada. Põdrad ja kitsed on kadumas, metssead kästakse maha lasta.Mida hundid, ilvesed, karud mõne aasta pärast tegema hakkavad teab vaid eesti kohtusüsteem ja loodusturismi arendajad. Käivad siis ise ökoduktidel üle serva ronge piilumas...

Kuhu need põdrad ja kitsed järsku kaduma on hakanud? Mul vaat et iga päev jalutavad ümber maja. Hea veel, et sisse ei pressi. Jahimeeste jutust jääb nagu sama mulje.

Dr.Sci kirjutas: ↑11 Nov, 2024 23:40 Põdrad ja kitsed on kadumas, metssead kästakse maha lasta.

Või lausa kadumas

Ökoteema võib ära unustada. Põdrad ja kitsed on kadumas,

Lauskelbast pole mõtet ajada...aastal 1954 loendati põtru 880 isendit, aastal 2015 17 000. Täna on põtrade arvukuseks 11 000-12 500.. Pole nad kuhugi kadunud.

Lemet kirjutas: ↑12 Nov, 2024 9:25

Ökoteema võib ära unustada. Põdrad ja kitsed on kadumas,

Lauskelbast pole mõtet ajada...aastal 1954 loendati põtru 880 isendit, aastal 2015 17 000. Täna on põtrade arvukuseks 11 000-12 500.. Pole nad kuhugi kadunud.

Läheb offtopikuks kätte ära... aga kui 5 aastat tagasi oli meie jahtkonnas küttimislimiit 26 põtra ja lasti ära esimese 1,5 kuuga, siis see aasta on 11, ja hetkel pole teada kust me leiame (loomulikult ei lasta suvaliselt vaid on paika pandud, mitu pulli, lehma, vasikat). Kadunud ei ole jah... ongi kadumas. Kitsedega sama lugu. Mõned aastad tagasi olid põllud täis 10 ja suuremaid karju, see aasta on õnnestunud näha kokku 6 looma. Ja kui nüüd ikka Eesti tõmmatakse täis transiidikoridore - Rail Baltic neist kõige hullem siis tekivadki reaalselt piirkonnad kust ulukid ära kaovad. Hundikari läheb üle ökodukti palju tõenäolisemalt aga uutele jahimaadele, kui et põdrad rändavad vastassuunas.

Et siis näiteks Tallinn-Tartu neljarealine või Via Baltica(mida tuleks RB asemel ehitada) ei oma loomadele ja nende liikumisele-arvukusele suurt mingit mõju, aga vaat RB hävitab Eestimaslt kogu fauna...

Ja kui muidu käib rahvuslik spordiala - halamine, kuidas kõik maaelu on välja suretatud ja inimesed on kõik linnades, siis hakka ainult midagi sinna inimtühjale kõnnumaale ehitama, kui selgub et ei tohi, kuna maa rahvast täis nagu murdu!

Kitsede puhul võib halada küll https://lounaeestlane.ee/keskkonnaagent ... misandmed/
Metskitsi kütiti möödunud jahihooajal oluliselt vähem kui eelneval kuuel aastal – kokku 12 443 looma. Metskitse arvukus on paari aasta taguse ajaga Mandri-Eestis oluliselt langenud ja selle üheks peamiseks põhjuseks on ilvesest ja hundist lähtuva kisklussurve oluline suurenemine. Arvukuse süveneva languse vältimiseks tuleb Mandri-Eestis küttimissurvet metskitsele eelseisval jahihooajal tõenäoliselt veelgi langetada. Saartel, kus kiskjate mõju on tagasihoidlik, püsib nii metskitse arvukus kui ka vajadus selle piiramiseks jahipidamisega eelnevate aastatega võrreldes üsna sarnasel tasemel.

Kitsede puhul võib halada küll

Ega antud konteks ikka ei või küll...meenutuseks- väidetavalt kaovad kitsed ja põdrad tänu RB rajamisele. Küttimise ning ilveste ja huntide mõjust polnud juttugi, RB ökoduktid olla süüdi selles, et põdrad-kitsed viimseni otsa saavad.

Kitsede arvukuse perioodilises järsus vähenemises on süüdistatud ka külmi ja/või lumerohkeid talvi (nii toidupuudus kui muutuvad kergeks saagiks kiskjatele) ja nende arvukus on käinud ka eelnevalt nii üles kui alla.

2011 veebruar

Pikalt püsinud lumerohke talve ja praeguse pakaselaine tõttu on meie metsades alanud toidunappuse tõttu nõrkenud metskitsede massiline suremine.
https://epl.delfi.ee/artikkel/51291991/ ... es-riismed

2011 aprill

Keskkonnaametis kokku löödud jahimeeste viimaste ulukiloenduse tulemuste kohaselt on metskitsede arvukus vähenenud aastaga pea poole võrra.... Jõgevamaal tegutseva Kullavere jahiseltsi liige Vahur Sepp nentis, et kui muidu olid kitse- jäljed metsas täiesti tavalised, siis nüüd on need päris haruldaseks muutunud. „Igal pool karvu, jalgu ja näritud kolpasid,” kirjeldas Sepp, mida viimane pikk ja lumerohke talv on metsa maha jätnud.

Et kahe järjestikuse ränga talve tõttu kokku kuivanud kitsede asurkonna taastumisele vähegi kaasa aidata, on Kullavere jahiseltsis kaalumisel sokujaht mõneks ajaks lõpetada.

Jaan Liivson Pärnumaa jahimeeste liidust meenutas, et kui mõni aasta tagasi oli kitsede arvukus kõrgseisus, kütiti nende piirkonnas ligi 2000 looma aastas. Nüüd aga saab rääkida vaid umbes 200 kitse laskmisest.
https://epl.delfi.ee/artikkel/51296012/ ... na-vaheneb

2017 märts

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) hinnangul on metskitsede arvukus viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning metskitsede populatsioon vajaks vähendamist.
https://saartehaal.postimees.ee/6661033 ... -vahendada

2019 jaanuar

Metskitse arvukus on soojade talvede tõttu viimasel viiel aastal hüppeliselt tõusnud ning möödunud aastal moodustasid metskitsed Eesti suurulukitest koguni 82,4 protsenti, selgub keskkonnaagentuuri aastaraamatust „Mets 2017“.
https://maaelu.postimees.ee/6491342/met ... lt-tousnud

2021 veebruar

Metskitse käekäik sõltub talve iseloomust.
https://www.ohtuleht.ee/loodus/1024873/ ... iseloomust

2021 august

Metskitsede arvukus on püsinud viimasel neljal aastal enamvähem samal tasemel: 130 000 – 145 000 isendit. Punahirvede arvukus on
viimastel aastatel selgelt suurenenud nii MandriEestis kui ka Hiiu ja Saaremaal. Möödunud talve lõpus küündis hirve arvukus Eestis ligi 11 000 isendini.
http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_ ... 8_2021.pdf

Andres Volmer
Metskitse arvukust mõjutavad tegurid ja talvised liikumismustrid
Magistritöö. Tartu 2013

2.2. Metskitse arvukust mõjutavad tegurid
Primaarsed metskitse arvukust mõjutavad tegurid on erinevad sõltuvalt levila osast. Üleeuroopalisel skaalal on kõige olulisemad vegetatsiooni produktiivsus (toiduvarude rohkuse näitaja) ja suurkiskjad, kusjuures kiskjate olulisus arvukuse määramisel suureneb taimkatte produktiivsuse vähenemisega (Melis jt., 2009). Hirvlaste suremuse määra kiskluse läbi tõstab ka suurenev lumikatte paksus (Nelson ja Mech, 1986) ja nii mõjutab kisklus arvukust levila põhja- ja kirdepoolses osas rohkem (Jedrzejewska jt., 1997; Ripple ja Beschta, 2012). Lisaks määravad metskitse arvukuse
selles piirkonnas eelkõige talvine toidupuudus (Cederlund ja Lindström, 1983) ja temperatuur (Jedrzejewska jt., 1997).

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... 03/content

Kui saartest rääkida, siis 2002 juhtus ka selline lugu

Kuigi praktiliselt kogu Eestis metskitsede arvukus järjest kasvab, ei ole Ruhnu saare kitsedel sellist järelkasvu nagu mandril ja metskits võib hakata saarel välja surema, märgib keskkonnaministeerium.
https://www.postimees.ee/1953017/metski ... ku-piirini

Mis puudutab inimeste vastuseisu uuele raudteele, siis mul teada üks juhtum Rapla-Virtsu kitsarööpalise ehitamise ajast. Läks ju see raudtee nii mõnegi talu maa pealt läbi. Mõnikord ka lahustükkide vahelt. Istutati ka raudteede äärde lume tõkkeks kuusehekid. Paarkümmend aastat tagasi, ühe omaaegse asundustalu maadel, mis raudtee ääres - maja nii 80 meetri kaugusel. Mis nüüd siis Rapla-Märjamaa maantee. Praeguse maantee ääres veel vana raudteeaegne kuusehekk. Need kuusehekid tavaliselt sellise standardse kujuga murtud otstega pikk sirge, murtud otsad siis raudtee suunas. Hekk oli veel sel ajal hästi säilinud, aga heki keskel oli näha, et sealt on kunagi kuused maha võetud nii viie meetri pikkuselt. Küsisin siis vanaperemehelt,- perenaiselt, et miks see auk seal sees on. Vastasid, et sel ajal kui raudtee ehitati, siis emma-kumma isa see oli, raius sinna augu sisse. Et kurat võtaks - meil harjunud lehmad sealt kaudu karjamaale käima, aga näe, raudtee ja hekk tehti ette. Et nagu selle asemel, et teha mõnekümnemeetrine ring ümber heki otsa, aeti ikka mingit oma "õigust" taga.

Loos on muidugi ka mõned ebaloogilised kohad sees, aga ikkagi selline huvitav näide, kuidas negatiivne emotsioon uue raudtee rajamise suhtes oli üle kandunud ka järgnevale põlvkonnale.