www.militaar.net

Mulle tundub, et me tegelikult kuudepikkuseks sõjaks polegi kuigivõrd valmis, kas need põhjused on just kõrvade vahel, klotsi on ehk vähevõitu.
Teisalt paistab see välja tsiviilsektori olematust valmisolekust sõjalisteks sündmusteks, sest tsiviilsektori valmisolek hakkab maksma just pikema konflikti puhul, kui ladudest on toidupakid otsas, kütusepaagid tühjad ja pükse-saapaid tuleb hakata langenutelt koguma.

Kui parafraseerida Kaja Kallase kommentaare seniste NATO plaanide puhuks, siis need olevatki sisaldanud Eesti kiiret ülejooksmist ja hilisemat vabastamist liitlaste poolt nii pool aastat hiljem (kui vägi kokku aetud on). Kui seda pidada tõsiseks jutuks, siis selleks stsenaariumiks olekski ju mitme-setme ringi reservide koolitamine tühi ajakulu, kui mobiliseeritud SA struktuuri hävimisega game over on.

Ma olen suga nõus, kuigi muul ajal ajad sa üpris arusaamatut värki. Üldistatult.

Jääbki mulje, et plaanitud ongi kuu-paarise sõjaga, misjärel NATO väed vabastavad Eesti. Mis omamoodi muudab mõttetuks kõik muud doktriinid, mis meil käigus on (mille nimesid ma praegu ei suuda välja tuua, pealegi pole ma hetkel veinisena kindel, kas üldse tohibki).. Lugupeetavad, päriselt ongi nii?

Aeg-ajalt käib ju uudistest läbi, et osteti seda ja toda laskemoona. Nt suurtükimürske. Kui tüki hind on enamvähem teada (tuhanded), siis siit pole raske arvestada, et meil saab nänn lõppema varem kui see Ukrainas juhtunud on.

https://www.kaitseministeerium.ee/et/ee ... se-eelarve

Alates 2018. aastast on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.

30 miljoni euro eest on võimalik osta uusi suurtüki lasukomplekte 60-le suurtükile igaühele 167 tükki ehk umbes kolmeks päevaks (suurtükiväe DOS on enamasti seal 40-60 paugu vahel). Arvestades komplekti hinnaks 3000 eurot. Venelased külvavad UKR vägede peale iga päev 40-60 tuhat mürsku ja eks ukrainlastel on ka see arv tuhandetes päevas.

Mina lihtsalt arvan, et peale seksikate tehniliste andmete on kõige pidavam pikaajalise lahingutegevuse toetamise komponent suured laskemoona varud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Juul, 2022 11:40...
30 miljoni euro eest on võimalik osta uusi suurtüki lasukomplekte 60-le suurtükile igaühele 167 tükki ehk umbes kolmeks päevaks (suurtükiväe DOS on enamasti seal 40-60 paugu vahel). Arvestades komplekti hinnaks 3000 eurot. Venelased külvavad UKR vägede peale iga päev 40-60 tuhat mürsku ja eks ukrainlastel on ka see arv tuhandetes päevas.

Mina lihtsalt arvan, et peale seksikate tehniliste andmete on kõige pidavam pikaajalise lahingutegevuse toetamise komponent suured laskemoona varud.

Sa oled tark mees Trumm, tead kõiksugu asju. Siinkohal tuleb siiski täpsustada, et mida suuremad on laskemoona varud, seda rohkem tuleb kulutada ka:
1. Ladude ja nende valvamise peale
2. Kriisi olukorras kesksetest ladudest moona ennetava väljaveo peale

Et ei juhtuks nii, nagu juhtus Ukrainas mitmete kesksete laskemoonaladudega sõja alguses.

Konventsionaalseks sõjaks ei olegi võimalik koguda nii suuri varusid, et jätkuks kogu sõjaks. Puhtfüüsiliselt lihtsalt. Ladustamine, säilivusajad jne. Seega juurdevedu/tootmine on oluline. Venemaal pidavat olema lõpmatud laod aga ka neil on juba näpud põhjas (kerjatakse moona Valgevenest, tassitakse kaug-idast jne). Minu hinnangul tegid selle vea ka soomlased, lootes et nende varud piisavad suureks sõjaks. Õnneks nad nüüd korrigeerivad selle vea NATOsse astumisega. Soomlaste ja rootslaste NATOse astumine korrigeerib ka meie suure puuduse - juurdevedu. Kui Läänemeri on NATO siseveekogu, siis on lihtsam siia laevaga manti tuua.

Sa oled tark mees Trumm, tead kõiksugu asju. Siinkohal tuleb siiski täpsustada, et mida suuremad on laskemoona varud, seda rohkem tuleb kulutada ka:
1. Ladude ja nende valvamise peale
2. Kriisi olukorras kesksetest ladudest moona ennetava väljaveo peale
Et ei juhtuks nii, nagu juhtus Ukrainas mitmete kesksete laskemoonaladudega sõja alguses.

Kui väikeriik jääb VF-ga vastastikku lahinguväljal, on tema kaotus ette määratud vähemalt strateegilisel tasandil (päeva lõpuks suudab suurem väiksema surnuks kurnata). Siiski, tuleks vältida kaotust juba taktikalisel ja operatiiv/operatsioonilisel tasandil, sest nende vältimine võimaldab ehk läbi rääkida. Ukrainas on raskerelvade moonapuudus praegu selleks, mis võib viimase kaasa tuua. Venelastel on moona käes piisavalt, et nad ilmselt suudaks kõik UKR linnad maatasa teha, seda tehakse nende samade lühiraudsete 122 ja 152 mm haubitsate ja 122 raketiheitjatega, lihtsalt seepärast, et UKR ei suuda eriti vastata. Ja ameeriklaste annetused, milleks jätkub mõneks päevaks, on klaasitäie veega põleva maja kustutamine.

Ladustamisega on kõik "lihtne" - peab olema kas territooriumi sügavus või hoiukohtade sügavus maapinnas.

Chupacabra kirjutas: ↑05 Juul, 2022 12:55 Konventsionaalseks sõjaks ei olegi võimalik koguda nii suuri varusid, et jätkuks kogu sõjaks. Puhtfüüsiliselt lihtsalt. Ladustamine, säilivusajad jne. Seega juurdevedu/tootmine on oluline. Venemaal pidavat olema lõpmatud laod aga ka neil on juba näpud põhjas (kerjatakse moona Valgevenest, tassitakse kaug-idast jne). Minu hinnangul tegid selle vea ka soomlased, lootes et nende varud piisavad suureks sõjaks. Õnneks nad nüüd korrigeerivad selle vea NATOsse astumisega. Soomlaste ja rootslaste NATOse astumine korrigeerib ka meie suure puuduse - juurdevedu. Kui Läänemeri on NATO siseveekogu, siis on lihtsam siia laevaga manti tuua.

Aga miks te eeldate, et Saksamaal või GB-s on üldse mingeid märkimisväärseid moonavarusid hätta sattunud liitlastele jagamiseks, kui mõlemal on suurtükiväe arvukus 100 ja 200 vahel (Soomes on nt 750 ringis). Ainus NATO (155) moona varude tõsisem omanik saab olla USA, kellel on ca 2200 haubitsat.

Arvan, et soomlased saavad ka ise aru, et vihma käest räästa alla pole vaja kiirustada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Juul, 2022 15:20

Chupacabra kirjutas: ↑05 Juul, 2022 12:55 Konventsionaalseks sõjaks ei olegi võimalik koguda nii suuri varusid, et jätkuks kogu sõjaks. Puhtfüüsiliselt lihtsalt. Ladustamine, säilivusajad jne. Seega juurdevedu/tootmine on oluline. Venemaal pidavat olema lõpmatud laod aga ka neil on juba näpud põhjas (kerjatakse moona Valgevenest, tassitakse kaug-idast jne). Minu hinnangul tegid selle vea ka soomlased, lootes et nende varud piisavad suureks sõjaks. Õnneks nad nüüd korrigeerivad selle vea NATOsse astumisega. Soomlaste ja rootslaste NATOse astumine korrigeerib ka meie suure puuduse - juurdevedu. Kui Läänemeri on NATO siseveekogu, siis on lihtsam siia laevaga manti tuua.

Aga miks te eeldate, et Saksamaal või GB-s on üldse mingeid märkimisväärseid moonavarusid hätta sattunud liitlastele jagamiseks, kui mõlemal on suurtükiväe arvukus 100 ja 200 vahel (Soomes on nt 750 ringis). Ainus NATO (155) moona varude tõsisem omanik saab olla USA, kellel on ca 2200 haubitsat.

Arvan, et soomlased saavad ka ise aru, et vihma käest räästa alla pole vaja kiirustada.

OK, sul jäi vist kogu mu jutu point arusaamatuks. Tootmine ja juurdevedu, mitte olemasolevad varud.

Loomulikult, tühine 30 päeva varu 155 moona 36-le haubitsale omab ehk hinnasilti ca 160 miljonit eurot. See on ca 54 000 mürsku, taoliste kogustega kogu UKR suurtükiväele opereerib oma abis nt USA. Intensiivses lahingutegevuses võib see edukalt ka nädala ajaga otsa saada.

Kui aga moona soetada "loogikaga", et seda ei peaks utiliseerima (st varud kuluvad lahinglaskmisteks ära enne tähtaja saabumist), siis sellise "loogikaga" võib kergesti jääda tuletoetuseta "tänu" sellele, et sul on mõne päevaga moon lihtsalt otsas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Juul, 2022 15:20 Ainus NATO (155) moona varude tõsisem omanik saab olla USA, kellel on ca 2200 haubitsat.

Mitte, et ma titaanide heitlusesse sekkuda sooviksin, aga meenutaks, et Türgi on ikka ka NATO liige ja kasutab üsna ohtralt 155 mm moonaga relvi.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_e ... ry_mortars

Millegi pärast arvan, et lääne moona tehased töötavad 4 vahetuses. Seda mainis ka Arestovits eilses saates. ja kui see ei ole tõsi, peaksime väga murelikud olema

Kadõrovlaste poolt paigaldatud lõksud-konksud puulehtedes, mis on ühendatud granaadi või mõne teise lõhkekehaga.
https://mobile.twitter.com/visegrad24/s ... 6557080585

Suures koguses viia eesliinile alkoholi ja venkudel läheb silmapaar suureks, tulevad nagu mesilased ligi ja siis lasta rakett M30a1 otse kümnesse.

Ja kus selline juhtum Ukrainas oli?

Kriku kirjutas: ↑08 Juul, 2022 19:30 Ja kus selline juhtum Ukrainas oli?

Kõige klassikalisem juhtum, kus viinakurat punaväe plaanid segi keeras oli 1968. aastal tollases Tšehhoslovakkias.
14-da aasta paiku pidid mingid komissarid ka Ukrainas veinipurkidele mahalaskmise korraldama ( liikvel oli selline video).
2. MS käigust on mulle teada vähemalt 2 juhtumit, kus punaväelased ennast massiliselt alko abil teise ilma saatsid.
Seda arvestamata ametlikult jagatavat. Nii et perspektiivi on...