www.militaar.net

Mingi alumiiniumivalusulam mumeelest. Soojaelement oli juba valamise käigus sisse pandud, ammusest ajast uduselt mäletan...

Oli ka tegelikult väga hea aparaat. Kahjuks põles meie omal lõpuks spiraal läbi (peale ca 15-aastast kasutust), uuem Esta-2 küpsetas viletsamalt, vahvli üks pool kippus heledamaks jääma.

Meil on kodus selline täiesti toimiv kusjuures. Tõsi, väikeste lastega kasutamiseks tiba ohtlik pill, nimelt see roostevaba kest läheb kaunis tuliseks.

Kapten Trumm kirjutas:Tõsi, väikeste lastega kasutamiseks tiba ohtlik pill, nimelt see roostevaba kest läheb kaunis tuliseks.

Ausalt öeldes, 'tiba ohtlik' tundub olevat kõvasti ilustatatuna öelduna...pildi järgi tundub kereühendus küll kohe tekkivat...kuidas sellise elektriline kaitse on üldse korraldatud? Topeltisolatsioon?

Eh nostalgia ...
Osta.ee-s on ikka vahest neid müügiks pakutud. https://www.osta.ee/noukaaegne-vahvliku ... lar_ended2
No mingitele euro ohutusnõuetele vaevalt vastab, aga ei näe põhjust kah eriti muretsemiseks sest euromajad on täis rikkevoolukaitsmeid.

Noh tehnikamehed, andke nüüd nõu! Mul inglisemaal toodetud 96 aasta Honda Civic on marru läinud. Esimeste kõvemate külmadega tegi starter ainult klõps-klõps. Kuna olin inimestest hüljatud paigas (inimese jalajälge näed, siis langed lumele maha ja annad jalajäljele suud ), siis sai kamraadidele helistatud. Need vastu, et saaks alles õhtupoolikul tulla. Võtsin siis südametäiega potitäie vett ja ajasin keema, ning valasin starterile. Käivitus esimesest võtmepuudutusest. Koju jõudes võtsin hobiautolt aku (umbes aasta vana ja üle eelmine päev laetud). Hommikul ikka sama jama, klõps-klõps, rohkem ei midagi. Potitäis keeva vett ja kohe käis. OK. starteriga mingi jama ikka, vahetasin selle kah välja pruugitu vastu. Ikka sama jama, vala hommikul keeva vett peale ja jälle minek. Täpselt samad sümptomid. Sai siis siiber, vedasin vanale massile lisaks ühe näpujämeduse vaskjuhtme lisaks (otse akult mootorile), ikka sama. Aga suur suvi on ju väljas hetkel ja ikka hommikuti klõps-klõps. Õliks on 5W-40. Mitme klõpsu järel hakkab vedama ja siis virrab nagu turbiin. Ideid?

Tõmberelee eripärad ... See vidin on starteri küljes paari kruviga, eemalda see ja puhasta hoolikalt sellest ollusest mis seal sees leidub.
Südamerahuks, et ei oleks päris kuiv, pritsi enne koostamist WD40 spreiga detailid üle.

Või tee enne kokkukrudimist vähemalt käed tavotiseks...

Kui remondikohast kaugel siis ajutiselt vahel aitab, kui keeva vett käepärast pole, ka kui koputada vastu korpust, saab sodi sees asja liikuma. nt üks käivitab ja teine kopsib väljas

Vilets kontakt starteri miinusharjade hoidikute ja starteri tagakaane/ tagakaane ja starteri korpuse/ starteri korpuse ja sidurikoja/sidurikoja ja mootoriploki vahel. Põhjus oleks galvaaniline paar erinevatest metallidest komponentide vahel. Elektrokeemiline korrosioon ühesõnaga.
Sarnased sümptoomid tulevad ka oksüdeerunud akuklemmidest, kuid siis ei aitaks kuuma vee valamine starterile.

Tavaliselt sellist jama kipub tekkitama määrde , grafiidi ja kondentsi segu harja ja harja pesade vahel . Just täna vahetasin AUDI-l harjaplaadi sama probleemi tõttu ja eks homme hommikul paistab. Tavaliselt kui see probleem tekib on ka harjad juba viimasesse kolmandikku kulunud ja pikalt selle soendamisega või kopsimisega ei vea sest pooltahkund sodist takistatud harjade nõrga surve tõttu tekib kolektori ja hajra vahel tugev sädelus mis võib kolektori lamellid lihtsalt ära põletada ja siis vaheta juba terve starter . See viimane oma kopp-laaduriga paar aastat tagasi enda laiskusest läbi elatud aga eks inimene õpibki oma vigadest

Probleemi lahendas siiski lisamassi vedamine, kuna inglise Civicul läheb aku pealt mass keresse ja pool meetrit sellest kaugemal lisakaabliga mootori külge, siis sellest jama hakkas. Vana massikaabel ei lasknud piisavalt kibenaid läbi (auto aastast 96 ikkagi). Jaapanis toodetuil on hoopis teistsugune lahendus massiühendustele. Inglismaal toodetud Hondad on kordades s.tema kvaliteediga kui Jaapanis toodetud.

Tavaliselt sellist jama kipub tekkitama määrde , grafiidi ja kondentsi segu harja ja harja pesade vahel . Just täna vahetasin AUDI-l harjaplaadi sama probleemi tõttu ja eks homme hommikul paistab. Tavaliselt kui see probleem tekib on ka harjad juba viimasesse kolmandikku kulunud ja pikalt selle soendamisega või kopsimisega ei vea sest pooltahkund sodist takistatud harjade nõrga surve tõttu tekib kolektori ja hajra vahel tugev sädelus mis võib kolektori lamellid lihtsalt ära põletada ja siis vaheta juba terve starter . See viimane oma kopp-laaduriga paar aastat tagasi enda laiskusest läbi elatud aga eks inimene õpibki oma vigadest

Loen seda juttu kui hiina keelt - mul pole taolisi probleeme olnud ühegi autoga, ka vene omadega mitte.
Kahtlustan, et selle põhjuseks on nõuka autodest alguse saanud harjumus teha kord aastas või üle aasta üks suurem hooldus (enne talve), kus leiavad tähelepanu ka kõik käivitamist puudutavad kriitilised asjad nagu süütejagaja, geneka harjad, starteri pukside õlitamine, suurte juhtmete kinnitus/seisukord, aku jne.

Pooled probleemid oleks olemata, kui tegeletaks tehnika (preventiivse) hooldamisega, mitte hanges remontimisega.

"Oh oleksin ma ometi ema juttu kuulanud....õpetas ju, et pojake, õpi günekoloogiks, alati on käed soojas ja raha taskus..." vandus KAMAZi juht omaette, kui -28 kraadises pakases käigukasti maha võttis...

Irw, Lemet ! Päev muutus kohe paremaks.
Muidugi tuletan meelde ilmakuulsa lennukiinsenerist filosoofi mõtet, et kõik mis teoreetiliselt saab nässu minna, see varem või hiljem kah läheb. Ja kõik mis on inimese poolt välja mõeldud ja koostatud, läheb nässu niikuinii.
Ja kui teil on halb, siis ärge muretsege, see läheb üle. Kui on liiga hea, ei maksaks samuti erutuda, läheb kah üle.