www.militaar.net

Suue siis umbes 75mm (sutsu pasunas ja ovaalne kah), pikkus 384mm, põhja välis 90mm

teistpidi pilt siis kah võrdluseks vene 76mm hülss paremal:

Vene kolmetollise hülss. Valmistatud Triple Entente abi raames Bethlehem Steel Corporation´i tehastes.
Venemaa sai massiivset abi liitlastelt.
Muidugi on ka võimalus, et tegu Briti abiga Eesti Vabarigile.

Sai siis metsast selline asi leitud.On näha,et on plahvatanud ots puudu nagu ära rebitud ja igati kõver.Alumisel otsal sees keere ja kolm tina vööd väljapool.Kaalub umbes 100kg.Seina paksus umbes 10cm.Kui keegi tark oskab öelda millega täpselt tegu.Mõõdulinti ei olnud käepärast.

[/img]http://www.hot.ee/crystal76/bomba.jpg[/img]

Sarnaneb rohkem mürsuga.

Kas kuskilt rannikualalt leitud? Suurtükimürsu jäänused ja paistab, et just meresuurtüki omad.
Ja oled kindel, et juhtvööd pliist? Pliist juhtvöödega mürsud olid küll 19. sajandil kasutuses, kuid nägid teistmoodi välja.

Mina olen selliseid suuri junne näinud Sirgala kandi metsades.

leitud viimsis vanast sõjaväeosast ja merele suht lähedal.Oskab keegi öelda palju siuke mürsk kaalub kui plahvatamata.Tore oleks mingi pilt ka saada torust kus see mürsk välja tuleb.

vöö võis olla ka pronksist

Kleemann kirjutas:leitud viimsis vanast sõjaväeosast ja merele suht lähedal.Oskab keegi öelda palju siuke mürsk kaalub kui plahvatamata.Tore oleks mingi pilt ka saada torust kus see mürsk välja tuleb.

Meenutab kangesti sellist 305 mm mürsku kaal umbes 500 kg http://www.melkon.lv/ru/gal/kuivassari/ ... hotoID=524
http://www.melkon.lv/ru/gal/kuivassari/ ... hotoID=513
Ja toru millest välja lasti selline
http://www.melkon.lv/ru/artel/kuivassar ... ssari.php3
Võimalik,et mürsk pärit Aegna 305mm patareist.

Ilma mõõtudeta on kõik põhimõtteliselt "kohvipaksu pealt vaatamine".
Kaheteisttolline ehk 305 mm Aegna patarei õhkimisel Viimsisse lennanud mürsk on küllaltki loogiline järeldus, kuid natuke panevad kahtlema need kolm juhtvööd. Vene 12" mürskudel nimelt oli üks või kaks juhtvööd.
Muidugi võib olla tegu EW ajal hangitud muud päritolu mürsuga.
Tallinna Merekaitserajoonis 1941. aastal muid üle 152 mm suurtükke polnud. Käisid meie vetes küll Balti Laevastiku lahingulaevad, kuid nende moona ei peaks mandril vedelema.
Sirgalas võib olla tegu Saksa raudteesuurtükkide moonaga. Need osalesid Leningradi piramises ja varustustee käis siitkaudu.

EOD kirjutas:Ilma mõõtudeta on kõik põhimõtteliselt "kohvipaksu pealt vaatamine".
Kaheteisttolline ehk 305 mm Aegna patarei õhkimisel Viimsisse lennanud mürsk on küllaltki loogiline järeldus, kuid natuke panevad kahtlema need kolm juhtvööd. Vene 12" mürskudel nimelt oli üks või kaks juhtvööd.
Muidugi võib olla tegu EW ajal hangitud muud päritolu mürsuga.
Tallinna Merekaitserajoonis 1941. aastal muid üle 152 mm suurtükke polnud. Käisid meie vetes küll Balti Laevastiku lahingulaevad, kuid nende moona ei peaks mandril vedelema.
Sirgalas võib olla tegu Saksa raudteesuurtükkide moonaga. Need osalesid Leningradi piramises ja varustustee käis siitkaudu.

Tundub jah,et pilt ajas mind natukese segadusse 12 tollised tõesti kahe juhtvööga.Mis puutub Aegna patareisse siis ei pruugi see olla sinna õhkimisel lennanud olla 1941 aasta lasti päris mitmed mürsud ka mandrile sakslaste suunas.Pildi järgi vaadates tundub ikka,et kaliiber üle 200 mm.Leidsin netist ka kohe kolme juhtvööga saksa mürsud http://www.wartourist.eu/Galleries/GALL ... nveyor.htm pildil 280 mm merekahuri oma.Kuna Tallinna all suuri Saksa sõjalaevu pole käinud ja nii suuri kahureid ka rannakaitsesse sakslased ei pannud siis ainuke võimalus,et mõne raudteekahuri oma.Ehk foorumi rahvast keegi rohkem kursis mis raudteepatareid võisid olla kasutusel.

See mürsk pole kunagi torust läbi käinud, vaid on purunenud välise plahvatuse tagajärjel. Üks võimalik seletus purunenud mürsu Viimsisse sattumiseks oleks selline lõik Tallinna Sadama koduleheküljelt:
AD 1944
Jaanuaris hakkasid saksa väed tegema ettevalmistusi sadamarajatiste purustamiseks juba tõsiasjaks saanud taandumisel. Sadamasildadesse ja ladudesse paigutati iga paarikümne meetri tagant fugasspommid.
25. juulil kärgatas Vanasadama läänemuuli ääres plahvatus miinilastiga laeval “Nordenfeld”. Muulil lendas õhku lahingumoonaladu 600 tonni mürskudega. Purunes suur osa sadamasillast.
Muuseas, Kleemann, ega seal põhjas midagi alles polnud? Kui oli, siis põhjasütikul on plahvatuse toimel tõenäoliselt kaitse maha läinud ja see võib rakenduda juba mürsu asendi muutmisel

Põhja enam all polnud.Sealt lähedalt leitsin vahepeal teise osa mis selle peale käis.Rebenend kohad klappisid.Aga see on äraviidud sest kaalus natukene vähem.Põhimõtteliselt on võimalik,et kest lendas tallinna sadama juurest viimsisse.

paharet kirjutas: pildil 280 mm merekahuri oma.Kuna Tallinna all suuri Saksa sõjalaevu pole käinud ja nii suuri kahureid ka rannakaitsesse sakslased ei pannud

kas tõesti? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 284#175284

andrus kirjutas:

paharet kirjutas: pildil 280 mm merekahuri oma.Kuna Tallinna all suuri Saksa sõjalaevu pole käinud ja nii suuri kahureid ka rannakaitsesse sakslased ei pannud

kas tõesti? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 284#175284

Siis ju mürsu päritolu peaks selge olema.Jälle nats targem arvasin,et nii suuri kahureid sakslane Eestis statsionaarse rannapatareina ei kasutanud.Aga kas see ikka oli statsionaarne tornpatarei või oli lahtised kahurid alustel või hoopis raudteekahurid rannakaitsesse pandud.Näiteks Atlandi vallil kasutati kõiki 3 võimalust.Ükskõik millist varjanti kasutati peaks ju mingid varemed alles olema.Miskipärast ma tornpatareid ei usu kuna nende jaoks võeti tornid maha vigastatud laevadelt.Jääb ainult raudteekahurid või kahurid lahtistel alustel või betoonbunkris.