www.militaar.net

vanahalb kirjutas: ↑29 Okt, 2025 17:40 Mumeelest on siin olemuslik vastuolu. Kui auto on jäiga ja täpse veermikuga siis võimendub iga kruusakivi roolil tuntavaks tõsiseks jõnksuks. Pehmeks ja sujuvaks läheb selline masin alles niisugustel kiirustel mida Baltikumis või Skandinaavias ei kasutata. Saksamaal aga küll ja need autod ongi seda silmas pidades ehitatud. Ennemuiste vahetati Eestisse toodud USA hobiautodel samuti kõik kummipuksid plastiku vastu sest muidu jäid nõrgemate organismidega sõitjad merehaigeks.

Kui Kapten Trumm sõidab BMW- ta ja väidab et ta tunnetab igat võõrast jõnksu siis võib- olla heasti siledaks saadud soolajärvel. Eesti teedel raputab auto vahel neerud lahti ja mingi amordi=- või rattalaager kaob üldise mürafooni sisse.

Mind lihtsalt häirivad need loksuvatest amordilaagritest tulevad tõnksud roolil, muud midagi. Paljusid ei pruugi. Sellest ka erinev tunnetuslik vajadus neid patju vahetada. Mida jäigem veermik, seda kiiremini aukudes kulub, kuna detailide summutamise võime on piiratud. Kui uniballidega sõita tänaval, võib kolin juba kuu ajaga sillas olla.

BMW ei lähe midagi suurtel kiirustel "pehmeks". Jääb ikka samahästi tunnetatavaks kui aeglastel kiirustel. Olen sõitnud enda omadega 230 kmh.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2025 8:54
BMW ei lähe midagi suurtel kiirustel "pehmeks". Jääb ikka samahästi tunnetatavaks kui aeglastel kiirustel. Olen sõitnud enda omadega 230 kmh.

Mitte ei lähe "pehmeks" vaid on mugav sellistel ca 130 km/t kiirustel. 230 sõltub juba teest. Ma olen samuti sõitnud, Audiga. See on siis tavapärase raudvedrustusega. 1990-ndate alguses tõi tööandja hulga autosid: Golfid, Audi 80-ned ja jaapani omadest olid Nissan Primera, Sunny ning Terrano. Kõik need saksa autod olid Eesti teede jaoks hirmus jäigad. Ma ise kasutasin sel ajal pea terve kümnendi USA autosid ja kole hakkas nende õõtsuva vedrustusega. Aga need olidki kõik max. 55 miili/tunnis autod.

Eile sõitsin BMW - ga. Ei saa kuidagi aru et kas jõnks roolil on ära lõppenud amordi laagrist või kurvis olevast kruusakivist. Soomlastel on komme kurvidesse libeda tõrjeks ca 20 mm graniitkillustikku puistada. Talvel kui seda igal pool on väriseb ja tõmbleb rool kogu aeg.

Siis tuleb ehk tunnetust arendada, korras vedrustuse jõnks 20 mm killustikukivist ja jõnks vedrustuse lõtkust on ikka väga erinevad asjad.
Ja autod päris üheväärsed pole. Näiteks Mercedese loksuv pendelhoob eriti roolil tunda ei ole, BMW-l aga küll.

Sellise tunnetuse arendamiseks peab olema elukutseline taksojuht. Mina ei ole. Ja üldse - autod vahetuvad, peaks olema kogemus et just mingi jõnks on just sellest põhjustatud jms.
Kusjuures mu bemari ära lõppenud amordilaagreid ei suutnud tuvastada isegi BMW - le spetsialiseerunud töökoja katsesõitja. Ma viisin auto sinna pikemaks proovisõiduks. Esmane põhjus oli küll see et teatud kiiruste vahemikus pidurdades tekkis imelik vibratsioon. Selle leidsin ka lõpuks ise üles kui töökojad olid pidurikettaid ja -sadulaid ja esivedrustuse detaile vahetanud.. Põhjus oli lõtk tagumise veovõlli munakas mis justl ühel kiirusel pidurdades raputas autot samamoodi nagu kõver piduriketas või pidurisadula kinni jäänud liugurid.
Aga eks need muudki vahetatud osad läksid asja ette. Pole kavatsust jälle uut autot otsima hakata.

Kui BMW - l tuleb amordi laagreid nii tihti vahetada siis no ei tea. Ma sõitsin kunagi volkkariga 17 aastat ja lõppnumbriks üle 600 tuhande.... Võib-olla üks kord pandi uued laagrid ja siis amordiga komplektis sest läbi olid amordid mitte laagrid.

Palju selle amordi laagri eluiga normaalsetes oludes üldse on? Vbl ongi võimalik olenevalt teeludest ja sõidustiilist 30K läbisõiduga see läbi küpsetada... Mis selle laagriga siis füüsiliselt juhtub? Kuhu see loks seal tekib??

Loks tekibki laagris endas, kuna padi ise on "padi" vaid enamvähem formaalselt, tegelikkuses pea paindumatust kummist jäik kärakas.
Kui üks mees kõigutab autot ja teine paneb näpu vastu amordivarre otsa, on selgelt tunda. Otseselt ohtlik pole, lihtsalt keda häirib ja keda mitte.
Kuna ei maksa eriti midagi, siis iga kord kui on asja püstak alt võtta ja padi on liiga kastanjeti moodi, siis tasub ära vahetada.

Ma ei ole ise küll eriti amordi tugilaagri lõtku kohanud. Pigem kipuvad kinni jääma.

Olenevalt konstruktsioonis on need laagrid rohkem või vähem lahtised ja ikka paraja ilmastiku meelevallas seal rattakoopas. Kui korrosioon kallal siis pole palju vaja kui veerekehad kandilised/rikutud, ringikäimine raskendatud ning hullemal juhul on need nii kinni jäänud, et on vedrul keeru ka ära murdnud. Kui rooli keerata siis ülemine laager ei käi mitte ainult ringi vaid selle telgsus samuti muutub kuna amordi telje kalle muutub veidi rattaid keerates ning olenevalt, kui kokku on esivedru keeramise ajal surutud. See laager saab seal parajat vatti ning kui amordi padi pole ka enam esimeses nooruses võivad seal ülaotsas erinevaid anomaaliaid juhtuda.

AMvA kirjutas: ↑30 Okt, 2025 11:35 Ma ei ole ise küll eriti amordi tugilaagri lõtku kohanud. Pigem kipuvad kinni jääma.

Kinni jäämine kipub tekkima siis, kui laagri lõtk on liiga suureks lastud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2025 11:32 Kui üks mees kõigutab autot ja teine paneb näpu vastu amordivarre otsa, on selgelt tunda. Otseselt ohtlik pole, lihtsalt keda häirib ja keda mitte.
Kuna ei maksa eriti midagi, siis iga kord kui on asja püstak alt võtta ja padi on liiga kastanjeti moodi, siis tasub ära vahetada.

Nüüd ma siis tean, miks igakord, kui oma masinat müünud olen, ostjad seda autot meeleheitlikult õõtsutada üritavad...

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2025 11:47

AMvA kirjutas: ↑30 Okt, 2025 11:35 Ma ei ole ise küll eriti amordi tugilaagri lõtku kohanud. Pigem kipuvad kinni jääma.

Kinni jäämine kipub tekkima siis, kui laagri lõtk on liiga suureks lastud.

Eriti juhtub see siis, kui lõtk on nii suureks läinud, et matallpinnad enam omavahel kokku ei puutu

Vollidel (P2 nt) ei lähe läbi mitte laager, vaid kummipadi ise - niiet kogu see värk hakkab mingite imelike helide saatel keerama. Seal on asi tehtud teistel alustel, kuna nõelterav teetunnetus pole tähtis, siis on padi isegi ülearu pehme. Ja lõppeks hakkavad need liikuvad pooled omavahel kokku käima, asjaliku kriuksumise ja krudina saatel, kui rooli keerad.

Minul pidas see asi vastu umbes 250 tuhandeni, kuna neid tehasest paigaldatakse mingi valge hermeetikuga, siis selle järgi saab aru, kas on enne lahti käinud või mitte. Esmakordsel avamisel on vaja veits kolakat anda, edaspidi tuleb lihtsamalt.

Hommikuses uudistes teatati, et eile öösi oli liiklusõnnetuses surma saanud üks elektritõuksi sõitja. Mida oligi oodata, loodus pardakki ei salli. Minu mälu järgi peaks esimene olema.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2025 12:48 Hommikuses uudistes teatati, et eile öösi oli liiklusõnnetuses surma saanud üks elektritõuksi sõitja. Mida oligi oodata, loodus pardakki ei salli. Minu mälu järgi peaks esimene olema.

Elektritõuksiga sõitja sõitis peateel, auto tuli kõrvalteelt. Nii et kahjuks seekord on sinu viha tõuksisõitjate vastu põhjendamatu.

isonts kirjutas: ↑30 Okt, 2025 12:11

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2025 11:32 Kui üks mees kõigutab autot ja teine paneb näpu vastu amordivarre otsa, on selgelt tunda. Otseselt ohtlik pole, lihtsalt keda häirib ja keda mitte.
Kuna ei maksa eriti midagi, siis iga kord kui on asja püstak alt võtta ja padi on liiga kastanjeti moodi, siis tasub ära vahetada.

Nüüd ma siis tean, miks igakord, kui oma masinat müünud olen, ostjad seda autot meeleheitlikult õõtsutada üritavad...

Eks see ole vist valus mälestus noorusest, kus väsinud amordipatjade tõttu peksid amordipadja ülemised taldrikud VAZ08 kapotikaane mõlki.