www.militaar.net

Õige.
Loodetavasti sina ei katkesta küsimiseahelat ja paned siia mõne hea küsimuse.

Oli tõesti korraks selline mõte peas. Aga siit küsimus.

Tsiviilkäibes on Mosin–Nagant M1891/44 jätkuvalt ülipopulaarne. Eriti Venemaal.
Tuula relvatehases toodeti M1891/44 vaid 1944 aastal.
https://et.wikipedia.org/wiki/Mossin-Nagant

Михаи́л Арсе́ньевич Кре́чмар
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D1 ... 0%B8%D1%87
on väitnud, et Tuula M1891/44 karabiini vintraud omab ühte erisust. Millega tuleb kõigil omanikel ka arvestada.

Mille poolest on siis Tuula M1891/44 vintraud eriline?

Vindi keere on vastupidine?

Ei ole õige vastus.

Tegemist oli eelkõige ratsa-, suurtüki- ja sideväelase relvaga. Lisatud integreeritud liigendiga tääk aitas ehk erisust pehmendada
Aga see on minu isiklik arvamus. Tuula relvatehases toodetud M1891/44 endise omaniku isiklik arvamus.

eeru kirjutas:Ei ole õige vastus.

Tegemist oli eelkõige ratsa-, suurtüki- ja sideväelase relvaga. Lisatud integreeritud liigendiga tääk aitas ehk erisust pehmendada
Aga see on minu isiklik arvamus. Tuula relvatehases toodetud M1891/44 endise omaniku isiklik arvamus.

Sa ütlesid vastuse ära juba ju...

Foorumi jälgimisse tekib vahe.
Seetõttu ei soovi viktoriini kulgu aeglustada ja siit õige vastus.

Kindralite arvates sooritati sellisest relvast max. 200 lasku. Ja relva toodeti siis Tuulas 1944 aastal võimalikult lihtsustatult. Eriti kehv oli vintraua kvaliteet. Vintrauad 200-500 lasuks. Endal õnnestus relv muuta siledaraudseks 100 lasuga ja edasi läks töösssse juba tääk.

Annan järje vabaks.

Vintraud erines teistest siis kehva materjali poolest. Kuidas aga täägi lisamine lasketulemusi parandas, see jäi küll selgusetuks.

Äi, asi põle selles ä
Asi on mitte lasketulemuste parandamises, vaid lasketulemuste puudumise kompenseerimises:

Totu kuul, aga tääk on tubli - пуля дура, штык молодец

Ma kuulsin ühes teises viktoriinis just lahedat küsimust, aga jätan selle magustoiduks.
Kasutame parem Svejki toodud tsitaati..
"пуля дура, штык молодец".

Kõik ilmselt teavad, kes nii ütles. Samalt tegelaselt pärineb ka sama laialdaselt promotud väljend "чудо-богатыри".
Siit tuleb topeltküsimus, keda nimetati tsuudo-bogatõrriks ning miks oli tarvis shtõkki nii väga puulja arvelt kiita?

Alguses mõtlesin,et Stalin,siis,et Budjonnõi aga jäin peatuma kolmandal,et selle täägi-kuuli tsitaadi autor võiks olla Tsapajev?
Ja kuna ta oli sellise hurra mentaliteediga ja ratsaväelasena rohkem mõõga ja piigi mees ,vahest sellepärast kiitis tääki.
Aga seda bogatõride asja ei tea:)

Kes ütles, polnud antud juhul küsimus. Ütles feldmarssal Suvorov. Ma eeldasin, et kõigile militaarhuvilistele on antud tsitaat juba nõukaaja venestamispropagandaga pähe tambitud. See oli Suvorovit ülistava legendi vältimatu osa, nagu ka tsuudo-bogatõrrid. Kokkuvõtvalt tekkis ja kinnistus ettekujutus, et vene sõdurid olid Suvorovi-Napoleoni aegadel Euroopa parimad täägivõitlejad.

Aga nagu vene ja nõukogude legendide puhul ikka, pöörati tegelikkus tagurpidi. See on viide.

Me kõik mäletame neid pilte:

Ühe suhteliselt tundmatu Briti mereväe ohvitseri leiutatud vidin peaks olema enamike autode kapoti all. 80ndatel on see rohkem levinud, nüüd mitte enam nii väga, kuna selle paigaldamine on ajakulukas ning samaks tarbeks on leiutatud lihtsamini paigaldatavad vidinad.

Mis vidinast on jutt?

Plokisoojendus ?

Ei ole, ei ole.
Arvatakse, et antud leiutise mõtles kodanik välja oma teenistuse ajal laeval, kus oli vaja usaldusväärset vahendit torulekete kiireks sulgemiseks ja businessi alustas ta peale laevastikust lahkumist. Nõukogude autodel selliseid vähemalt rubla-ajal ei kasutatud, ju vist ei raatsitud litsenssi osta (tegu oli patendeeritud vidinaga mõistagi).