Re: Relvaseadus
Postitatud: 18 Juun, 2020 22:26
LUGEJA KIRI | Matti Silla: relv teeb vabaks
Hiljuti toimunud tulistamine, kus joobes isik tappis kaks ning vigastas kolme inimest, on üks näide. Peale taolisi sündmusi on kuulda meedias ja ka igapäevakontaktide kaudu üleskutseid relvade kättesaadavuse piiramiseks.
Tihtipeale ei ole need üleskutsed argumenteeritud ning nõjatuvad emotsioonidele. Näiteks, öeldakse, et "kui palju me (s.o riik) siiski tunneme neid inimesi, kelle kätte me neid relvi usaldame (s.o tulirelvi)". Või, "inimestel ei tohiks olla sõjapidamiseks kasutatavaid automaatrelvi, sest need on mõeldud tapmiseks".
Tekib küsimus, kui suures osas võib riik piirata relvade kättesaadavust oma kodanikele. Riigi üks põhiline funktsioon on tagada kodanike turvalisus, see tähendab, kaitsta inimesi vägivalla eest ning tagada aus kohtusüsteem, et vägivalda kasutavaid inimesi karistada. Teisest küljest, Eesti põhiseadus ütleb "Igaühel on õigus vabale eneseteostusele". Võib öelda, et eelnev lause kätkeb endast lääne tsivilisatsiooni alustala ning vabade ühiskondade tuumikmõtet.
Põhiseaduse assamblee liige Illar Hallaste ütles, et "vabadus on kõige tähtsam omadus, mis üldse ühiskonnast ühiskonna teeb" ning USA iseseisvusdeklaratsioonis on kirjas, "Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele". Vaba eneseteostus hõlmab vabadust eraomandile, mille hulgas on loomulikult ka relvad, ning USA 2. konstitutsiooniparand kinnitas selle veel spetsiaalselt üle.
Eelseisvat lugedes hakkab selguma, et õigus vabale eneseteostusele ning relvade valdamisele tuleneb eelkõige põhimõttelisest printsiibist, et inimesed on vabad tegema, mida nad heaks arvavad, seda niikaua, kuni ei rikuta teiste vabadust teha seda sama. Võib vaielda selle üle, kas see printsiip on ise õigustatud, kuid see on filosoofiline ning teoloogiline küsimus.
Üldiselt on see lääne ühiskonnale omane printsiip välja kasvanud kristlusest ning loomuõigusest, võib öelda - moraalist. Loomuõigused on need põhiõigused, mis vastavad inimloomusele ning kehtiksid siis, kui inimene elaks ürgmehe kombel looduses.
Tsivilisatsiooni tekke üks ajend oli loomuõigusi kaitsta kohtusüsteemi loomisega, mis garanteeriks inimeste vabadust eneseteostusele. Aleksandr Solženitsõn on öelnud "Moraal on kõrgemal õigusest. Õigus on meie katse kuidagi kirjutada seadusteks osa sellest moraalist, mis on meist kõrgem. Meie püüame mõista seda moraali, tuua selle maa peale ja esitada seda seadustena. Mõnikord õnnestub see paremini, mõnikord halvemini, mõnikord on see vaid karikatuur moraalist. Kuid moraal on alati kõrgem õigusest".
Selge on see, et ühiskonnad, mis on tõlgendanud moraali seadusteks nii, et see on pannud inimvabaduse esikohale, on olnud edukad ning jõukad, ühiskonnad, kus on see jäänud tahaplaanile, vaesed ning türanlikud. Põhimõtteliselt, kui eesmärk on saavutada turvaline elukeskkond, läbi tulirelvade keelamise, siis me peaks ära keelama ka muud vahendid, millega saab teisi vigastada, näiteks noad ja kurikad ning miks mitte üldse kõik asjad. Inimese õigust turvalisele elukeskkonnale ei riku teise õigus omada enesekaitsevahendeid, sest relvad kui sellised ei ole oht sinu turvalisusele, vaid inimesed, kes sinu õigust kehalisele puutumatusele rikuvad.
Vabadusega ei saa olla kooskõlas ennetav vabaduste piiramine teo eest, mida ei ole toime pandud. Võib vaielda, et on olemas põhjendatud kahtlus vägivaldse teo eest süüdimõistetud inimese puhul, et ta võib kasutada relvi uue kuriteo sooritamiseks. Sellest tulenevalt võib olla nendele inimestele relvade omamise keelamine põhjendatud riive põhiõigustele, sest see on kõige praktilisem viis ennetada kuritegusid.
Kindlasti ei ole õigustatud kontrollmeetmete rakendamine, et piirata relvade jõudmist kodanike kätte, kes seda mingil põhjusel tahavad, kui nad ei ole kriminaalkorras isikuvastast tegu sooritanud. Pragmaatiliselt, igasugune regulatsioonide täitmine eeldab lisatööd ning eelarvet, mis paneb kõikidele inimestele kohustuse see kinni maksta.
Teiseks, seaduslike relvade piiramine ei tee midagi, et vähendada relvade arvu kuritegelikes sfäärides ning seega vähendab seaduskuulekate võimet end kaitsta vahetu rünnaku eest. Viimase aja USA rahutused on selgelt näidanud, et politsei ei jõua piisavalt kiirelt su õigust elule kaitsta ning kohtades, kus rahval on traditsioon relvi vallata, on ka märatsemine palju vähem esinev.
Kolmandaks, filosoof John Locke argumenteeris, et on soovitav, et kodanikud valdaksid relvi, et kaitsta ennast riigi türannia eest, kui see peaks vajalikuks muutuma. Nõukogude liit, Natsi-Saksamaa, kommunistlik Hiina jne on kõik keelanud oma kodanikel igasuguse tulirelvade valdamise.
Seega, hüpoteetiline turvalisus, mille saaks saavutada tulirelvade kättesaadavuse üleüldise piiramisega ei saa üles kaaluda õigust omada tulirelvi või ükskõik, milliseid enesekaitse vahendeid. Kuritegevuse põhjused on hoopis muud, kui relvade kättesaadavus ja nendega peaks tegelema ning vähemalt nii kaua, kui kuritegevus esineb, peab olema inimestel õigus omada relvi legaalselt ning piiranguteta.
https://epl.delfi.ee/arvamus/lugeja-kir ... d=90217963
Hiljuti toimunud tulistamine, kus joobes isik tappis kaks ning vigastas kolme inimest, on üks näide. Peale taolisi sündmusi on kuulda meedias ja ka igapäevakontaktide kaudu üleskutseid relvade kättesaadavuse piiramiseks.
Tihtipeale ei ole need üleskutsed argumenteeritud ning nõjatuvad emotsioonidele. Näiteks, öeldakse, et "kui palju me (s.o riik) siiski tunneme neid inimesi, kelle kätte me neid relvi usaldame (s.o tulirelvi)". Või, "inimestel ei tohiks olla sõjapidamiseks kasutatavaid automaatrelvi, sest need on mõeldud tapmiseks".
Tekib küsimus, kui suures osas võib riik piirata relvade kättesaadavust oma kodanikele. Riigi üks põhiline funktsioon on tagada kodanike turvalisus, see tähendab, kaitsta inimesi vägivalla eest ning tagada aus kohtusüsteem, et vägivalda kasutavaid inimesi karistada. Teisest küljest, Eesti põhiseadus ütleb "Igaühel on õigus vabale eneseteostusele". Võib öelda, et eelnev lause kätkeb endast lääne tsivilisatsiooni alustala ning vabade ühiskondade tuumikmõtet.
Põhiseaduse assamblee liige Illar Hallaste ütles, et "vabadus on kõige tähtsam omadus, mis üldse ühiskonnast ühiskonna teeb" ning USA iseseisvusdeklaratsioonis on kirjas, "Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele". Vaba eneseteostus hõlmab vabadust eraomandile, mille hulgas on loomulikult ka relvad, ning USA 2. konstitutsiooniparand kinnitas selle veel spetsiaalselt üle.
Eelseisvat lugedes hakkab selguma, et õigus vabale eneseteostusele ning relvade valdamisele tuleneb eelkõige põhimõttelisest printsiibist, et inimesed on vabad tegema, mida nad heaks arvavad, seda niikaua, kuni ei rikuta teiste vabadust teha seda sama. Võib vaielda selle üle, kas see printsiip on ise õigustatud, kuid see on filosoofiline ning teoloogiline küsimus.
Üldiselt on see lääne ühiskonnale omane printsiip välja kasvanud kristlusest ning loomuõigusest, võib öelda - moraalist. Loomuõigused on need põhiõigused, mis vastavad inimloomusele ning kehtiksid siis, kui inimene elaks ürgmehe kombel looduses.
Tsivilisatsiooni tekke üks ajend oli loomuõigusi kaitsta kohtusüsteemi loomisega, mis garanteeriks inimeste vabadust eneseteostusele. Aleksandr Solženitsõn on öelnud "Moraal on kõrgemal õigusest. Õigus on meie katse kuidagi kirjutada seadusteks osa sellest moraalist, mis on meist kõrgem. Meie püüame mõista seda moraali, tuua selle maa peale ja esitada seda seadustena. Mõnikord õnnestub see paremini, mõnikord halvemini, mõnikord on see vaid karikatuur moraalist. Kuid moraal on alati kõrgem õigusest".
Selge on see, et ühiskonnad, mis on tõlgendanud moraali seadusteks nii, et see on pannud inimvabaduse esikohale, on olnud edukad ning jõukad, ühiskonnad, kus on see jäänud tahaplaanile, vaesed ning türanlikud. Põhimõtteliselt, kui eesmärk on saavutada turvaline elukeskkond, läbi tulirelvade keelamise, siis me peaks ära keelama ka muud vahendid, millega saab teisi vigastada, näiteks noad ja kurikad ning miks mitte üldse kõik asjad. Inimese õigust turvalisele elukeskkonnale ei riku teise õigus omada enesekaitsevahendeid, sest relvad kui sellised ei ole oht sinu turvalisusele, vaid inimesed, kes sinu õigust kehalisele puutumatusele rikuvad.
Vabadusega ei saa olla kooskõlas ennetav vabaduste piiramine teo eest, mida ei ole toime pandud. Võib vaielda, et on olemas põhjendatud kahtlus vägivaldse teo eest süüdimõistetud inimese puhul, et ta võib kasutada relvi uue kuriteo sooritamiseks. Sellest tulenevalt võib olla nendele inimestele relvade omamise keelamine põhjendatud riive põhiõigustele, sest see on kõige praktilisem viis ennetada kuritegusid.
Kindlasti ei ole õigustatud kontrollmeetmete rakendamine, et piirata relvade jõudmist kodanike kätte, kes seda mingil põhjusel tahavad, kui nad ei ole kriminaalkorras isikuvastast tegu sooritanud. Pragmaatiliselt, igasugune regulatsioonide täitmine eeldab lisatööd ning eelarvet, mis paneb kõikidele inimestele kohustuse see kinni maksta.
Teiseks, seaduslike relvade piiramine ei tee midagi, et vähendada relvade arvu kuritegelikes sfäärides ning seega vähendab seaduskuulekate võimet end kaitsta vahetu rünnaku eest. Viimase aja USA rahutused on selgelt näidanud, et politsei ei jõua piisavalt kiirelt su õigust elule kaitsta ning kohtades, kus rahval on traditsioon relvi vallata, on ka märatsemine palju vähem esinev.
Kolmandaks, filosoof John Locke argumenteeris, et on soovitav, et kodanikud valdaksid relvi, et kaitsta ennast riigi türannia eest, kui see peaks vajalikuks muutuma. Nõukogude liit, Natsi-Saksamaa, kommunistlik Hiina jne on kõik keelanud oma kodanikel igasuguse tulirelvade valdamise.
Seega, hüpoteetiline turvalisus, mille saaks saavutada tulirelvade kättesaadavuse üleüldise piiramisega ei saa üles kaaluda õigust omada tulirelvi või ükskõik, milliseid enesekaitse vahendeid. Kuritegevuse põhjused on hoopis muud, kui relvade kättesaadavus ja nendega peaks tegelema ning vähemalt nii kaua, kui kuritegevus esineb, peab olema inimestel õigus omada relvi legaalselt ning piiranguteta.
https://epl.delfi.ee/arvamus/lugeja-kir ... d=90217963
.
