Niisiis, jätkame...
Ma ei taha isegi mõelda, et kui pikk vahe sisse tuli, aga päris pikk ikka. Ent projekt on siiski elus ja pisitasa ka edasi arenenud, seda paljuski tänu suht vihmasele suvele.
Ehitamise kontseptsioonis on üht-teist muutunud - kui eelmisi mudeleid tegin üksteise järel, siis nüüd olen kõiki korraga edasi aidanud, no et sarnased etapid kõikidel mudelitel samale tasandile jõuaksid. Kogu rida on mõeldud konkreetset ajatelge silmas pidades – kõigepealt katsepartii masin, selliseid valmistati 1940 aasta aprillist juulini, siis vahemikus 1940 aasta septembris-oktoobris toodetud eksemplar. Need ootavad nüüd värvimist.
Järgmised kolm, millega hetkel tegelen, jäävad kõik 1941 aastasse, kõigepealt 1941 juuni, seejärel juuli ja siis novembri keskpaik, kusjuures see viimane koostati juba Tšeljabinski tehases. Selle perioodi tankide juures kasutati veel laialdaselt Leningradi tehases valmistatud juppe. Veel kolm KV-1 mudelit jäävad karpidesse, tunnen, et projekti laiendamise jaoks mul seekord rohkem vaimu ei jätku.
Alustasin nagu varemgi suht tüütu ja mõttetu tegevusega: viisin mudelite põhjad enam-vähem õigesse konditsiooni, aga et need niikuinii näha ei jää, siis ei hakanud isegi pilte tegema - see on rohkem iseenda jaoks vajalik moment.
Järgnevalt võtsin ette keevisõmblused, neid andis ikka vorpida, vaatamata sellele, et jätsin Tamiya mudelile olemasolevad alles – on teised küll suht nirud, aga olgu pealegi, seekord jääb nii. Seal tuli keevitused teha vaid täiendava soomuskaitse jaoks, sest Tamiya on nendest täiesti mööda vaadanud.
Kõigil kolmel mudelil on eesmises soomusplaadis kuuliprits, nende paigaldamine ei olnud kuigi suur probleem, sest prits olid mul juba varasemalt masteri ja vormi kujul olemas. Jäi vaid kloonida vajalikul hulgal ja paika panna. Kusjuures Tamiya mudeli juures on kuulipritsi pesa vist ainus sõlm, mille kohta võib öelda, et see on paremini lahendatud, kui (ürgvana) Trumpi mudelil. Kui Trumpi kuulipritsi pesa fikseerub liimiga, siis Tamiya pesa jääb ettevaatliku montaaži korral liikuvaks. Iseasi, kas seda just vaja on, aga ikkagi meeldiv avastus.
Antud hetkel nägid mudelid välja kuidagi nii:
Seejärel tuli suht tüütu etapp – veermik, ehk kõik rattad ja rattakesed koos kaasnevate juppidega. Aga kõigepealt veel veidi Tamiya mudeli iseärasustest – kui päris tanki balanssiiri tugedel on spets mutrid, parajalt suured, tegelikult veel kroonmutrid ja seega splinditud, siis Tamiya tegelased ei suutnud isegi mutri suurusele pihta saada ja need on sellised õnnetud igerikud.
No ei meeldinud see, kohe kuidagi ei meeldinud. Trumpeteril on probleemid tugede endiga, need kõik vajavad pahteldamist, aga mutrid on vähemalt õiges mõõdus. Kroonmutritest ja splintidest võib ainult unistada, aga õige suurus maksab ka midagi. Otsustasin siis Trumpi rahule jätta ja Tamiya tugedele uued teha. Ja hakkaski peale, kõigepealt master:
Seejärel mõned vormid ja kloonima. Tulemus on pildil:
Vasakul siis algne mutrike, keskel master ja paremal kloonitud tulemus. No ja siis toed paika. Aga ega probleemid sellega veel lõppenud – korra varasemalt juba kurtsin, et Tamiya mudeli balanssiirid on nii valed, kui üldse saab olla, no et otsad on erineva konfiguratsiooniga. Ja tugirattad on samuti kehvavõitu. Väliselt on tegelikult isegi tiba kobedamad, kui Trumpi sama tüübi omad, aga seestpoolt täielik haltuura.., vaat selline:
Reljeefi pole sisekülgedel ollagi. No ega see tegelikult nüüd väga palju näha ei jää, aga et (ürgvanal) Trumpil on rataste siseküljel täiesti korralik reljeef, siis on Tamiya puhul jälle tegu sammuga tagasi. Ja otsus: nii balanssiirid, kui ka rattad on üsna küsitava väärtusega. Kuna 1941 aasta juuli dateeringuga mudeli jaoks juba valmistasin sobivat tüüpi tugirataste jaoks masteri, siis pärast viimase kloonimist jäid selle rattad üle. Aga et need on sama tüüpi mis Tamiya mudeli jaoks vaja, siis ratastega probleeme ei tekkinud. Balansiiri masteriks kasutasin hilisema Trumpi KV balansiiri, siin need nüüd on – paremal Tamiya jupp, keskel master ja vasakul kloonitud tulemus:
Ja siin samad jubinad teiselt poolt:
Kui Trumpi balanssiiril on küljes kuuekandiline ots, mis fikseerub keres olevasse samasugusesse avasse, siis Tamiyal on selle asemel suuremat sorti kooniline ava ja balanssiiri kehandil veel üks väiksem. Kere küljes siis vastavalt suuremad ja väiksemad koonilised jublakad, mis iseenesest ei ole just kõige õnnestunum lahendus (minu arvamus), aga olgu siis pealegi.
Ja nüüd siis grupipilt ratastest ja muust sellega seonduvast:
Vahepeal, kui rattad veel kokku liimimata olid, tuli juba masendus peale, sest tugirattad käivad ju kokku neljast seibist, nii et äkitselt oli laual kõiksuguseid rattakesi korraga lausa talumatult palju. Ja kõik need tahtsid puhastamist ja mida kõike veel. Aga kokku nad lõpuks said ja seejärel alla samuti:
Ning kõik see kenadus ka tagantpoolt:
Ahjaa, Tamiya mootorikatte poldid vahetasin välja. No ei leidnud ühelgi pildil selliseid tavalise peaga polte, kõik olid koonilised, nii et veel üks rõõmus moment.
Saigi vist selleks korraks liiga palju juttu, aga eks üritan järgmisel korral lühemalt teha.
